Teema: jalgratta valik

Trenni tegemiseks osta mopeed. Siis on veel vähem sebimist, kui selle elektrirattaga saab olema.
Trenni tegemine tähendab ikka 50 km metsas või 200km maanteel maanteerattaga. Toksid googlesse maastikuratas või maanteratas ja lähed poodi neid proovima. Pead välja selgitama, mis mõõdus raam sulle sobib. Seda ei oska Perekoolist keegi sulle öelda. Kui oled rasmi välja valinud ja mingi ratta tüübi siis tule küsi nõu uuesti.

#3527741:

#3527694:

kas valida tavaline või elektrijalgratas sellisel puhul?

TRENNI tegemiseks ja elektrijalgratas???

Kuidas sa üldse tuled selle peale, et sellist asja küsida? Elektrikaga ju istud peale ja see sõidab ise, mingit trenni sa ei tee. See on nendele, kes trenni ei taha teha.

Loomulikult võta mingi tavaline, vändatav. Trenni jaoks on isegi spetsrattad olemas, alates näiteks sellisest: https://www.veloplus.ee/et/toode/ratas-merida-crossway-10-v-l-matt-dark-grey-black-grey-54245 kuni 100 tuhat maksvateni välja.

Sissejuhatuseks sobib see 350€ maksev väga hästi. Mingi 10€ maksva spidomeetri ja püksid omale jalga + särgi pead juurde ostma.

Pr. Iluselu oma kleidikesega jääks sellega ilmselt hätta.

Pool aastat sõidad nädalas 2-3 X 20km ja kaal hakkab mühinal langema.

Ja nii väikese maa peale ei lähe ka jalad veel koledaks, nagu Erika Salumäel omal ajal olid. (praegu on tal ju ilusad jalad, kui tippspordi maha jättis)

Veloplus müüs vanasti haraastussportlaste kasutatud rattaid. Sai hea võistlusratta(Merida)poole hinnga, kui värvikahjustused ja kriimud ei häirinud. Tehniliselt nii korras, et pole 15a muud teha olnud vaja kui pesta ja õlitada ja piduriklotse vahetada.

#3527764:

Hea oleks dünamoga esi- ja tagatuli, siis ei pea hämaral ajal ohutuse pärast nii väga muretsema.

No see on küll tänapäeval juba ajalugu.
LED tuled ei tarbi mingit voolu ja patarei või aku pealt töötavad aastaid. Ise samal ajal maksavad mittemidagi.
Mingi “Kassi silm” siit LINK ja ei mingit dünamot, mis su ratast segab, pole vaja.
Ja saad ka esiamorti kasutada, sest ega need veloteed meil siin Eestis ikka kõikjal väga siledad ei ole. Ikka on mingid äärekivid on ja peale- ja mahasõidud.

Käisin paar kuud tagasi rattaid proovimas, anti ka dünamoga variant katsetada – see teeb ratta ikka tuntavalt raskemaks, täiesti mõttetu.
Patareid peavad väga kaua vastu.

Et 25km/tunnis keskmist kiirust hoida, peab juba väga palju tööd tegema.
See ei ole enam hariliku inimese teema, see on E. Salumäe või G. Treieri aktiivse sportlasekarjääri trenn.

Ja sa pole kunagi rattatrenniga tegelenud kui selliselt targutad.

25 km/h on algajate teema. Ma ei suuda 1km joosta, aga 25km/h maanteerattal ei ole probleem. Tour de france võitjad hoiavad 40km/h keskmist ja E. Salumäe sõitis hoopis treki.

#3527814:

#3527781:

25 km asfaldil sõidab hariliku rattaga harilik inimene umbes 45-60 minutiga.

Selle võib vist vabalt perekooli tavaliseks ILAKS lugeda.

Et 25km/tunnis keskmist kiirust hoida, peab juba väga palju tööd tegema.

See ei ole enam hariliku inimese teema, see on E. Salumäe või G. Treieri aktiivse sportlasekarjääri trenn.

Aga sa vist pole rattaga 100 aastat sõitnud, kui selliselt targutad?

