Esileht Ajaviite- ja muud jutud Jälle õõvastav koerarünnak

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 211 )

Teema: Jälle õõvastav koerarünnak

Postitas:
Kägu

Ütleme nii, et tegemist on maakohga kus võib väiklus ja väiksus omad mõõtmed võtta. Tõde ja Õigus mitmes osa? Mõlemal on oma õigus, aga mitte kuhugi sellega ei jõuta. Ei jõuta ka seekord, sest ma olen aru saanud, et mõlemal on oma maad harida, ühel on suurem kui teisel, eks seda külakadedust ja õiguse ajamist on seal omajagu. Mina ei poolda seda, et koerte omanik rattale tõmmatakse, sest tema sai samuti kaotuse, ta pidi oma koertest loobuma, ma ei usu eales, et ta arvas, et tema koerad võivad midagi sellist teha ja kindlasti ei ole olemas inimest kes rõõmustab teiste kannatuste pärast. Temale võisid need koerad olla armsad ja nende elu mürgisüstiga lõpetamine ei olnud kindlasti kerge.

Esimene tüli oli õhus aastaid ja inetu on tegelikult lugeda, et seda varajasemat tüli aeti ajakirjanduse kaudu, nagu ajakirjandus tuleks kahe naabri vahele ja hakkaks kohut mõistma? Oleks võinud ajakirjanduse juba esimese tüli ajal välja jätta, aga kas on vaja kogu maailmale näidata, et minul on õigus ja teisel mitte? Nüüd tagantjärele on hea näpuga näidata, et üks on halb ja teine hea, aga kogu see lugu on igast otsast inetu ja ei kaunista kumbagi poolt. Kõike oleks pidanud teisiti ajama ja kas külavanem ei peaks olema selline kes suudab suhelda ja naabritega asju ajada?

Koerad on surnud tänu nende idioodist omanikule. Kui omanik oleks suutnud neid piirata, ei oleks koerad surnud.
Ta tegi selleks ise kõik.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütleme nii, et tegemist on maakohga kus võib väiklus ja väiksus omad mõõtmed võtta. Tõde ja Õigus mitmes osa? Mõlemal on oma õigus, aga mitte kuhugi sellega ei jõuta. Ei jõuta ka seekord, sest ma olen aru saanud, et mõlemal on oma maad harida, ühel on suurem kui teisel, eks seda külakadedust ja õiguse ajamist on seal omajagu. Mina ei poolda seda, et koerte omanik rattale tõmmatakse, sest tema sai samuti kaotuse, ta pidi oma koertest loobuma, ma ei usu eales, et ta arvas, et tema koerad võivad midagi sellist teha ja kindlasti ei ole olemas inimest kes rõõmustab teiste kannatuste pärast. Temale võisid need koerad olla armsad ja nende elu mürgisüstiga lõpetamine ei olnud kindlasti kerge.

Esimene tüli oli õhus aastaid ja inetu on tegelikult lugeda, et seda varajasemat tüli aeti ajakirjanduse kaudu, nagu ajakirjandus tuleks kahe naabri vahele ja hakkaks kohut mõistma? Oleks võinud ajakirjanduse juba esimese tüli ajal välja jätta, aga kas on vaja kogu maailmale näidata, et minul on õigus ja teisel mitte? Nüüd tagantjärele on hea näpuga näidata, et üks on halb ja teine hea, aga kogu see lugu on igast otsast inetu ja ei kaunista kumbagi poolt. Kõike oleks pidanud teisiti ajama ja kas külavanem ei peaks olema selline kes suudab suhelda ja naabritega asju ajada?

Mis selle esimese tüli põhjuseks siis oli (ma ei ole sellest midagi kuulnud)?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saates Sandra ütles, et kõrva plastika tuleb teha mingis teises riigis ja see läheb väga palju maksma. Miks ei kohustata selle eest tasuma naabrit? Mulle jääb see kõige arusaamatumaks. Samuti leian, et rünnanud koerte omaniku nimi tuleks avalikuks teha ja lasta tal omapoolne arvamus kogu loo kohta öelda.

