Esileht Kasutajaabi ja mõtted Jälle mingid mõttetud muudatused, mis häirivad normaalset kulgemist

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 70 )

Teema: Jälle mingid mõttetud muudatused, mis häirivad normaalset kulgemist

Postitas:
kitah

Peale seda, kui siin jälle mingeid seletamatuid “uutmisi” on tehtud, loeb Perekooli leht terve igaviku üles. Pole vist mõtetki enam neid teemasid kasutajaabi alla kirjutada, aga vaat see ajab küll vihale, et ei saa siuh-viuh navigeerida nagu enne, vaid leht aina muneb ja muneb ja muneb iga näpuliigutuse peale. Kas ei saa juba lõpetada neid jamasid siin – toimivat süsteemi vussi keerates.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kitah, sa lihtsalt ela elu mujal kui siin.

+1
0
Please wait...

Postitas:
kitah

kitah, sa lihtsalt ela elu mujal kui siin.

Figaro siin, Figaro seal 😀
ja elakski, kui siin saaks siuhti ära käia. aga kui pead ootama iga liigutuse järel, siis jääb niigi aega väheks.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul küll midagi aeglasemaks ei ole läinud.

0
0
Please wait...

Postitas:
kitah

moment on veidi kiirem jah, aga päeval ja juba teema tegemise ajal aina kudes ja kudes. näis, mis ta hommikul teeb.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üleval vssakul, Perekooli logo kõrval, on kolm kriipsu, millele vajutades tuli rippmenüü ette. Nüüd tuleb nende kriipsude ümber vaid kast st. näha, et vajutasin, aga mingit menüüd alla
ei karga. Pean klikkima PK logo, et avalehele saada.
Lisaks see hindamine (Perekooli keeles hääletamine!!) – “aitäh hääletamast” ja mingid uue kujundusega pöidlad – milleks? Miks peab juba toimivat asja veel sudima? Kas uuendused on mugavamad meile või teile, PK asjapulgad? Võiks keegi seletada?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On, on aeglasem! Eile õhtul korduvalt jäigi laadima ajaviiteteemasid – ei jõudnud mina nii kaua oodata, kui leht ette tuleks. Eks lugesin selle asemel Õhtulehte siis.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teksti kujundada enam ei saa.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

perekooli viimased hingetõmbed

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui Perekool vigu ei paranda, siis on halvasti. Kui Perekool vigu parandab, siis on halvasti.
Ilmselt tegeletakse praegu selle probleemiga, mis paljusid on aasta otsa juba kiusanud – et viskab regulaarselt perekoolist välja. Mind näiteks pole mitu päeva enam välja visanud. Küllap selle lahendamisega kaasneb mingi tarkvara vahetamine või uuendused ning sellest ka muutused.
Andke asu, iga kell on olulisem, et ei loobiks kogu aeg Perekoolist välja, kui see, et saaks teksti kujundada. Pealegi – saab küll teksti kujundada, lihtsalt pole selleks nuppe enam. Otse tekstis saab ikka, kui tead HTML koode.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

mind näiteks pole küll välja visanud. kodus olen alati sisselogituna, kui vahel harva töö juures olen sisse loginud, siis koju tulles avastan, et on tõesti kodus välja loginud. aga tekstikujunduse värk oli siiski väga mugav. ega kõik ei teagi ju neid koode.

proovin teha [/]paks[/b] [/]kald[/i]
näe, ei tulnud. muid koode ma ka ei tea. äkki jagaksid lahkelt?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

proovin teha [/]paks[/b] [/]kald[/i]
näe, ei tulnud. muid koode ma ka ei tea. äkki jagaksid lahkelt?

paks – <> sulgude vahele kirjutad sõna alguses strong ja sõna lõpus /strong.
Muid ma peast ei tea, ei kasuta eriti.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

paks
aga kald? ma teadsin, et see on italic, kas on nüüd midagi muud?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

paks
aga kald? ma teadsin, et see on italic, kas on nüüd midagi muud?

Proovi siit:https://www.w3schools.com/html/html_formatting.asp

Aga ei, i ei tee kaldu. Ma ei tea, mis see kaldkiri on.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

oo, dänks, väga hea leht
kuigi mis vahet on bold ja strong vahel? mõlemad teevad teksti rasvaseks

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei saa enda postitatud teemasid/vastuseid enam näha. Annab koguaeg errori ette, kui “Minu teemad” alajaotusse minna.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

oo, dänks, väga hea leht
kuigi mis vahet on bold ja strong vahel? mõlemad teevad teksti rasvaseks

bold on paks ja strong on tugev. Tavaliselt on strong defineeritud nagu bold, aga strong-ile saab keegi kuskil seadistuses anda ka muu sisu, näiteks sinine tekst või suurem bold või topelt-bold, kui selline asi eksisteeriks

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

oo, dänks, väga hea leht
kuigi mis vahet on bold ja strong vahel? mõlemad teevad teksti rasvaseks

See on seal “väga heal lehel kirjas”: erinevus on semantiline.
Bold on puhtalt kujunduslik element. Strong märgib seda, et tekst on “rõhutatud” või “oluline”. Miks on vajalikud sellised semantilised erinevused? Näiteks robotite, otsimootorite jaoks aitab see veebilehe sisu paremini mõista. Aga see on abiks ka näiteks pimedatele mõeldud abivahendite jaoks, mis loevad veebilehtede teksti ette, strong loetakse teistsuguse häälega.

