Teema: Jagatud koolilaps

Siin on ju koos tegelikult väga palju probleeme, ei saa su viimases lauses toodud küsimusele vastata lihtsalt et jah/ei.

Miks laps üldse öösiti hüsteeriliselt nutab? Mis kell ta läheb magama teise vanema juures? Jne.

No nt, kui laps sinu juures läheb magama kl 22, kas oled kindel, et ta siis teise vanema juures läheb ka samal ajal magama ja kuidas? Väga erinevate uinumisaegade puhul ei pruugi ta tõesti normaalset ööund saada. Samuti võib laps vanemate lahutust üle elada.

Mul läheb laps kooliajal magama 21. Aga omast kogemusest võin öelda, et ka minu lapsel tekkisid mingid seletamatud hirmud. Uurisin perearstilt ning ta ütles, et selles vanuses tekivadki lapsel mingid hirmud ja kartused. Oma osa võib olla elumuutuses. Laps lõpetab lasteaia, läheb kooli ning ta ei tea, mis teda ees ootab. Meil langes sellesse aega veel kolimine ka ning täiesti kohutav oli. Kohe läheb teise klassi, siiani ilusti maganud ning nüüd paar päeva tagasi oli just rahutu öö. Pakun, et ootusärevus.

#4228847:

Mis kell peaks õhtuti minema magama 7 aastane koolilaps?

Muud TA teksti ignoreerides vastan ainult esimesele küsimusele. Magamamineku aega peaks vaatama hommikuse ärkamise järgi. Kui laps ärkab väljapuhanuna hästi sel kellaajal kui ta peab kooli jaoks hommikul ärkama, siis sobib ka praegune magamamineku aeg hästi. Kui tal on raske hommikul tõusta, siis tuleb ka õhtust aega vastavalt varasemaks sättida. Harjumine võtab muidugi aega, eriti kui see on talle esimene kooliaasta. Alusta harjutamist KOHE (või pigem juba nädal tagasi…)!

#4228847:

Kas koolilapsel peaks olema üks kindel kodu, kus iga öö saab samas voodis magada?

Täiskasvanud inimesed võiksid ennast kokku võtta ja lõpetada ringi tõmbamine, siis on vähem peavalu teemal, mitu kodu. Kes need kõiki üleval siis on? Uus kallim?

Kui ühes kodus magab lapsevanemal kaisus ja teises kodus kustutatkse tuled, siis päris õudne kui nii mõtlema hakata.

Mida sa ise eelistad, mitmes voodis magada? ja näib et see turvatunde puudumine on lõputu. Ma isiklikult sülitan igasugusele elatisrahale.  Jah lapse võiks olla 1 kindel pidepunkt.

Meil, kahe lapsevanemaga kodus algkoolilapsed  uinusid kell 19.

#4228847:

Mis kell peaks õhtuti minema magama 7 aastane koolilaps?

Tegu on 50/50 jagatud hooldusega. Hetkel kustutatakse tuled tema toas kell 22. Ega ta ilmselt kohe magama ei jää. Kas peaks selle lükkama varasemaks?

Mure seisneb selles, et umbes pooltest öödest ärkab ta hüsteeriliselt nuttes. Väidab et näeb halba und. Täna öösel juhtus seda 4x öö jooksul. Siis on kõik üleval ja keegi normaalselt magada ei saa.

Kas koolilapsel peaks olema üks kindel kodu, kus iga öö saab samas voodis magada?

Eks igaüks vaatab oma seisukohast. Mina oma töös näen neid lapsi ja tean osaliselt nende muresid. Ega nad lõpuni avatud ei ole. Jagatud lapse puhul on nii palju tegureid. Üks lubab netti, teine ei. Üks annab söögiks vaid rämpsu, teine üritab tervislikumat sööki pakkuda. Sinna otsa nende vanemate omavahel ine suhtlemine lapse kuuldes.

Kõige haigem tundub minule süsteem, kus laps keset nädalat magamiskohta vahetab.

Minu kolmanda klassi poiss läheb üldjuhul voodisse kell 21. Pesud ja muud jutud enne seda. Jääb magama 10-15 minutiga.

Vahel kustub diivanil juba kell 19 ära. Ja magab hommikuni. Ärgates on puhanud ja särav “päikesepoiss”. Kui jääb peale 22 magama on “tige tikker” nagu ma ise.

Äratus on meil kell 7.

Aga ma ütleks, et mul laps on üsna suure unevajadusega.

Kuidad ta isa juures magab, ei tea. Alguses oli probleeme isa juurea aga lõpuks isa sai aru, et ma ei aja tühja auru suust välja ja ei kiusa last meelega vara magama ajades.

Meil lahkuminekust aasta möödas.

Jah, aga siiski peaks olema üks põhikoht – stabiilsuse ja turvatunde tagamiseks.

Kui septembrist läks kooli, siis ilmselt ka kooliminek tekitab igasuguseid uusi suuri emotsioone , mis ilmselt ka und mõjutavad, lisaks eelmistele (jagatud hooldus siis ilmselt juba varasemast ajast). Ma ise isikikult arvan, et koolilapsena on paras lisapeavalu, kui nö pidevalt peab  laps lisaks mõtlema, mis asjad ja kuhu ja millal kaasa vedida ja kogu aeg rändab. Eriti kui elukohad teineteisest ja koolist kaugemal on. Aga kui nii on Teie pereelu kulgenud, siis esialgu üritaks ikkagi mõlemal pool tekitada sarnasemad suhtumised magamaminekuaegadesse ja ehk nö turvatunde tekitamisele ja lapsele jätta võimaluse mõlema vanemaga võrdselt olla.

