Teema: Jälle lasteaias magamisest

#2932906:

Eks mõnes lasteaias ja mõnes rühmas seda ka korraldatakse, et vähemalt eelkooliealised nii kaua enam pikutama ei peaks (minu meelest ka seaduse järgi on eelkooliealistel vaid tund aega puhkamist (mitte magamist) n-ö kohustuslikuna ette nähtud, mitte kauem, nagu kõigil teistel vanustel). Samas on seal palju agasid – kui pakkuda valikut, ei soovi ka need magada, kel seda und väga vaja on.

Mul on noorimaga lasteaiaõpetaja millegipärast just sel aastal südameasjaks võtnud, et laps ikka magaks. Kuna neil on rühmas eri vanuses lapsi, siis on uneaeg ikka pikk. Minu laps saab peagi 7 ning asi, millest ma aru ei saa, on see, et kui ta oleks näiteks kuu aega vanem, siis istuks ta ju selle lõunauinaku ajal magamise asemel hoopis koolitunnis ja õpiks. Ning milleks treenida teda magama viimasel lasteaiaaastal, kui juba aasta pärast ta seda endale ju lubada ei saa?
Nii suurel lapsel ei ole enam vajadust und mitmeks tükiks jagada ning lõunaune vajadus on peamiselt neil lastel, kes ei saa mingil põhjusel öösel piisavalt magada. Füsioloogiliselt selleks enam vajadust pole.
Mulle tundub küll, et tegemist on õpetaja enda mugavusega, mitte lapse vajadusega.

#2932952:

See on tüüpiline mitte töölkäiva vanema probleem. Või noh, kodus töötavate või mingi ebatavalise graafikuga töötavate vanemate probleem.

Peredes, kus lapsed peavad tõusma kell 6.30, et vanem jõuaks lapse 7.30ks lasteaeda viia ja ise kella 8ks tööle, sellist muret ei ole. Laps, kes on vara tõusma pidanud, on kella 12-13 ajal juba väga väsinud ja jääb igal juhul lõunaund magama. Õhtul läheb selline pere juba 21-22 täies koosseisus magama, sest mvara tõusnud inimestel tuleb ka õhtul varakult uni.

Vanemad, kes ise ei pea vara tõusma, vaid on näiteks beebiga kodused või kodus töötavad vms, ärkavad ise ka alles 8-8.30 ja siis saavad lapse hädavaevu kella 9ks kohale, mõned isegi veel hiljem. Muidugi laps siis lõunaunne ei jää või kui jääbki, siis uinub teistest hiljem, pärast aga magab kaua ja ei ärka õigel ajal. Õhtul lapsel und ei tule ja kuna vanem tahab ise kauem üleval olla, siis passivad lapsed ka kaua üleval.

Mina olen olnud nii kodune kui töölkäiv vanem. Kui ma ise kodune olin, siis lapsed olid koos minuga poole ööni üleval ja hommikul ei jõudnud me kuidagi lasteaeda. No nii ülekohtuselt vara tundus see kell 9.00! Aga kui tööle läksin, siis muutus kõik…

Nii et kõik oleneb ikka vanemast.

Ei ole nii, et kõik on ühesugused. Laste unevajadus on väga erinev ning öö- ja päevaunel on erinev funktsioon.
Mina pean viima lapse igal hommikul kl 7.15 lasteaeda. Õhtul enne 22.00 ta magama ei jää ja kui juhtub, et magab lasteaias suurest igavusest, siis õhtul jääb magama südaöö ja kahe vahel.

#2933615:

#2933580:

#2933533:

#2932906:

Eks mõnes lasteaias ja mõnes rühmas seda ka korraldatakse, et vähemalt eelkooliealised nii kaua enam pikutama ei peaks (minu meelest ka seaduse järgi on eelkooliealistel vaid tund aega puhkamist (mitte magamist) n-ö kohustuslikuna ette nähtud, mitte kauem, nagu kõigil teistel vanustel). Samas on seal palju agasid – kui pakkuda valikut, ei soovi ka need magada, kel seda und väga vaja on.

