Esileht Pereelu ja suhted Jabur solvumine naise poolt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 63 )

Teema: Jabur solvumine naise poolt

Postitas:
Kägu

Mees oli teises linnas paar päeva aga ma ei tule talle meeldegi.
Olen natuke solvunud.
Kas see on ok (mõtlen just meeste maailmas, sest mehed mõtlevad ju teisiti kui naised), et mees ei soovinud isegi head ööd ja/või tere hommikust? Minu jaoks on see elementaarne kui ollakse suhtes. Jah kui ise saadan, siis vastab, aga et ise saadaks, seda ei ole.
Kõlab ikka väga jaburalt aga tunnen, et ta oleks ju võinud, nii kui nii istub ju ainult telefonis.
Teine jabur solvumine minu poolt on see, et käisin vaktsineerimas, andsin ka mehele teada, aga küsimust, et kuidas see kord läks, kas oli ka mingeid kõrvalmõjusid (esimese doosiga oli). Mitte midagi, kurb kui oma naine ei tule meelde, kui ma just kõrval ei ole.

Raske on olla naine 😁

+12
-34
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen ise selline, et kui ma olen kusagil tööreisil, kus iga viimane minut on väga ära planeeritud ja tihe, siis ei tule mulle meeldegi koju mehele või lastele helistada. Olen lihtsalt väga fokusseeritud. Tavaliselt on siis hommikusöögid ja õhtusöögid ka sunnitult vestlus konverentsikaaslastega ja vajadus tingimata leida veel aega helistamiseks tekitab stressi. Kui olen lõbureisil, siis sama moodi, graafik on tihe, olen kogu aeg sõidus. Helistamine tuleb meelde ainult hetkel, kus rahulikult kusagil paigal istun. Aga seda viimast juhtub haruharva.

+24
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees oli teises linnas paar päeva aga ma ei tule talle meeldegi.

Olen natuke solvunud.

Kas see on ok (mõtlen just meeste maailmas, sest mehed mõtlevad ju teisiti kui naised), et mees ei soovinud isegi head ööd ja/või tere hommikust? Minu jaoks on see elementaarne kui ollakse suhtes. Jah kui ise saadan, siis vastab, aga et ise saadaks, seda ei ole.

Kõlab ikka väga jaburalt aga tunnen, et ta oleks ju võinud, nii kui nii istub ju ainult telefonis.

Teine jabur solvumine minu poolt on see, et käisin vaktsineerimas, andsin ka mehele teada, aga küsimust, et kuidas see kord läks, kas oli ka mingeid kõrvalmõjusid (esimese doosiga oli). Mitte midagi, kurb kui oma naine ei tule meelde, kui ma just kõrval ei ole.

Raske on olla naine 😁

Ma oleks ka solvunud. Telefon käes ja ei leia pikas päevas ühte minut ka, et oma kaaslast meeles pidada?? 😀  Üldiselt on nii, et kui sa kellegist ikka huvitatud oled, siis leitakse aega. Minu moto on “Hästi tahta siis saab kõike”

+24
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie mehega leppisime kohe algul kokku, et ei hakka üksteisele asjatut stressi tegema igasugu lõputute ootustega teisele. Me altsepteerime seda, et oleme kumbki sellised inimesed, kes ühte tegevusse süvenevad ja lihtsalt ei tule meelde teise teemaga vahepeal tegeöeda. Üldse mitte pahatahtlikult, tiheda tegevuse juures, lihtsalt ei tule meelde kõik muu maailm. Meie mehega leppisime kokku, et ei jää ootama solvunult teise inimese poolset tähelepanu, kui teine on kohas, kus miski pidevalt tema tähelepanu nõuab. Kui tekib igatsus, siis oled ise see, kes helistab- kirjutab. Ja teine vastab siis kui märkab, kohvipaus tuleb konverentsil vms. Minu jaoks on sellisel sisutihedal üritusel suur kergendus, kui lähedane ise märku annab kontaktivõtmise vajadusest ja mulle meelde tuletab, sest saja asja korraga meeles pidamine on minu jaoks ränkraske. Ma ei ole eriti hea multitaskingus. Kui olen konverentsil, siis olengi konverentsil. Õhtul hilja valmistan ettekannet ette või püüan õhtusöögi käigus koostööpartnereid sebida. Kui tekib igatsus, kontakteeru ise. Mina näiteks armastamiseks ei vaja pidevat kontakti. Vahel väike eemalolek ei tee miskit halba.

