Ma olen ise ka muidu selline rohkem solvuvam ja ootan, et kaaslane pööraks tähelepanu ja näitaks hoolimist välja. Nii et kui käiksin arstil, oleks mingi mure, siis jätaks hoolimatu mulje küll, kui teine mingit huvi selle vastu ei tunneks.
Samas on minu jaoks sellised igal hommikul ja õhtul “tere hommikust” ja “head ööd” sõnumid mõjunud naljaka ja ebavajalikuna. Ise sellist asja pole kunagi harrastanud, aga mõni kurameerida üritanud mees on seda teinud ja mulle on see mõjunud alati natuke kummaliselt. Minu jaoks see vajalik kindlasti pole ja ei näe mõtet.
Samas, kui oleksin kaaslasega mingil põhjusel eraldi (lähetus, reis vms), siis ootaksin küll tõesti, et iga päev natuke suhtleksime. On olnud kaaslane, kes sedasi käitus, et kui oli kuskil üksi reisil, töölähetuses või olin ise eemal, siis ta ei kontakteerunudki ise pea üldse. Ja mulle jätab see paratamatult täiesti hoolimatu mulje. Võisingi teha siis vahel katseks nii, et ise ei kontakteerunud ka üldse. Ja see lõppes sellega, et oligi 6-7 päeva (kogu lahusoldud aja) täielikku vaikust. No sorry, ei pea sellist ükskõiksust küll normaalseks suhtes. Loomulikult jätab see ju mulje, et teisele ei tule sa kordagi mõttesse, ei igatse ega tunne huvi, mis teed ega soovi ka suhelda.
Minu jaoks on toimiva ja armastava suhte märgiks ikkagi kontakt ja tähelepanu. Need ei pea olema loomulikult pidevalt, aga mina vajaks küll, et iga päev vähemalt mõni minutki oleks natuke suheldud. Inimeste vajadused, arusaamad suhtest/armastusest ning armastuse keel ongi erinevad. Minu jaoks on need füüsiline lähedus ja kvaliteetaeg. Kui teine spontaanselt üldse ei puuduta ega soovi aega veeta ning ei hoia kontakti, siis ma lihtsalt ei tunne üldse, et mind armastataks ja minust hoolitaks. Ja sellises suhtes ma rahul ega õnnelik olla ei saa. Mul on vaja hella ja hoolivat partnerit, aga kindlasti on ka individualiste, kes eelistavad rohkem omaette tegutseda ja iga vähegi suurem tähelepanu osutamine mõjub lämmatavalt.