Mul on noorimaga lasteaiaõpetaja millegipärast just sel aastal südameasjaks võtnud, et laps ikka magaks. Kuna neil on rühmas eri vanuses lapsi, siis on uneaeg ikka pikk. Minu laps saab peagi 7 ning asi, millest ma aru ei saa, on see, et kui ta oleks näiteks kuu aega vanem, siis istuks ta ju selle lõunauinaku ajal magamise asemel hoopis koolitunnis ja õpiks. Ning milleks treenida teda magama viimasel lasteaiaaastal, kui juba aasta pärast ta seda endale ju lubada ei saa?

Nii suurel lapsel ei ole enam vajadust und mitmeks tükiks jagada ning lõunaune vajadus on peamiselt neil lastel, kes ei saa mingil põhjusel öösel piisavalt magada. Füsioloogiliselt selleks enam vajadust pole.

Mulle tundub küll, et tegemist on õpetaja enda mugavusega, mitte lapse vajadusega.

On ju võimalik last varem kooli panna kui arvad, et ta lasteaias käimiseks liiga suur on. Mul läks oktoobri lõpus sündinud laps 6-aastaselt kooli ja sai kenasti hakkama. Kusjuures oli ainuke laps, kes pikapäeva rühmas diivanil tukkus peale tunde ????

2-tunnine lõunauinak on lasteaia peamine eesmärk või? Senini ei olnud sellest ju probleemi, et ta mõnikord magas, mõnikord mitte. Nüüd on rühmas rohkem nooremaid lapsi ja seega PEAB 7-aastane ka magama. Vait ta voodis ei tahtvat olla, segab teisi. Õpetaja jaoks on probleem selles, et kui laps ei uinu, siis peaks ta lapse üles võtma ja vaiksele tegevusele suunama, kui magab, siis ei pea.

Lasteaia ametlikust päevakavast:

“12.30-15.00 Vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une või mõne muu vaikse tegevuse vahel

Individuaalne töö lastega

Laste vaba- ja huvitegevused (mäng, loominguline tegevus jm)”

Samas soovitas see sama õpetaja mul otsida lapsele eelkooli, et last kooliks ette valmistada. Ma senini arvasin, et lasteaed sellega tegelebki, võtku seesama mitte magav laps ja valmistagu teda siis individuaalselt ette – saaks teised magada ja laps kooliks ettevalmistuse.

Oleks seda jama ette teadnud, oleks tõepoolest kevadel tegelenud lapse kooli panemisega. Kahjuks praegu on veidi hilja.

Lugemiseks:

https://novaator.err.ee/852968/eesti-laste-uni-on-vorreldes-pohjamaade-eakaaslaste-unega-vaga-kehv

ära unista, et keegi hakkab oma vabast ajast tegelema personaalselt sinu lapse eelkoolitamisega. Mida printsessi tõesti, kui mugav eksole. Sa kõigepealt proovi ise olla tundide viisi lärmakas seltskonnas lastega (mõni ema läheb 2-3 kodus jooksva lapsega hulluks) ja tegeleda nendega pidevalt ja siis kui sul on paar tundi hingetõmbeaega, peab keegi ekstra sinu erilise lapsega lisaks eraldi tegelema, koolitama vaid ? Kle, tõesti, mida veel.

Lõunauni on nõuka-aegne jäänuk. See on vajalik üksnes õpetajatele, lastele see kasu ei too ning pere-elu keerab nässu.[/quote]

Pole sellel nõukaajaga mingit pistmist. Trüki google otsingusse “daycare daily routine”. Erinevate päevahoidude päevakavad on ilusti leitavad ja näed, et ka läänes magavad lasteaias lapsed lõunaund.