Väga kummaline lugu, mida rohkem sellele mõtlen… Terve see pere teadis, et iga hetk terendab oht nende lahtiste tigedate mõrvarkoerte näol, iga hetk… ja midagi ette ei võetud, elati lihtsalt edasi? .. Ja kui väikekoera oli mitu korda rünnatud, siis kuidas tema nii lihtsalt pääses…

Nujah ja selle asemel, et süüdlane maksma panna tehakse taas korjandusi ja jagatakse kannatanu kontonumbrit.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahju, et Sandral relva ei olnud.

Mõni sõbranna on siin täiesti mõistuse kaotanud.

Ma ei ole ta sõbranna, ma ei tunne teda üldse, aga antud naine jäi oma peanahast ilma ja juustest ning sai korraliku trauma.

Jah, mul on kahju, et tal ei olnud enesekaitseks midagi vänget.

Kõrv oli mu meelest nagu peamine kaotus siiski, ei? Juuksed kasvavad tagasi.

Juuksed kasvavad tagasi? Sa ikka tead, mis ta peaga juhtus? Ta peab peanahka kasvatama kõigepealt.

No näha siiski oli, et see juusteta laik ei olnud väga suur, küllap see laheneb,  Juuksed olid tal paksud, kasvavad uuesti ja katavad selle laigu.

Minu jaoks oli veider kuulata seda hala poisipea üle. Kõrva puudumine tundub ma jaoks palju suurema kaotusena.

+6
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aia oleks pidanud ehitama see, kes tundis ohtu. Mind paneb imestama, et isa, kes on ka vallavanem (?) istus oma kõrvata tütre kõrval ja ei leidnud, et tal midagi tegemata on jäänud…

Kuidas palun? Et võtan endale tiigri ja kes kardab, ehitagu endale aed ette?

Sa kujutad ette, et iga maa ümber kus ei ole aeda, seal peab Eesti politsei või kohalik omavalitsus valvet pidama? Meil on seadusega määratud, et kui maa ei ole tähistatud siltidega või selge piirdega, siis võivad sinna kõik siseneda.

Siin minnakse liiale naabri süüdistamisega, võtke nüüd natuke tempot maha ja vaadake teemale adekvaatselt. Kui ma Nõmmel elan ja naabri koer käib minu aias peenraid üles kraapimas, aga meil aeda ümber ei ole, siis ma ei tohiks piuksugi sel teemal teha, sest kuigi maa on minu oma, siis selle piiramine on minu töö.

Üks asi on Nõmme 800 ruudune krunt. Teine asi maakohas elavate inimeste mitme(kümne) tuhande ruudused kinnistud. Kujuta ette, et Sul on näiteks 10 ha maad ja naabril murdjakoerad. Tõsimeeli arvad, et tõmbad endale kilomeetreid aeda ümber või?

Mina leian igal juhul, et kui minul on loomad, siis mina hoolitsen selle eest, et need omapäi hulkuma ei pääse. Sellepärast meil ei suudetagi omi loomi ohjeldada, et arvatakse, et igaüks peab ise enda turvalisuse eest seisma ja loomaomanikul võibki poogen olla.

Ära liialda, neil ei ole mingit mitmekümne tuhande ruudust maaala, vaid tavaline kodu krunt mida oleks võinud ammu aiaga piirata.

Ja kui inimene ei taha piirata, siis ta ei tee seda, see aga ei anna veel õigust võõral koeral teise maa peale minna.

Huvitav kas kusagile oli koerale arusaadav keeles sildid kirjutatud, et koer saaks aru, et tegemist on võõra maaga?

Ma muudan looma. Võtame hobused. Teatavasti hobused jooksevad aedu maha ja on võimelised üsna kõrgest aiast ka üle hüppama. Ütleme, et Su naabril on hobused, kes järjekindlalt oma aiast välja murravad ja tulevad Sinu lillepeenraid lõhkuma ja kapsaid sööma, mida Sul on 2 ha ja kui neid ära lähed ajama, siis saad tagajalgadega paugu ka veel. Hobune saab veel vähem aru, et tegemist on võõra maaga. Mis teed siis? Kas ehitad omale betoonist 2m aia ümber või siiski on naabri asi oma loomi ohjeldada?