+20
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mul abikaasa on komandeeringus leiab ta alati aega helistada. Samuti saadab igal õhtul ja hommikul sõnumi, ükskõik mis kell tal päev lõpeb, siis voodis olles kirjutab alati ‘ head ööd kallis’ . Mina leian, et see on ikka tahtmise ja hoolimise küsimus.

+21
-12
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole iialgi sellist asja viljelenud, reiside ajal vbla korra ainult helistame. Aga kui kodus koos, siis jutustame jälle ja naudime teineteist. Mõlemad arvame, et meil on väga eriline suhe ja armastus, aga vot sellist small talki ei pea oluliseks.

+7
-8
Please wait...

Postitas:
pritnispeeers

Mu jaoks oleks see suht mühaklik, isegi ossilik. Parasjagu ei näe, siis suhtlemist pole. No mida suhet üldse?? : ))) Asi pole ju eriti millegi taga kinni, misiganes tal need kohustused parasjagu on(või kas ta üldse tööasjadega hõivatud on). Nii traagiliselt ei maksa ka seda elu nüüd ette kujutada, et selle sõna otseses mõttes silmapilgu, mis sa messengeri mingi märgina maha paned, hind sedavõrd üüratu on, et röövib sult ülejäänud päeva suhtes tegevusvõime või läheb fookus kaduma või mõte rändama. Jeesus. Sellisel juhul tuleks minimaliseerida ka kuselkäigud, äkki juhtub vahepeal midagi ja päriselt oluline jääb tegemata. Aitab korrast päevas ja seegi olgu sekunditega lahendatud. Mind kõnetas see vaktsineerimisteema, sest olen selleläbi suht….kuidasnüüdöeldagi…kaotanud palju oma füüsilisest võimekusest. Lihtsalt, keha ei liigu. Ja see, kui teine ei tunneks huvi ega teeks välja, näitaks et….puudubki huvi minu vastu. Et tegelikult ka ma ei mahu tema päeva sisse. Eriti veel, kui nägemisulatuses pole.

*Kägu 07:34 ütles – tahtmise ja hoolimise küsimus. Nii on.

+16
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mul abikaasa on komandeeringus leiab ta alati aega helistada. Samuti saadab igal õhtul ja hommikul sõnumi, ükskõik mis kell tal päev lõpeb, siis voodis olles kirjutab alati ‘ head ööd kallis’ . Mina leian, et see on ikka tahtmise ja hoolimise küsimus.

Ma pakun, et teie olete sellised inimesed, kellele tuleb iseenesest meelde see helistamine. Ja meelespidamine, et helistada keset tihedat tegevust ei ole teile raske? Sest mimu jaoks on see nii raske, et ma peaksin kella helisema panema – “nüüd tuleb lähedasele helistada”. Keset tihedat tegevust muul moel mulle meelde ei tule igasugu sotsiaalsed kohustused. Ma arvan, et lähtuda tulebki just sellest, millise inimesega sa kokku elama asusid, kas tema suudab korraga mitut asja teha või mitte.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üllatuseks saan ma aru, et helistama ja ühendust võtma peab see, kes eemal on? Et kodus olija ei tohigi ise kõnet teha, kui igatsus peal? Et saaks kodus piinelda ja meest mühakaks ja matsiks sõimata.

+8
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üllatuseks saan ma aru, et helistama ja ühendust võtma peab see, kes eemal on? Et kodus olija ei tohigi ise kõnet teha, kui igatsus peal? Et saaks kodus piinelda ja meest mühakaks ja matsiks sõimata.

Ju ta on seda teinudki, aga alati on ainult tema see pool, kes ühendust võtab. Kui teine pool ei tee seda mitte kunagi, siis mul tekiks ka küsimus, et kas mina olen siis talle ükskõik?

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja meelespidamine, et helistada keset tihedat tegevust ei ole teile raske? Sest mimu jaoks on see nii raske, et ma peaksin kella helisema panema – “nüüd tuleb lähedasele helistada”. Keset tihedat tegevust muul moel mulle meelde ei tule igasugu sotsiaalsed kohustused.

Aga kuidas sinu moodi inimene mäletab, et laps lasteaiast vaja ära tuua või üksikvanemana lastele korraldused annad?  Laste suhtes ei saa ju nii ,et poed selle taha, et pole aega jne.

+8
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kuidas sinu moodi inimene mäletab, et laps lasteaiast vaja ära tuua või üksikvanemana lastele korraldused annad?

 

Panengi endale kella helisema. Mul on kolm last.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ju ta naudib vabadust ja vabal hetkel lappab paljaid naisi vaadata ja porri, siis ei tulegi oma naine meelde

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

kas just helistama peaks, aga mingi sõnum võiks ikka tulla.