#2934739:

Lõunauni on nõuka-aegne jäänuk. See on vajalik üksnes õpetajatele, lastele see kasu ei too ning pere-elu keerab nässu.

Pole sellel nõukaajaga mingit pistmist. Trüki google otsingusse “daycare daily routine”. Erinevate päevahoidude päevakavad on ilusti leitavad ja näed, et ka läänes magavad lasteaias lapsed lõunaund.[/quote]

Saad sa täpsema lingi panna? Kiirel vaatlusel ei leidnud kava, mis oleks 5+ lapse kohta, kus oleks lõunauni sees.

Minu neljane ka enamasti ei maga, aga suudab olla vaikselt. Tüütu küll, aga teised ju magavad? Vaikust on muidugi temalegi väga vaja, lihtsalt mitte und.

#2933584:

#2932952:

See on tüüpiline mitte töölkäiva vanema probleem. Või noh, kodus töötavate või mingi ebatavalise graafikuga töötavate vanemate probleem.

Peredes, kus lapsed peavad tõusma kell 6.30, et vanem jõuaks lapse 7.30ks lasteaeda viia ja ise kella 8ks tööle, sellist muret ei ole. Laps, kes on vara tõusma pidanud, on kella 12-13 ajal juba väga väsinud ja jääb igal juhul lõunaund magama. Õhtul läheb selline pere juba 21-22 täies koosseisus magama, sest mvara tõusnud inimestel tuleb ka õhtul varakult uni.

Vanemad, kes ise ei pea vara tõusma, vaid on näiteks beebiga kodused või kodus töötavad vms, ärkavad ise ka alles 8-8.30 ja siis saavad lapse hädavaevu kella 9ks kohale, mõned isegi veel hiljem. Muidugi laps siis lõunaunne ei jää või kui jääbki, siis uinub teistest hiljem, pärast aga magab kaua ja ei ärka õigel ajal. Õhtul lapsel und ei tule ja kuna vanem tahab ise kauem üleval olla, siis passivad lapsed ka kaua üleval.

Mina olen olnud nii kodune kui töölkäiv vanem. Kui ma ise kodune olin, siis lapsed olid koos minuga poole ööni üleval ja hommikul ei jõudnud me kuidagi lasteaeda. No nii ülekohtuselt vara tundus see kell 9.00! Aga kui tööle läksin, siis muutus kõik…

Nii et kõik oleneb ikka vanemast.

Ei ole nii, et kõik on ühesugused. Laste unevajadus on väga erinev ning öö- ja päevaunel on erinev funktsioon.

Mina pean viima lapse igal hommikul kl 7.15 lasteaeda. Õhtul enne 22.00 ta magama ei jää ja kui juhtub, et magab lasteaias suurest igavusest, siis õhtul jääb magama südaöö ja kahe vahel.

Nagu kirjutad on lapsed erinevad. Minu lastel polnud mingi probleem lasteaias lõunaajal magada ja oleksid ka kauem maganud kui oleks kasvataja lasknud, õhtul mindi 9-9.30 magama, 7.30 hommikul üles.
Sul ju tööjuures lõuna, ka kasvataja vajab lõunapausi.

#2934443:

ära unista, et keegi hakkab oma vabast ajast tegelema personaalselt sinu lapse eelkoolitamisega. Mida printsessi tõesti, kui mugav eksole. Sa kõigepealt proovi ise olla tundide viisi lärmakas seltskonnas lastega (mõni ema läheb 2-3 kodus jooksva lapsega hulluks) ja tegeleda nendega pidevalt ja siis kui sul on paar tundi hingetõmbeaega, peab keegi ekstra sinu erilise lapsega lisaks eraldi tegelema, koolitama vaid ? Kle, tõesti, mida veel.

Muuseas seaduse järgi ei ole mul selleks isegi mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus:

§ 17. Laste õigused
Lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

§ 18. Vanemate õigused ja kohustused
(1) Vanematel on õigus:
1) tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides;
2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;

3) tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga;
4) saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta.