Magamaminek võiks olla ikkagi sellisel ajal, et oleks ikkagi juba mingil määral väsinud ( muidugi sõltub ärkamise kellaaja vajadusest, et unetunnid võimalikult täis saaksid. Meil kooliminekuga pigem nö vooodisse sättimine umb 21.15-21.30 ning edasi olid meil beebieast saadik oma unetraditsioonid – raamatu ette lugemine (isegi siis, kui ta ise juba luges) või omavahelised rahulikud jutud (mälestused koduloomast, vanavanematest, suvistest tegemsitest, päevastest tegemistest) või  vajadusel ka väike rahustav massaaz jne mis nö lapse visi juba uneeelsesse faasi  enne min äratulekut ning siis sisuliselt 22.00 oli ise uinunud.  Vähemalt igasuguste uute emotsioonide tekkimisel (kooli algus) ma siiski olin kodus kursis (kuigi ei olnud magamajäämiseni kõrval), millal ta ikkagi  uinus ja mis õhtu venis magamajäämine ja siis osaksin ka ööd ette aimata või järgneva päeva/õhtu tegemisi suunata.  Kui öise unega probleemid, siis arutaks ka lapse isaga sealset olukorda ja üritaks jõuda mõlemal pool  lapsele sobivatele lahendustele.

Kui mu oma lapsel olid emotsioonide tõttu öised uned häirituid, siis pigem oli oluline, et ka enne magamaminekut oli juba  umb 1 h rahulikumad tegevused (mitte müramine ja hullamine, see varem) raamatu vaatamised, rahlikum meisterdamine, joonistamine, omavaheline jutustamine vms, kindlasti mitte ka televiisor või muu ekraan. Kuna mul tegemist ka suurt energiakulutamist vajav laps (ning vähene energiakuluts tekitas ka öiseid rahutusi),  siis õhtul ka eelnevalt  igapäevane õues koos rahmeldamine, mis aitasid alati nö energiat ja emotsioone õhtuks, ööseks maandada ja ööd siis rahulikumad. Kooliajal hakkas käima ka liikumsitrennis(ja/või õuetennis), mis aitas sama efekti luua, isutuv huviala ring sellel puhul ei aidanud.

#4233005:

#4232926:

Iga kooliealine peab harjuma magama vanaema(de) juures, spaahotellis, reisil autos ja hotellis, laste-, laulu-, kunsti- või spordilaagris, klassi väljasõidul, matkal telgis jne

Mina isiklikult magan kõigis nendes kohtades halvasti. Autos ja telgis üldse ei saa magada. Mis idiootlik jutt see on?

sinusugustele kulubki harjutamine ära.

mul isiklikult pole kunagi olnud kusagil probleeme uinumisega. Nädala sees elasin emaga, nv vanaema juures lapsena.

#4233048:

Inimene ei pea mitte millegagi harjuma. Ma nt ei tea ühtegi täiskasvsnut, kes kuskil laagris, koolitusel vms magaks hästi. Ma ise ei maga isegi oma maakodus hästi, kuigi tingimusef jne kõik on head.

Selge. Sinu lapsed ei käi kuni 18 saamiseni kunagi ööseks vanavanemate juurde, kunstilaagrisse ega klassiekskurssioonile. Lumehelbekeste kasvandus.

#4233050:

#4233040:

mul isiklikult pole kunagi olnud kusagil probleeme uinumisega.

Sul ei ole, teistel on. Osad ongi sellised tuimad tükid, teised tundlikumad. Ei aita siin mingi harjutamine ja eriti imelik on öelda, et laps olgu ka nagu sina.

Aga sa ei saa ju eeldada, et laps on nagu sina. Äkki tema saab kunagi ka ühikas magatud või tõesti laulukoori kahenädalasel ringreisil saab sõba silmale.

#4233049:

#4233048:

Inimene ei pea mitte millegagi harjuma. Ma nt ei tea ühtegi täiskasvsnut, kes kuskil laagris, koolitusel vms magaks hästi. Ma ise ei maga isegi oma maakodus hästi, kuigi tingimusef jne kõik on head.

Selge. Sinu lapsed ei käi kuni 18 saamiseni kunagi ööseks vanavanemate juurde, kunstilaagrisse ega klassiekskurssioonile. Lumehelbekeste kasvandus.

Kui nad seal ei maga ja neile see halvasti mõjub, siis loomulikult ei käi. Uni ei ole harjutamise küsimus.

#4233099:

Kuidas see kartulite koorimine on seotud magamisega?

Sest me ei saanudki teada, kas ta magaks hästi, sest ta ehmus kartulite koorimisest juba nii ära, et kutsus emme kohale. Ta oli kas 13 või 14.

#4233133:

Sest me ei saanudki teada, kas ta magaks hästi, sest ta ehmus kartulite koorimisest juba nii ära, et kutsus emme kohale. Ta oli kas 13 või 14.

Võib-olla kohkus hoopis pahatahtlike muttide tänitamise pärast ära. Olgem ausad, suur osa meie vabariigis lastega tegelevast personalist on kurjad tädikesed, kes aina millegipärast õiendavad. Suurem osa koolilapsi on nende suhtes juba immuunsed, aga mitte kõik. Minu lapse sõber käis Waldorf koolis ja siis läks tavakooli ja oli šokis, kuidas tavakoolis osa õpetajaid lastega käituvad ja kui ebaviisakalt räägivad. Kartulikoorimise mitteoskamises iseenesest pole midagi imelikku, meie peres ei sööda näiteks kartulit, ma arvan, et mu laps ka ei oska koorida, sest ta pole iialgi kartuleid koorinud.