Arvan, et sa oled ise ammu aru saanud, et su argumendid aia osas on otsa saanud ja sinu jutt on nii mööda, et sa ise ka seda ei usu …

Ma arvan hoopis, et sa ise said nüüd aru, kui puusse sa oma aia ehitamise jutuga jauramisega panid, kui teise looma näite tõin. Miks sa ei vasta küsimusele, et mida sa siis teeksid, kui võõrad hobused sinu maale lõhkuma tulevad ja sulle ohtlikud on? Või on koer ja hobune kuidagi erinevad selles osas, kes aia ehitama ja looma võõrast territooriumist eemal hoidma peaks?

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa oled jäle. Inimese elu on jäädavalt rikutud ja sina süüdistad veel teda.

Süüdlane on ikka naaber, kelle kasvatamata koerad välja pääsesid. Aga inimestel tasuks enda kaitseks siiski natuke koerte psühholoogiat tunda, sest mis sellest nüüd kasu on, kes on süüdi, kannataja on ju inimene ise.

Enda kaitseks sobib vaid püstol, millega need elukad maha lasta.

Tead, ära mine teatraalseks. Piisanud oleks lihtsat pipragaasist/närvigaasist taskus. Kui vastab tõele, et aastaid olid koerte ja naabri terrori all kannatanud, ei saanud seda elementaarset pisiasja muretsetud?

Mul oma pitbullidega metsaretkedel alati igaks juhuks Matkapoest ostetud gaas taskus, you never know, nagu öeldakse. Minu koerad küll kuuletuvad sekundi pealt, aga ma ei tea, kellega me kohtume.

Külarahvas ikka mainib et need pered sõjajalal ja pole nii must-valge see lugu. Paar parajaid.

Veelkord, kui nii õudne terror oli olnud, plika jääb ihuüksi keset õue filmima?! Siis polnud hirm?

Treenin suuri ohtlikke tõuge ja tean, kui palju on vastavat adekvaatset infot isegi internetis saadaval. Antud ohver tegi absoluutselt kõik vastupidi, mida tegema pidanuks.

Mida sa filmid, kui vaja potentsiaalset vaenlast rahustada? Siruta veel käsi ette, välk ka peale ja võid iga koera ründama panna. Koer tunnetab, et ta on sihikul. Pole ju raske taibata.

Miks ja kelle jaoks sa treenid suuri ohtlikke tõuge?

Armastan neid. Ainsad õiged koerad.

Ma loodan vähemalt, et sa selline tont pole nagu antud koerte omanikud.

Ei, pole tõesti tont, täiesti normaalne inimene olen.

Olen kõigiga üht ja sama meelt, et antud juhtumi puhul on koerte omanik täielikult süüdi ja ennekuulmatu, et koerad, eriti suured ohtlikud koerad, vabalt ringi jooksevad ja naabrit ahistavad. Sellele pole vabandust.

Ilmselgelt olid koerad ka sotsialiseerimata. Jälle omaniku viga.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aia oleks pidanud ehitama see, kes tundis ohtu. Mind paneb imestama, et isa, kes on ka vallavanem (?) istus oma kõrvata tütre kõrval ja ei leidnud, et tal midagi tegemata on jäänud…

Kuidas palun? Et võtan endale tiigri ja kes kardab, ehitagu endale aed ette?

Sa kujutad ette, et iga maa ümber kus ei ole aeda, seal peab Eesti politsei või kohalik omavalitsus valvet pidama? Meil on seadusega määratud, et kui maa ei ole tähistatud siltidega või selge piirdega, siis võivad sinna kõik siseneda.

Siin minnakse liiale naabri süüdistamisega, võtke nüüd natuke tempot maha ja vaadake teemale adekvaatselt. Kui ma Nõmmel elan ja naabri koer käib minu aias peenraid üles kraapimas, aga meil aeda ümber ei ole, siis ma ei tohiks piuksugi sel teemal teha, sest kuigi maa on minu oma, siis selle piiramine on minu töö.

Üks asi on Nõmme 800 ruudune krunt. Teine asi maakohas elavate inimeste mitme(kümne) tuhande ruudused kinnistud. Kujuta ette, et Sul on näiteks 10 ha maad ja naabril murdjakoerad. Tõsimeeli arvad, et tõmbad endale kilomeetreid aeda ümber või?

Mina leian igal juhul, et kui minul on loomad, siis mina hoolitsen selle eest, et need omapäi hulkuma ei pääse. Sellepärast meil ei suudetagi omi loomi ohjeldada, et arvatakse, et igaüks peab ise enda turvalisuse eest seisma ja loomaomanikul võibki poogen olla.