(2) Vanemad on kohustatud:
1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses;
2) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.

2) Vanemad on kohustatud:

2) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.

Lasteasutuse päevakavas on ka puhkepaus. seega lapsevanemana sa ei peaks selle vastu võitlema vaid vastupidi, looma eeldused, et laps saaks päevakava järgi lasteaias tegutseda.

Ja veel üks väljavõte:
§ 2. Alusharidus
(1) Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

(2) Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus.
§ 3. Põhiülesanne
Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:
1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;
2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.
§ 22. Pedagoogid
(1) Käesoleva seaduse raames käsitletakse pedagoogidena õpetajaid, direktorit, õppealajuhatajat ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid.
[RT I 2010, 41, 240 – jõust. 01.09.2010]

(2) Pedagoogid loovad tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega, samuti hoolitsevad laste elu ja tervise eest lasteasutuses.

(3) Pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.

Kus sa leiad, et pedagoogid on ainuvastutavad lapse koolieelse ettevalmistamise eest?

Loomulikult. Lasteaiaõpetajad täidavadki koolieelse lasteasutuse õppekava ja saladuskatte all ütlen, et tegelikult õpetavad tublisti rohkemgi st vähemalt meie lasteaiast pole(jätame kõrvale erivajadustega lapsed) aastaid läinud kooli last, kes näiteks emakeeles ongi vaid selle minimaalse nõutava tasemel st tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad.

Rõhk on sellel siin vaidluses, et lapsevanem heidab ette, et õpetaja tema arvates juba õppeaasta 1 kuu jooksul ei ole piisavalt tegelnud lapse kooliks ettevalmistamisega, näiteks rühma puhketunni ajal.
Seepärast püütaksegi talle selgitada, et kooliks ettevalmistuse vastutus on eelkõige temal. Loomulikult on tal õigus oodata ka lasteaia panust, kas ta aga 1k järel tõesti teab täpselt, et õpetaja pole pädev, ettevalmistust ei toimu jne?

Ega lasteaia õppetöö ei tähenda vaid nn akadeemiliste oskuste (kirjaoskus, arvutusoskus jne) õpetamist ja omandamist, lasteaial on oluline roll enesekohaste oskuste ja sotsiaalsete oskuste õpetamisel ja väljakujundamisel, mis on oluliseks baasiks hilisemale elus hakkama saamisele. Laps õpib igasuguste tegevuste kaudu, mida keskmine lapsevanem ei oskagi pidada nn õppimiseks, selleks on näiteks mängimine.

#2936611:

Loomulikult. Lasteaiaõpetajad täidavadki koolieelse lasteasutuse õppekava ja saladuskatte all ütlen, et tegelikult õpetavad tublisti rohkemgi st vähemalt meie lasteaiast pole(jätame kõrvale erivajadustega lapsed) aastaid läinud kooli last, kes näiteks emakeeles ongi vaid selle minimaalse nõutava tasemel st tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad.

Rõhk on sellel siin vaidluses, et lapsevanem heidab ette, et õpetaja tema arvates juba õppeaasta 1 kuu jooksul ei ole piisavalt tegelnud lapse kooliks ettevalmistamisega, näiteks rühma puhketunni ajal.

Seepärast püütaksegi talle selgitada, et kooliks ettevalmistuse vastutus on eelkõige temal. Loomulikult on tal õigus oodata ka lasteaia panust, kas ta aga 1k järel tõesti teab täpselt, et õpetaja pole pädev, ettevalmistust ei toimu jne?