Kujundluslikud tagid, “bold”, “italic”, aga ka “blink”, “scroll” jm peetakse juba mõnda aega ebasoovitavateks, sest kujunduse peaks määrama stiiliga ja mitte tag’iga. Sellised tagid ilmusid veebimaailmasse standardiga html3.0 kus stiili (kujundust) ei peetud tekstist lahus. Praegu tuleks teha veebilehed järgides standardit html5, kus see asi on põhimõtteliselt teisiti lahendatud. Seega, üritage ajaga kaasas käia ja “b” ja “i” tage enam mitte kasutada.

https://www.w3schools.com/tags/tag_b.asp, tsiteerin:
“Note: According to the HTML 5 specification, the <b> tag should be used as a LAST resort when no other tag is more appropriate. The HTML 5 specification states that headings should be denoted with the <h1> to <h6> tags, emphasized text should be denoted with the < em > tag, important text should be denoted with the < strong > tag, and marked/highlighted text should use the <mark> tag.”

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei saa enda postitatud teemasid/vastuseid enam näha. Annab koguaeg errori ette, kui “Minu teemad” alajaotusse minna.

Mind häirib ka see väga. Seda enam et sealt sai edasi ka enda vastuste juurde -nüüd pole ka seda enam võimalik näha. Kasutasin neid funktsioone palju.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
rotsik

Kaldu
Kantsulgudes i teeb kaldu kirja, aga küljendusriba ärakaotamine on kehva ikka küll. Kõik ju ei tea neid peast, kõike ei tea isegi.
Oot…

plokiproov

Huvitav, kas nende uutmistega mingeid uusi funktsioone ka tuleb? Nt võimalus siia pilt otse postitada, mitte lingiga?

0
0
Please wait...

Postitas:
kitah

no veebimaailma standardite ja moodidega ma pole kursis, küll aga on ajast aega kasutatud ka raamatutes kolme kujunduselementi, nimelt rasvast trükki, kaldkirja ja sõrendust (allajoonitust ja suurtähti siiski mitte), et tekstist eristada vajalikke asju. no eks ma ole altmodisch (kaldkirjas), olen lihtsalt niiviisi harjunud 🙂
ja mida sa pead silmas stiili all? et kasutan oma lemmikkirja verdana asemel seda lollakat times new roman’it või natuke meeldivamat courier’d? see on ju igaühe enda seadistamise küsimus. teisalt, palju’s siin pimedaid või roboteid on, kes peavad suutma eristada?
no ma ei arva, et ajaga kaasas käimist peab näitama lihtsate äraproovitud asjade ignoreerimine ja lihtsalt üle parda viskamine. see tuletab mulle meelde, kuidas omal ajal nõukogude võim keelas ära kristliku leeri kui kahjuliku igandi, noortele elluastujatele aga tuli midagi asemele pakkuda ja siis mõeldi välja – kommunistlikud noorte suvepäevad, irw. oli kunagi üks ajakiri “Küsimused ja vastused”, seal jahuti sellest põhjalikult 😀
niisiis …

edit – näe – kaldkirja ei lugenudki välja

seega, asi on siin ja praegu mitte vanamoodsuses või kaasaegsuses (perekool ja kaasaegne, põhhõi!), vaid käpardlikes itimeestes, kest mingit asja muuta võttes kogu ülejäänud süsteem nahhui keeravad. nähtud seda siin küll ja küll. ja nagu öeldi “Harry Potteris” – milleks muuta lihtsalt muutmise pärast? kõik muudatused ei tule kasuks. näe – pandi omast arust vinged hääletusnupud (no ässsti vajalik uuendus, johhaidii), kirjakujundus on aga kadund ja kogu leht muudkut “sureb” käes.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

no veebimaailma standardite ja moodidega ma pole kursis, küll aga on ajast aega kasutatud ka raamatutes kolme kujunduselementi, nimelt rasvast trükki, kaldkirja ja sõrendust (allajoonitust ja suurtähti siiski mitte), et tekstist eristada vajalikke asju. no eks ma ole <i>altmodisch</i>, olen lihtsalt niiviisi harjunud 🙂

Just-just. Raamatus ei saagi sisu ja kujundust lahus hoida – kui värv on paberil ära kuivanud siis rohkem muuta ei saa, ning edaspidi on see raamat kõigi lugejate jaoks samasugune. Kui html välja mõeldi, siis olid inimesed paberi-aegades kinni veel. Saadi aru vaid niipalju veebis võimalikust dünaamilisusest, et mõeldi välja “blink” ja “marquee”.

stiili all pean silmas CSS-i.

Näiteks rääkides kursiivist – mis on selle teksti kursiivi ajamise sisuline ehk semantiline mõte? Miks on vaja seda eristada ülejäänud tekstist?