Ära liialda, neil ei ole mingit mitmekümne tuhande ruudust maaala, vaid tavaline kodu krunt mida oleks võinud ammu aiaga piirata.

Ja kui inimene ei taha piirata, siis ta ei tee seda, see aga ei anna veel õigust võõral koeral teise maa peale minna.

Huvitav kas kusagile oli koerale arusaadav keeles sildid kirjutatud, et koer saaks aru, et tegemist on võõra maaga?

Sellega peab tegelema koeraomanik! Ta peab olema veendunud, et tema peni ei oleks teiste ohtlik.

See lollakas koeraomanik tuleks kogu täiega vastutusele võtta!

Meil on nii palju neid napakaid koera omanikke, kes oma penide eest ei hoolitse.

Jalutan mina oma koeraga, üks on oma koeraga lahtiselt ja siis see koer otsustab, et tema tuleb minu koerale kallale. Kallale tulev koer ei olnud väike koer ja mis ma tegin? Lasin sellele koerale pipragaasi näkku(mul on hea pipragaas, mis tuleb korraliku joana). Oii, kui vihane oli omanik, hakkas mind sõimama. Mul oli räige tahtmine talle ka seda gaasi näkku lasta. No kust tulevad sellised tropid?!

Sa ikka jalutad ka ju peniga, mitte koeraga, kui teiste koerte kohta kõlbab peni öelda:)

Või on nii, et sinu oma on koer ja teised võib penideks sõimata?

Sul ikka samamoodi su enda kõnepruugi järgi peni kodus.

+1
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aia oleks pidanud ehitama see, kes tundis ohtu. Mind paneb imestama, et isa, kes on ka vallavanem (?) istus oma kõrvata tütre kõrval ja ei leidnud, et tal midagi tegemata on jäänud…

Kuidas palun? Et võtan endale tiigri ja kes kardab, ehitagu endale aed ette?

No aga kui seadus seda kuidagi ei reguleeri ja tiigriomanik on idioot, kes tiigrit piirata ei suuda. Mis teed siis, vaidled ja ajad oma õigust taha, kuniks tiiger on sul kõri krõmpsti läbi hammustanud? 🙂 Või ikka esmalt tegeled sellega, et turvata ära oma kodu ja pere?

Absoluutselt nõus. Mömm mees, kes ei vaevunud midagi oma pere kaitseks tegema.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kahju, et Sandral relva ei olnud.

Mõni sõbranna on siin täiesti mõistuse kaotanud.

Ma ei ole ta sõbranna, ma ei tunne teda üldse, aga antud naine jäi oma peanahast ilma ja juustest ning sai korraliku trauma.

Jah, mul on kahju, et tal ei olnud enesekaitseks midagi vänget.

Kõrv oli mu meelest nagu peamine kaotus siiski, ei? Juuksed kasvavad tagasi.

Juuksed kasvavad tagasi? Sa ikka tead, mis ta peaga juhtus? Ta peab peanahka kasvatama kõigepealt.

No näha siiski oli, et see juusteta laik ei olnud väga suur, küllap see laheneb, Juuksed olid tal paksud, kasvavad uuesti ja katavad selle laigu.

Minu jaoks oli veider kuulata seda hala poisipea üle. Kõrva puudumine tundub ma jaoks palju suurema kaotusena.

Sama siin. Poisipea ei sobi, vaja pikkade juustega parukat ?!

+2
-16
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
karmauhh

Ma saadet ei näinud, aga pakun, et pikki juukseid oleks vaja, et vigastatud kõrv ära katta? Poisipeaga ilmselt paistab välja?

Ja küllap on põhjus ka psühholoogiline. Kas tal olid enne ka pikad juuksed? Mul on paar sellist tuttavat eluaeg pikkade juustega olnud naist, kes lähevad väga närvi ja ärevusse juba juuste lühikeseks lõikamise teemal rääkimisest. Kui inimesel on alati pikad juuksed olnud ja on lisaks veel elanud üle eluohtliku trauma, siis on vast loomulik reaktsioon, et tahaks tagasi samasuguseks nagu enne, see annab mingit turvatunnet talle ilmselt.

+11
-4
Please wait...