Samamoodi võiks ju naine sõnumi saata, et head ööd.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üllatuseks saan ma aru, et helistama ja ühendust võtma peab see, kes eemal on? Et kodus olija ei tohigi ise kõnet teha, kui igatsus peal? Et saaks kodus piinelda ja meest mühakaks ja matsiks sõimata.

Tavaliselt on ju nii, et eemalolek on seotud mingi tegevusega. Ja eemalolija võtabki siis oma lähedastega ühendust siis, kui tal selleks sobiv hetk tekib.

Ma olen ka selline, kes on tööreisidel täiesti oma teemasse süvenenud ja ausalt, pere peale ei jõua isegi mõelda, rääkimata nendega suhtlemisest. Mingi üksiku sõnumi saatmisel mõtet ei näe, sest ma pole siis südamega asja juures. Tavaliselt tekib suhtlusaken õhtul peale ametlikku osa ja enne õhtusööki, siis teeme näiteks videokõne.

+10
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Proovime alati ikka paar korda päevas sõnumeid vahetada. Alguses ootasin ka alati “Head ööd” sõnumit, aga praeguseks olen aru saanud, et mees läheb õhtul arvutiga voodisse ja vajub seal niisama ära. Niiet nüüd kirjutan ise “head ööd” ja ta vastab “hommikust”. Ta ise pigem saadab sõnumi kui põhjust on, saadab pildi kui ostis midagi eestisse kaasa vms.

Vaktsineerimise kohta siis ta tõenäoliselt arvaks, et kui ma ei kurda on kõik hästi. Meestel vist puudub see ülemõtlemine, et äkki tal on halb olla ja ma peaks küsima.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

üldse pole jabur. sel mehel on tunnete avaldamise ja hoolivuse väljendamisega tõsiseid raskusi. kodust, kust ta pärit, ei antud kaasa kaastundlikku suhtumist.

üritades teda ümber kasvatada, isegi õnnestub, aga neelab meeletult sinu närvirakke. nii et, jõudu tööle, kasvatuspedagoog.

 

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

See näitab, et mõtled oma kaaslase peale ka.

Oluline on mõista oma partneri armastuse keelt. Minuga ei juhtuks midagi, kui mulle head ööd/tere hommikust ei soovitaks ja paar sõna ei vahetataks. Samas minu kaaslase jaoks oleks see naljaga pooleks öeldes maailma lõpp. Ükskõik kui palju tegemisi mul on, alati leian ma aega talle kirjutada. Tema jaoks on see väga oluline ja endal on ka juba harjumus. Head ööd ja tere hommikust soovimine on elementaarne.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis tihe tegevus on enne magamaminekut või pärast ärkamist? See võtab reaalselt 10 sekundit.

Asi on lihtsalt suhtumises.

+12
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimesed on erinevad. Minu jaoks tunduks reisil/komandeeringus olles selline igahommikune ja õhtune kohustuslik sõnumite vahetamine (koos võimaliku kaaslase solvumisega, kui pole teinud täpselt seda, mida tema oma peas ette kujutas) väga kurnav.

Olen aru saanud, et suhte arengu üks raskemaid osasid ongi õppida oma kaaslast nägema, aktsepteerima ja armastama sellisena nagu ta on (mitte sellisena, nagu ta sinu kujutlustes peaks olema). Ja kui ei suuda või ei soovi inimest võtta ja armastada sellisena nagu ta tegelikult on, siis võibolla peaks teise kaaslase valima.

+12
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu moto on “Hästi tahta siis saab kõike”

Väga kurb, kui sinu moto on keeleliselt niivõrd karjuvalt vigane.

+4
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen aru saanud, et suhte arengu üks raskemaid osasid ongi õppida oma kaaslast nägema, aktsepteerima ja armastama sellisena nagu ta on (mitte sellisena, nagu ta sinu kujutlustes peaks olema). Ja kui ei suuda või ei soovi inimest võtta ja armastada sellisena nagu ta tegelikult on, siis võibolla peaks teise kaaslase valima.

Ehk siis enamus suhteid oleks olemata? Partnerid kohanevadki üksteise järgi ja lihvivad teineteise nurki. Õnnelikus kooselus ei saa nii, et igaüks on, nagu on, ja lepi sellega või otsi keegi teine. Kumbki kummagi jaoks vaeva ei näe ja vastu ei tule.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis tihe tegevus on enne magamaminekut või pärast ärkamist? See võtab reaalselt 10 sekundit. Asi on lihtsalt suhtumises.