Veebis saab märgistada teksti vastavalt tähendusele, ja kujunduse määrata stiilifailis, ja vajadusel määrata erinevatele meediakanalite jaoks erineva stiilis. Seega, kui soovid midagi esile tõsta, siis “em” (raamatutes kasutatakse sellisel puhul hõrendatud teksti millele html3 tagi vastet polegi), kui soovid öelda rõhutatult, siis “strong” (ja mitte “b”), kui soovid viidata, siis “cite” (ja mitte “i”), definitsioon on “dfn” (ja mitte “i”) pealkiri on “h1”..”h6″ (ja mitte “font” + võimalik “b”) vastavalt tasemele jne. Selle mõistmine ja ümber harjumine pole ju keeruline.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

no raamatus näiteks oleks eesti keeles võõrkeelne väljend olnud kursiivis. numaitia – seesama altmodisch, art nouveau, haute couture, no way, small talk, sellised üksikud võõrkeelsed sõnad; Hemingway ja Tolstoi pikad hispaania- ja prantsuskeelsed tiraadid …
jutumärgid tähendavad siiski midagi muud, ja mis sul sealt edasi tuli – sorry, mul jooksiski juba juhe kokku (aeg minna Liiva-Hannuse juurde, saa enamb neist uutmoodu värkidest aru) 😛

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

no raamatus näiteks oleks eesti keeles võõrkeelne väljend olnud kursiivis. numaitia – seesama altmodisch, art nouveau, haute couture, no way, small talk, sellised üksikud võõrkeelsed sõnad; Hemingway ja Tolstoi pikad hispaania- ja prantsuskeelsed tiraadid …

Tsiteerin uuesti: According to the HTML 5 specification, the <b> tag should be used as a LAST resort when no other tag is more appropriate.

Sama kehtib muude nö kujunduslike tagide kasutamisel. Need on endiselt lubatud, kuid ebasoovitavatena viimane abinõu, kui miski muu ei sobi. See pole minu välja mõeldis, ehk minuga ei tasu sel teemal vaielda. Kui selle asja kontseptsioon jääb segaseks, siis tuleb hankida vastav raamat või minna kooli. Võõrkeelset mõistet või tsitaati pole mul isiklikult vaja olnud, aga ma kaaluks esimeses järjekorras selle märgistamiseks “q” (inline quote) tagi kasutamist.

Ja kui sellest jääb veel väheks, siis lisada sinna täpsustava stiiliklassi: <q class=”hemingway-hispaaniakeelne”>

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

ei, ma ei vaidlegi, ma lihtsalt üritan aru saada 🙂
hää ju, kui keegi mulle, vanainimesele, neid asju selgitada viitsib 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks siin ei võiks olla teade, et teeme seda ja seda, et saaks parem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Näiteks rääkides kursiivist – mis on selle teksti kursiivi ajamise sisuline ehk semantiline mõte?

see pole mingi semantiline hõllandus, vaid õigekirjareegel, et tsitaatsõnad kirjutatakse kursiivis.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Näiteks rääkides kursiivist – mis on selle teksti kursiivi ajamise sisuline ehk semantiline mõte?

see pole mingi semantiline hõllandus, vaid õigekirjareegel, et tsitaatsõnad kirjutatakse kursiivis.

Hoolimata sellest, et grammatikareegel sätestab kirjaviisi, hoitakse asja sisu ja vorm lahus. Seetõttu tsitaatsõna märgistatakse esmalt kui tsitaatsõna, et seejärel seda kuvada vastavalt reeglile, näiteks kursiivis. Sel juhul saab pimedale teksti ette lugedes robot selle koha peal öelda näiteks: “tsitaat algab”. Hiljem on sul vajadusel näiteks kõikide kursiivis esitatud sõnade hulgast lihtne üles leida kõik tsitaadid. Trükimeedias pole selline asi võimalik ega seetõttu ka oluline, aga elektroonilises meedias on võimalik ja mõnikord ka vajalik.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas filoloogidel oma gruppi või FB foorumit ei ole, et siin seda keelevärki pidevalt peab arutama?
Muude erialade inimesed käi siin ju oma tööprobleeme arutamas.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas filoloogidel oma gruppi või FB foorumit ei ole, et siin seda keelevärki pidevalt peab arutama?
Muude erialade inimesed käi siin ju oma tööprobleeme arutamas.

Aga ei pea lugema, kui ei huvita. Asi on täiesti teemasse ja mina loen huviga. Siin on nii filoloogid kui it-pulgad koos ja väga informatiivne on. Mine loe Innot ja Irjat, kui arvad, et foorum on peamiselt nende taga rääkimiseks ja asjalikku juttu siin ajada ei tohigi.
Sul jookseb mööda külgi maha teada saada, mis vahe on visuaalsel ja auditiivsel kirjapildil ja kuidas need teineteisest tehniliselt erinevad ja mida tehakse, et veebitekst võimaldaks nii üht kui teist lugeda. Mulle küll sobib, et saan teada.

Miks inimesed tõrjuvad päris teadmisi?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 70 )


Esileht Kasutajaabi ja mõtted Jälle mingid mõttetud muudatused, mis häirivad normaalset kulgemist

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.