Kui septembrist läks kooli, siis ilmselt ka kooliminek tekitab igasuguseid uusi suuri emotsioone , mis ilmselt ka und mõjutavad, lisaks eelmistele (jagatud hooldus siis ilmselt juba varasemast ajast). Ma ise isikikult arvan, et koolilapsena on paras lisapeavalu, kui nö pidevalt peab laps lisaks mõtlema, mis asjad ja kuhu ja millal kaasa vedida ja kogu aeg rändab. Eriti kui elukohad teineteisest ja koolist kaugemal on. Aga kui nii on Teie pereelu kulgenud, siis esialgu üritaks ikkagi mõlemal pool tekitada sarnasemad suhtumised magamaminekuaegadesse ja ehk nö turvatunde tekitamisele ja lapsele jätta võimaluse mõlema vanemaga võrdselt olla.
Magamaminek võiks olla ikkagi sellisel ajal, et oleks ikkagi juba mingil määral väsinud ( muidugi sõltub ärkamise kellaaja vajadusest, et unetunnid võimalikult täis saaksid. Meil kooliminekuga pigem nö vooodisse sättimine umb 21.15-21.30 ning edasi olid meil beebieast saadik oma unetraditsioonid – raamatu ette lugemine (isegi siis, kui ta ise juba luges) või omavahelised rahulikud jutud (mälestused koduloomast, vanavanematest, suvistest tegemsitest, päevastest tegemistest) või vajadusel ka väike rahustav massaaz jne mis nö lapse visi juba uneeelsesse faasi enne min äratulekut ning siis sisuliselt 22.00 oli ise uinunud. Vähemalt igasuguste uute emotsioonide tekkimisel (kooli algus) ma siiski olin kodus kursis (kuigi ei olnud magamajäämiseni kõrval), millal ta ikkagi uinus ja mis õhtu venis magamajäämine ja siis osaksin ka ööd ette aimata või järgneva päeva/õhtu tegemisi suunata. Kui öise unega probleemid, siis arutaks ka lapse isaga sealset olukorda ja üritaks jõuda mõlemal pool lapsele sobivatele lahendustele.
Kui mu oma lapsel olid emotsioonide tõttu öised uned häirituid, siis pigem oli oluline, et ka enne magamaminekut oli juba umb 1 h rahulikumad tegevused (mitte müramine ja hullamine, see varem) raamatu vaatamised, rahlikum meisterdamine, joonistamine, omavaheline jutustamine vms, kindlasti mitte ka televiisor või muu ekraan. Kuna mul tegemist ka suurt energiakulutamist vajav laps (ning vähene energiakuluts tekitas ka öiseid rahutusi), siis õhtul ka eelnevalt igapäevane õues koos rahmeldamine, mis aitasid alati nö energiat ja emotsioone õhtuks, ööseks maandada ja ööd siis rahulikumad. Kooliajal hakkas käima ka liikumsitrennis(ja/või õuetennis), mis aitas sama efekti luua, isutuv huviala ring sellel puhul ei aidanud.