Ma rääkisin konkreetselt enda kogemustest. Ma pole mingi rattasportlane, ega isegi mitte harrastussportlane, aga aega-ajalt sõidan oma 20 a vana maastikurattaga, mille käigud on tehases seatud nii, et üle 35 km/h vändata ei annagi. Maanteel, kui just suurt tõusu pole, ongi spidomeetri järgi keskmine kiirus 25 km/h ja kui natuke rohkem jõudu rakendan, siis ligi 30 km/h. Suure tõusuga vajub kiirus muidugi alla, aga tavaliselt tuleb suure tõusu järel suur langus, kus kiirus läheb üle 30 km/h.
Minu soovitatud trennimaa on just selline, mille puhul treenimata tagumik nagu minul, veel valutama ei hakka. Ja noh, ega igapäevaselt tavainimene saagi trennile rohkem aega pühendada.

Mis kaalulangetusse puutub, siis kui mul seda vahepeal üle oli, siis 3-4 korda nädalas 40-100 min ratta seljas polnud üksinda piisav, et kaalu alla saada. Pidin ikka kaloreid ka lugema. Mul palju üle polnud, mingi 5 kg, aga ega ma pärast sellest lahti saamist sale ka pole.

#3527985:

#3527977:

Mul palju üle polnud, mingi 5 kg, aga ega ma pärast sellest lahti saamist sale ka pole.

Aga sellest hoolimata otsustasid oma perekoolika kogemust siin valjult jagada?

Lugejad ju pole süüdi, et su ema on 120kg mammi….

Kas sa oled see paksuvihkaja? Aga kuidas siis sinu suurepärase vormiga lugu ikka on, kui sa isegi tund aega 25 km/h vändata ei jõua? Mina näe, oma viie ülekiloga jõudsin küll.
Mu pensionieelikust ema tõesti ei jõuaks, aga ta on ka füüsiliste hädade tõttu töövõimetu juba aastaid ja seejuures täiesti normaalkaalus. 10 km rahulikus tempos sõidab temagi ära, käib aega-ajalt ilusa ilmaga rattaga poes. Seepärast sellist distantsi ma keskmisele inimesele trenniks ei pea.

Enne esimese jalgratta ostmist laena sõprade või sõbrannade rattaid ja proovi neid. Siis saad teada, milline istumise asend ja ratta tüüp sulle üldse sobivad. Võid ostagi kasutatud ratta – saad kindlasti parema, kui sama raha eest poest. Kuid kõige tähtsam on enne veidikenegi proovida.

Ma olen üle 50 tugevas ülekaalus kontorirott. Lapsena sporti ei teinud, täiskasvanud peast hakkasin end veidi liigutama. Mul on vana ilma amordita maastikuratas (26″ ja alu raam). Tavalised ketsid ja tavaline mtb lenks, mitte mingi peen tt värk ja kingad ja aero jooksud.

Maanteel sõidan keskmise kiirusega 25 kmh tundide kaupa. 🙂

Teemast läheme küll väga kaugele sellega.

See Merida Speeder on just selline ratas, mida tuleb enne ostmist proovida. Või siis proovida mõnda teist sarnast. Lihtsalt lambist maanteeratas osta ja siis avastada, et ups, üldse ei meeldi – pole ju mõtet.

#3528994:

Hiljuti sai sarnaste soovidega elukaaslasele valitud Merida speeder, mis võiks rehvide, sadula ja stemmi väljavahetamise järel olla mitte-sportlasele enamvähem sõidetav tükk.

Sügis ja talv on tegelikult ratta ostuks hea aeg, siis pannakse müümata ratastel soodushinnad ning samuti saab siit-sealt järgmise aasta mudeleid soodushinnaga ette tellida. Kuid sellel aastal on kõik teisiti, k*****a tõttu on rattaid tavalisest palju rohkem ostetud ja laod tühjad.

Sellise rattaga pead ju turvamehe ka palkama, kui tahad poes käia. Pätid panevad sellise ratta hoobilt pätsu. Võtavad selle rattaparkimiskoha ka kaasa kui vaja.