Jah, mulgi on ju kogemust nii oma vanemate lastega, kes on saanud tõepoolest lasteaias suurepärase ettevalmistuse kooliks (muidugi olen nendega ise ka tegelenud), kuid ei alahinda kuidagi nende laste rühmaõpetajate tööd. Mulle tundub pigem, et enamik, kes siin mulle selgeks üritavad teha, et lasteaed ei peagi tegelema lapse kooliks ettevalmistamisega, ei tea või ei taipa lasteaia osatähtsust lapse ettevalmistamisel.
Ka see laps on käinud teistes lasteaedades, nooremana, kui ta on praegu, ja saanud sealt väga palju abi ja tuge, teda on arendatud nii sotsiaalsetes, eneseabi kui ka akadeemilistes oskustes, mulle on antud nõu, mida ja kuidas lapsega kodus lisaks teha, aga õppekava on kokku pannud rühma eripedagoog.
Nüüd on mu laps käinud uues rühmas uue õpetajaga mitte ühe kuu, vaid siiski ühe kuu ja ühe aasta. Eelmisel aastal juba oli näha, et ta suurt lapsega ei tegele, suured tagasilöögid on olnud mitmetes lapse oskustes, sh koostöövalmiduses. See sama õpetaja ju vastas iga mu küsimuse ja mure peale, et tema prioriteediks on kooliminejad ja teistele jääbki vähem tähelepanu.
Teine pool on, et neil on neli last, kes lähevad kooli – kahega neist tegeleb, kahega mitte. Koosolekulgi kiitis, mida need teised kõik oskavad juba (selle kuu jooksul omandanud on), näitas töid jms. Kui ma küsisin, et kas minu lapsel ka ikka töövihikud on, teatas, et “on, aga..” ja viis jutu ruttu mujale.
Koosoleku ajal tekkiski kahtlus, et kas mu laps saab ikka kooliks ettevalmistust ning rääkisin pärast seda ka logopeedi ja muu personaliga (ma ei tea, kas neil on tiitli järgi seal õpetaja abid või abiõpetajad või mingi kombinatsioon nendest, aga mõlemad on väga toredad inimesed, kel on ka mõningane töökogemus erirühma lastega, mõlemad on kõrgharidusega, kuigi mitte eripedagoogid. Logopeed on samuti suure pagasiga ning haritud logopeed-eripedagoog. Olgu, mina kui loll lapsevanem ei näe ega ei saa aru, milline vinge kooliks ettevalmistus seal minu lapsega käib läbi pika lõunauinaku, mängu ja ma ei tea, veel mille, aga miks siis logopeed kolleegi tööst aru ei saa ja seda hinnata ei oska?

Vastutust ma ju üritangi võtta, see tähendab muuseas ka võitlemist lapse õiguse eest saada ea- ja jõukohane õpe ja tegelemine lasteaias. Ta käib siiski lasteaias, mis on seaduse järgi alusharidust andev asutus tasandusrühmas, kus ongi ju vähem lapsi selleks, et neid individuaalsemalt jälgida ja arendada jõuaks, mitte kusagil suvalises hoius (kuigi neiski enamasti tegeletakse lastega).

Tõesti, see ei ole mina, kes siin arvab, et lasteaias tavaliselt ei järgita õppekava ega tegeleta erineval moel laste ettevalmistamisega eluks ja kooliks. Minu mure on selles, et konkreetselt üks pedagoog ei tegele konkreetselt ühe lapsega. (Ma arvan, et on vähemalt üks laps veel, kellega ta ei tegele, aga see on juba minu oletus ja arvamus.) Tundub see tõesti nii võimatu olukord?
Huvitav on ka see, et ühelt poolt tõestatakse mulle, et ta ei peagi tegelema, teisalt üritatakse väita, et tegelikult ta ikka tegeleb. Kuidas siis on? Praegu jääb mulje, et kõik teavad täpselt, mis seal rühmas toimub: õpetaja omast vabast ajast tegeleb lapse ettevalmistamisega, aga loll lapsevanem ja kadedad kolleegid ei oska seda hinnata.
Võimalik tõesti, et mul on eelmiste lasteaiaõpetajatega nii tohutult vedanud, et ootused on kuhugi taevasse keritud. Võib-olla see ongi norm, mis praegu toimub ????