Teema: Jagage nippe,kuidas hoida elamine pidevalt korras?

[small]Listte8 kirjutas:[/small]
[tsitaat]tahaksin teada mida teha? Vend ei viitsi oma asju ära panna ja kuna me elame samas toas pole se aus kuna ema käseb koristada ja lõpuks on ikka nii, et mina koristan ÜKSI!
MIDA TEHA ?????????????????[/tsitaat]
ega siin vist muu ei aitagi kui tuba nt teibiga pooleks jagada ja hoiad ainult oma poolt korras

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Üks nipp, mille kunagi ühelt vahvalt inimeselt õppisin – Kui lähed, siis vii; kui tuled, siis too.
See tähendab, et ära liigu ühest ruumist teise tühja käega. Kui elutoast lastetuppa lähed, haara kaasa see raamat, mis enne diivanile vedelema jäi. Kui lastetoast kööki lähed, võta kaasa see banaanikoor, mis lauanurgal närtsib jne…
Ja minu enda õhtune nipp – kui vaatan mingit head filmi, siis reklaamipauside ajal sebin koristada 🙂
[/tsitaat]

näited olid ehk suvalised, aga suur viga on juba tehtud – raamat lastetuppa ja sealt banaanikoor prügikasti. SEE on laste tegemine. kui banaanikoor saab sujuvalt ise kööki, siis lapsed ei hakkagi märkama.
küll aga tuleb see nipp lastele õpetada.

meil on piisavalt suur pere vanemad + 3 teismelist.

ka tekstiile on piisavalt. kui nooremad olime, siis oli rohkem odavamat kraami. nüüd on vaibad kas villased või siis naturaalsed kaltsuvaibad. kardinad linased, puuvillased või viskoosist. mööbel võimalikult naturaalne ja uskuge või mitte, tolmu koguneb palju vähem ja see paista nii palju välja.

diivanilaua vidinatele on väike punutud korv ja kui diivanilt tõused, siis tuleb puldid, pastakad jne sujuvalt sinna tõsta ja jälle on kord majas.

Minu vastus on, et ainult pidevalt koristades hoiab elamise enam-vähem korras.
Mul on kolm last ja kõik nad on parajad põrssad. Nad ärkavad minust umbes tund-paar varem ja selleks ajaks kui mina üles tõusen, on elutuba juba üks suur shitahunnik, nad on jõudnud juba lõigata, kleepida, süüa, pissil käia nii, et vannituba ujub jne. Kõik hommikud hakkavad mul sellega, et pean hakkama põrandaid tolmuimejaga puhtaks tõmbama ja mopiga pesema ja niimoodi terve korter, siis pesen ära vannitoa, teen hommikusöögi ja katan laua, ise panen sellel ajal pesu masinasse, voldin pesu kokku ja kappi vmt. Söömise ajal aetakse ümber mõni tass või taldrik, nii et mul tuleb pesta laud, põrand, seinad, mööbel, laps ja lähemal istuvad kaaskannatanud, lisaks tuleb neil veel vahetada riided jne. Ja see on ainult hommik, päeva peale suudavad nad ka nii palju jama korraldada, et ma ainult koristan tagajärgi, kui ma ennast korraks lõdvaks lasen, on tagajäreks kaos. Kapist tõmmatakse alla kõik riided, sest vaja on just seda alumist pluusi, voodimadratsitest ehitatakse kindlusi, diivanisse pühitakse puhtaks oma suu, käed ja nina, piima kallatakse tassi nii, et pool kappi ujub, päevas toodetakse lugematu hulk nõusid ja nõudepesumasinat mul ei ole. Pesumasin peseb vähemalt neli masinatäit päevas, kui on voodipesude vahetamine, siis isegi 6-7 masinatäit jne jne.

Enda järelt koristavad nad vaid mänguasju, kappi koristama ja riideid voltima ma neid ei pane, liiga väiksed veel. Peale lõikamist-kleepimist koristavad nad küll suurema sodi ära, aga peenike pudi jääb, lisaks tekib sodi kokkukorjamisel paberitükkide rada elutoa ja köögi vahele.

Ühesõnaga, koristada, koristada, koristad, vaid siis ei ole häbi kui mõni tuttav läheduses on ja korraks külla tahab tulla.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

miks? muidugi mees ei korista, kui teab, et võib seda vabalt mitte teha, küll naine tuleb kraamib.[/tsitaat]
Aga minu mees ei koristaks ka siis, kui ei oleks tulemas kraamivat naist.
Mu mees elas vahepeal üksinda teises linnas, ta ei koristanudki kunagi. Läksin talle külla ja mul läks süda pahaks – köögis asjad USSITASID, põrand oli sopa kihiga kaetud, kõik haises. WC-s ei julgenud ma jalgugi maha panna, vaatasin, kuidas kiirelt minema sain.
Nüüd, koos elades, mees koristab küll. Kuna ma korrutan ja nõuan seda koguaeg, muudmoodi ei saaks.

Minu üks nipp on hoida koristustarbeid seal, kus neid tegelikult vajad. Ei ole kõik asjad ühes kohas kuskil esikus. Köögi puhastamise asjad seisavad mul kraanikausi all, vannitoa puhastamise asjad vannitoas. Põranda pesemine ei meeldinud mulle üldse, sest loputasin moppi alati käsitsi, nüüd on uus mopp, selline, mida ma varre küljest üldse lahti ei võtagi, ämbril on väänamise \”kauss\”, nüüd on põrandapesu eriti lihtne. Tolmuimeja seisab kah varjulises nurgas, seda pole vaja kuskilt asjade alt, tagant ja vahelt otsida.