No minul toimub see nii, jõuan rampväsinuna kõigest sellest suhtlemisest viimaks hotellituppa, siis veel vaja töised meilid üle vaadata, järgmise päeva ettekannet veidi kõpitseda, juba ongi kell üle südaöö, hommikusöök hotellis algab juba kell 7, et kell 8 jälle konverentsiga peale hakata. Minu jaoks jääb enamasti unetunde sellistel töistel väljasõitudel väheks ning iga lisaliigutus on mulle suur väljakutse, sest olengi fokuseeritud nende töiste asjade ära tegemisele, et saaks enesele mõnedki unetunnid lubada. Jah, selle kaks minutit leiaks, aga mul lihtsalt väsinuna, peas kogu aeg tiirlemas töised mõtted (need käivad ju voodis olles ka edasi), ei tule lihtsalt meelde korrakski, et on mingi muu teema ka veel. Ma sõna otseses mõttes peaksin äratuse helisema panma, et see meenuks. samas kui märkan mehe sõnumit, siis tuleb meelde (jääb minul ära see meelde tuletamise stress, mida lisaks töisele stressile tol hetkel tõesti vaja ei ole).

+6
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

<span style=”color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>Ehk siis enamus suhteid oleks olemata? Partnerid kohanevadki üksteise järgi ja lihvivad teineteise nurki. Õnnelikus kooselus ei saa nii, et igaüks on, nagu on, ja lepi sellega või otsi keegi teine. Kumbki kummagi ja</span><span style=”color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>oks vaeva ei näe ja vastu ei tule</span>

väga hästi öeldud

 

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olin ka eelmise kaaslasega suhtes olles solvunud- näiteks,  ta kunagi ei küsinud minu käest, kuidas mul läks arsti juures,  olgugi et teadis et käisin. Pidin hakkama ise rääkima ja siis ei öelnud ta ka midagi, ei küsinud täpsustavaid küsimusi. Tegelikult ma sain aru, et see on mingit laadi suhtlemispuudulikkus:)

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olin ka eelmise kaaslasega suhtes olles solvunud- näiteks,  ta kunagi ei küsinud minu käest, kuidas mul läks arsti juures,  olgugi et teadis et käisin. Pidin hakkama ise rääkima ja siis ei öelnud ta ka midagi, ei küsinud täpsustavaid küsimusi. Tegelikult ma sain aru, et see on mingit laadi suhtlemispuudulikkus:)

Minu mehe mõtteviisis on see lihtsalt delikaatsus, tema meelest on privaatsuse rikkumine selliseid küsimusi küsida, kui teine ise vabatahtlikult teemat ei tõsta ja oma tervise detailidest rääkida ei soovi, olgu kui lähedane inimene tahes.

+10
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Heh, minu jaoks on see imelik. Ma ei tuleks selle pealegi, et isegi oma lastele neist eemal olles peaks eraldi hakkama head-ööd- või tere-hommikust-sõnumeid saatma. Muidugi ma mõtlen neile ja kindlasti helistan vähemalt kord päevas ning siis küsin täpselt kõik mured, rõõmud ja päevasündmused üle ja kallan nad hellitustega üle — aga juhul kui nad ise pidevalt helistaksid, nii et ma olen nendega juba mitu korda päevas kontaktis olnud, siis ilmselt tõesti rohkem omalt poolt helistama ei hakkaks. Näost näkku suheldes olen ma kindlasti üle keskmise huvi tundev, viisakusväljendeid ja hellitusi kasutav lapsevanem.

 

Minu jaoks kõlab teemaalgatuses kirjeldatu pigem ahistamisena, ükskõik kui väga inimesed üksteist armastaksid. Vahest ei helista teema autori mees ISE just seetõttu, et naine niikuinii kogu aeg ise võtab ühendust ja tema jaoks pigem liigagi sageli? Ehk pidada ise nende helistamistega natuke vahet ja vaadata siis, kas mees hakkab ühel hetkel tundma vajadust helistada ja küsida? Inimesed on erinevad, mõnele piisab paari päeva tagant kontaktis olla, teine tahaks lahus olles 24/7 telefoni otsas rippuda. Eks tuleb mingi mõistlik komporomiss leida.

+17
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk siis kokkuvõttes, kõige meeldivam on koos elada siis, kui kokku on sattunud kaks samasugust inimest. Meie mehega sobime ideaalselt, sest oleme mõlemad samasugused ja ei oota teiselt mingeid sõnumeid-helistamisi, sest kumbki on ühele asjale korraga keskendujad. Kõige suuremaid probleeme tekitab see, kui üks ootab teiselt asju, mis sellele teisele on väga rasked (aga esimene ei saa sellest aru, sest tema jaoks on see tegevus kerge).

