2-poja emme – need samas pole ka kõige kehvemad. Täitsa arvestatavad iseseisvaks rasestumiseks. Minu meehel olid oluliselt kehvemad näidud ja arst ütles, et midagi katastroofilist pole… Aga mõistlik oleks muidugi uued analüüsid teha. Kahjuks Tallinna kohta ei oska öelda, kus saab teha vms. Võrdluseks, siis edasi liikuvaid oli esimese analüüsiga esialgu 15, ja 3 nädala pärast (peale 2 ndl m.e.e.s vitamiinide söömist) juba 28. Küll aga oli kehvake normaalsete spermide hulk: esimesel korral 8, teisel korral juba langenud 6le. 4 ja alla on juba suund kunstlikule viljastamisele. Täna hommikul viis mees peale umbes 2 kuud kestnud ravi uued analüüsid ja eks siis homme selgub, kas on asi paremaks muutunud või tulebki hoopis see teine suund käsile võtta. Viimaste analüüside järgi võiks justkui eeldada küll, et põhjus pikale veninud triibupüüdmises võib seisneda mehes, aga samas ei välista see ka probleeme minu poolt. Õnneks ootab ka endal uus arstiaeg seekord erakliinikud juba uuel nädalal ees ja siis saab edasi vaadata, kas tuleb veel “edasi proovida” või oleks aeg julgemaid samme kuskile poole astuma hakata.
Endast ka siis, kui juba sõna võtan…
Olen Elli-Ly, vanust veidi üle veerandsaja. Proovinud rasestuda juba umbes 1,5 aastat (2. veebruat saab poolteist aastat täis). Hetkel käsil jumal teab mitmes tsükkel ja olen OV ootel (peaks olema uue nädala alguses). Siiani pole põhjust olnud arvata, et OVd ei toimu – olen näinud vägagi positiivseid OV-teste, kunagi basaali mõõtes joonistas OV toimumise ka graafik kenasti välja ning samuti olen sättinud arsti aegasid nii, et arst on saanud kinnitada OV toimumist. Lisaks on viimase umbes aastaga tekkinud mul peale OV mõne päevased määrimised, mis samuti annavad märku, et selleks korraks on OV möödas (arst kehitas õlgu, et mõnel naisel ongi see tavaline, midagi valesti ei paistnud talle olevat).
Võimalik, et oktoobris ja novembris toimus mingisugune pesastumisekatse, sest ühel juhul esinesid päris tugevalt rasedussümptomid ning testile sain küll hallika, kuid siiski nähtava triibuvarjukese, mis siis sama kiirelt, kui tekkis ka tagasi nähtamatuks muutus. Päevad algasid õigel ajal. Teisel juhul toimus tsüklisisene ühekordne määrimine, mida ei enne ega peale seda pole kunagi varem olnud. Võib olla oli tegu juhusega, ning vahekorra käigus purunes kuskilt midagi, mis määrimise tekitas, ent ajastus oli täpselt selline, et võiks kahtlustada pesastumist. Ega tegelikult vahet ju pole, kas oli või mitte, sest tulemust ju nagunii lõppkokkuvõttes polnud.
Rassin pettunult ja jõuetult edasi oma eesmärgi nimel. Loodan, et homsed mehe analüüsi tulemused on lootustandvalt paranenud ja et ka minuga on kõik korras ja normide piires (esimese asjana lasen arstile minnes vereproovi teha). Ahjaa, mul oli see teema, et suvel oli TSH ja TPO näit kõrgemad, kui vaja, kuid viljatusravi arst neis mingit probleemi ei näinud. Loodan, et seekord on näidud korrektselt paigas ja mingit ravi ei vaja, aga kui on siiski normidest kas või natukene väljas, palun igaljuhul rohud välja kirjutada, sest mis kasu sellest on, kui mees teeb ravi läbi ja saab korda, aga minule arst ei määra rohte, sest nad on vaid natuke normist kõrgemad… Samuti veendunud, et seekord saaks ka ureaplasma parvumi testitud, sest eelmisel testil perearsti juures seda ei kontrollitud. Kuuldu järgi on aga rasedus kiire tekkima selle välja ravimisel (kui peaks see tulemus positiivne olema – ma ei tea ju, kas mul on).
Kokkuvõtteks siis minu edasised sammud on:
* Kuulan ära, mis homme mehe arst mehe analüüside kohta räägib.
* Külastan uut arsti väiksemas erakliinikus ning palun võtta alustuseks uued vereanalüüsid.
* Vastavalt analüüsidele palun määrata rohud, kui mõni näit peaks olema jätkuvalt paigast ära.
* Räägin arstiga läbi variandid kontrastainega munajuhade läbivuse uuringuks ja loodan seda juba uuel tsüklil läbi teha (loomulikult kui just imekombel uuel nädalal kakuke küpsema juba ei saa).
* JÄÄN RASEDAKS!
Elli-Ly