Mulle õnneks meeldib ka koristada, aga ma jätan selle tegemata kui vajalikud vahendid pole käepärastes kohtades.

Ja kodu planeerides arvestasin, et riiulid oleks sellised, kus raamatud on täpselt ääreni, et sinna ei jääks mingit tobedat pinda, kust iga nädal tolmu peaks pühkima. Lastetoa riiulid on lükanduste taga, need ei seisa nagunii kunagi ideaalses korras, aga kui uks kinni tõmmata, tundub kõik puhas jne.

1. Viska KÕIK asjad ära.

2. Ole PIDEVALT kodust ära.

Mina ei saa aru, kuidas kord nädalas tolmu võttes ja põrandaid puhastades saab elamine ikka puhas olla. Ma lasen tolmuimejaga igapäevaselt ringi ja ikka tekib maha mingit peenikest sodi, tolmu, karvu. Neil kord nädalas põrandate koristajatel loomi vist ei ole? Lapsed ka toa ja õue vahet rohkem kui korra päevas ei käi? Või on üldse veel lasteaialapsed ja kedagi päeval kodus polegi?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu vastus on, et ainult pidevalt koristades hoiab elamise enam-vähem korras.
Mul on kolm last ja kõik nad on parajad põrssad. Nad ärkavad minust umbes tund-paar varem ja selleks ajaks kui mina üles tõusen, on elutuba juba üks suur shitahunnik, nad on jõudnud juba lõigata, kleepida, süüa, pissil käia nii, et vannituba ujub jne. Kõik hommikud hakkavad mul sellega, et pean hakkama põrandaid tolmuimejaga puhtaks tõmbama ja mopiga pesema ja niimoodi terve korter, siis pesen ära vannitoa, teen hommikusöögi ja katan laua, ise panen sellel ajal pesu masinasse, voldin pesu kokku ja kappi vmt. Söömise ajal aetakse ümber mõni tass või taldrik, nii et mul tuleb pesta laud, põrand, seinad, mööbel, laps ja lähemal istuvad kaaskannatanud, lisaks tuleb neil veel vahetada riided jne. Ja see on ainult hommik, päeva peale suudavad nad ka nii palju jama korraldada, et ma ainult koristan tagajärgi, kui ma ennast korraks lõdvaks lasen, on tagajäreks kaos. Kapist tõmmatakse alla kõik riided, sest vaja on just seda alumist pluusi, voodimadratsitest ehitatakse kindlusi, diivanisse pühitakse puhtaks oma suu, käed ja nina, piima kallatakse tassi nii, et pool kappi ujub, päevas toodetakse lugematu hulk nõusid ja nõudepesumasinat mul ei ole. Pesumasin peseb vähemalt neli masinatäit päevas, kui on voodipesude vahetamine, siis isegi 6-7 masinatäit jne jne.

Enda järelt koristavad nad vaid mänguasju, kappi koristama ja riideid voltima ma neid ei pane, liiga väiksed veel. Peale lõikamist-kleepimist koristavad nad küll suurema sodi ära, aga peenike pudi jääb, lisaks tekib sodi kokkukorjamisel paberitükkide rada elutoa ja köögi vahele.

Ühesõnaga, koristada, koristada, koristad, vaid siis ei ole häbi kui mõni tuttav läheduses on ja korraks külla tahab tulla.

[/tsitaat]

4-6 masinatäit PÄEVAS? 😀

Mis ulmepõrsad need sul on siis?

Mul on ka kolm last, pesen ülepäeva 1-2 masinatäit…

Ja koristan ma… noh, natukene 😀 Aga mu kodu ei ole ka steriilselt läikiv pidevalt, tunnistan.

Korras hoian sellega, et koristamegi koos lastega korra päevas, õhtupoole, toad korda st asjad paneme ära. Põrandaid pesen korra nädalas.

Peale söögitegemist teen alati köögi korda, peale söömist pesen kohe nõud ja pühin laua puhtaks, kui põrandale tekib mingi puru, siis pühin kohe harjaga ära, süüakse köögis laua taga ja lapsed söögiga ringi ei kõnni. Tolmuimejaga puhastan põrandaid üle päeva (elamises mitu kassi ja kaks last), kaks korda nädalas koristan põhjalikumalt, võtan tolmu ja pesen põrandad, küürin vannitoa puhtaks. Mänguasjad korjame peale mängimist, enne õue- või magamaminekut kokku. Ideaalset puhtust ja korda ei ole, kuna lapsed kodus, siis ikka mänguasjad on pidevalt laiali ja kõik läikida ei saa, aga mingit kaost ka ei ole.

Märksõnad: Distsipliin, järjepidevus. Iga pereliige vastutab oma asjade eest. Tööjaotus, graafik.

meie majas võtab alati tüdruk nõud masinast välja. mitte et ta seda teha tahab, aga see on tema töö ja kõik. isa teeb oma asjad, ema omad asjad ja lapse asi on nõud välja võtta. kõik peavad siin elus midagi tegema andma… see meil töötab. enne sõbra juurde ei lähe ( tahab ju väga minna ) kui enda tuba on korras, voodi tehtud jne. Nõud masinast võetud jne. Väikene vend on veel nii pisikene, et tema ei pea neid asju tegema, kuigi ta juba tahab nõusid masinast välja võtta:-) Sundida ei saa, on vastupidi tulemus. Peab olema mingi motivatsioon vms.