Teine asi on see, et mees ei pruugi teadagi, et sa ootad igaõhtust kontaktivõtmist, sest võibolla pole sa seda talle öelnud. Tema meelest kõik toimib, sest sina ju võtad kontakti. Kui minu mees näiteks vajaks sellist kontaktivõtmist, siis ma tõepoolest armastusest tema vastu paneksingi telefoni meeldetuletuse, meeldetuletuse panemine ei ole raske.

Lisaks ei maksa seda mitte helistamist segi ajada hoolimatusega. Kui mees ei tea, et sa ootad igaõhtust helistamist, siis ta ei tea, et see on sinu jaoks märk hoolimisest. Mina näiteks mõtisklen päeva jooksul kümneid kordi oma perest, nad on mul kogu aeg meeles ja tähtsad aga kui mul ei ole midagi olulist öelda, siis ei tulegi mul pähe lihtsalt niisama head ööd soovimise jaoks sõnumit saata (minu mees õhtuti ei vaatagi oma telefoni, nii, et see oleks üsna mõttetu ka).  Kodus alati soovime head ööd aga kui olen kodust ära, siis olengi kodust ära.

 

+13
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis tihe tegevus on enne magamaminekut või pärast ärkamist? See võtab reaalselt 10 sekundit. Asi on lihtsalt suhtumises.

No minul toimub see nii, jõuan rampväsinuna kõigest sellest suhtlemisest viimaks hotellituppa, siis veel vaja töised meilid üle vaadata, järgmise päeva ettekannet veidi kõpitseda, juba ongi kell üle südaöö, hommikusöök hotellis algab juba kell 7, et kell 8 jälle konverentsiga peale hakata. Minu jaoks jääb enamasti unetunde sellistel töistel väljasõitudel väheks ning iga lisaliigutus on mulle suur väljakutse, sest olengi fokuseeritud nende töiste asjade ära tegemisele, et saaks enesele mõnedki unetunnid lubada. Jah, selle kaks minutit leiaks, aga mul lihtsalt väsinuna, peas kogu aeg tiirlemas töised mõtted (need käivad ju voodis olles ka edasi), ei tule lihtsalt meelde korrakski, et on mingi muu teema ka veel. Ma sõna otseses mõttes peaksin äratuse helisema panma, et see meenuks. samas kui märkan mehe sõnumit, siis tuleb meelde (jääb minul ära see meelde tuletamise stress, mida lisaks töisele stressile tol hetkel tõesti vaja ei ole).

Endiselt, suhtumise küsimus. Töömeile jõuad vaadata, ühte sõnumit kallimale ei jõua saata.

Jõuad. Sa ei lihtsalt ei taha.

 

+10
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Endiselt, suhtumise küsimus. Töömeile jõuad vaadata, ühte sõnumit kallimale ei jõua saata. Jõuad. Sa ei lihtsalt ei taha.

Jah, jõuan, kui kallim ütleb, et see on talle  väga oluline, et igal õhtul ja hommikul talle sõnum saadetaks. Siis panengi endale meeldetuletuse helisema,  minu enese jaoks on selline sõnum kaugelt üsna siutühi ja asi mis sunnib mind ümber keskenduma. Aga armastusest kallima vastu ma teeksin seda, sest ilmselgelt tema jaoks ei ole see mõttetu. Kui ma seda ei tee iseenesest (ilma, et mulle oleks öeldud, et see on oluline), siis see ei ole märk hoolimatusest. Kui sa mõtled, et mitte iseenesest õhtul sõnumi saatmine on märk sellest, et ma ei hooli, siis see on ka vale. Minu jaoks see lihtsalt ei anna lisaväärtust ja mul on alati olnud asjade meelde jätmisega olnud suuri probleeme ja ma pean iga sellise minule enesele mittevajaliku tegevuse tõesti kõvahäälse märguandena kirja panema.  Seega inimestel ei pruugi iseenesest tulla pähe, et helistada ja kirjutada. Teiseks ka mina ootan oma partnerilt hoolimist ja üks suur palve oleks, et niigi stressirikkas olukorras partner oma erinevate ootustega mu elu veel stressirikkamaks ei muudaks. Seega partner mõelgu läbi, kas see igaõhtune helistamine on talle tõesti nii ülioluline. See hoolimine peab olema vastastikune. Hoolimine minu suhtes sel juhul tähendaks – võimalikult vähe lisakohustusi kodu poolt.

+9
-5
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 63 )


Esileht Pereelu ja suhted Jabur solvumine naise poolt