Postitas:
karmauhh

P. S. Miks neid teemasid siin ringi lohistatakse kogu aeg? Vahepeal passis koerarünnaku teema hobinurgas (!?!), nüüd on jälle siin. Kas teema autor saab ise seda ümber tõsta või moderaatorid ainult? Miks sedasi veiderdada vaja on?

+4
-2
Please wait...

Postitas:
tartlane88

Kahju, et Sandral relva ei olnud.

Mõni sõbranna on siin täiesti mõistuse kaotanud.

Ma ei ole ta sõbranna, ma ei tunne teda üldse, aga antud naine jäi oma peanahast ilma ja juustest ning sai korraliku trauma.

Jah, mul on kahju, et tal ei olnud enesekaitseks midagi vänget.

Kõrv oli mu meelest nagu peamine kaotus siiski, ei? Juuksed kasvavad tagasi.

Juuksed kasvavad tagasi? Sa ikka tead, mis ta peaga juhtus? Ta peab peanahka kasvatama kõigepealt.

No näha siiski oli, et see juusteta laik ei olnud väga suur, küllap see laheneb, Juuksed olid tal paksud, kasvavad uuesti ja katavad selle laigu.

Minu jaoks oli veider kuulata seda hala poisipea üle. Kõrva puudumine tundub ma jaoks palju suurema kaotusena.

Sa oled ikka empaatiavõimetu ja südametu inimene. Ei tea palju ise halaksid, kui su peas oleks üks 15cm täiesti karvutu laik ja lisaks veel palju arme, kus karvad ei kasva. Väga kohatu nimetada seda halvaks!

Tegemist on väga noore ja väga ilusa tüdrukuga, kel olid varem väga ilusad pikad juuksed. Ma ei saa aru, kui rumal peab olema, et mitte aru saada, kuidas selline asi naisterahvale mõjub, kui välimuses selline muutus toimub. Täpselt samamoodi elavad naised üle keemiaravi tõttu juuste kaotust. Tal tõmmati suur lapp nahka täielikult peast ära. Mis väike laiguke. On ju selgelt näha, et ala on päris korralik. Seda ei varja midagi juuksed ära. Natuke pead liigutad on kohe see suur karvutu latakas näha. Lisaks ta ütles ise ka, et tal on vaid üks väiksem ala peaküljel, mis täiesti puutumatuks jäi. Ülejäänud pea on selliseid väiksemaid arme täis. Ja fotodelt oli näha, et ei jäänud ilma tervest kõrvast, vaid kõrvanibust ja ka ülevalt mingist osast. Tundus, et põhiline osa kõrvast on siiski alles. Aga selline muutus mõjubki rängalt, kui oled noor ja ilus ning välimus on su jaoks tähtis osa enesehinnangust. Lisaks on ju kõik käed ja jalad täis rohkeid suuremaid ja väiksemaid arme.

Lihtsalt kohatu ilkumine. Perekool oma headuses. Inimene puretakse peaaegu surnuks, tal tõmmatakse peast nahk ära ja pool kõrva ära ja siis ikka tullakse siin ilkuma, et näe, polnud midagi nii puhtad, tüli kestnud neil aastaid ja mis see loll siis filmis ja jooksma hakkas ja üleüldse miks aeda polnud. Uskumatu ikka, kui südametud ja pahatahtlikud võivad mõned olla. Kui sõbrad lükkavad teise vette ja ta selle tagantjärjel sureb, siis hakatakse ka õigustama, et no tavaline nali ju. Mõni siin tuleks tõesti vastutusele võtta oma kommentaaride eest. Kuskilt peaks ikkagi piir jooksma.

Naised, keda pole loodus erilise iluga õnnistanud või kes lihtsalt ei pööra oma välimusele tähelepanu, neile ongi “mis haldab oma poisipea pärast”.

See tüdruk sai eluaegse trauma ja märgi välimusele. Ei kujuta ette, kuidas ta edaspidi tunneb nähes suuri koeri.

+16
-4
Please wait...

Postitas:
tooni

Ei tea, kuidas asjad neil on, kuid kõik ravikulud kuni tervenemiseni peaks tasuma see teine pool, ehk nende koerte omanikud. Ja muidugi ise soovima sedateha, see oleks vähim. On hea, kui inimesed aitavad, aga see peaks nii olema. Isegi vaielda siin ei saaks. Kui mina kogemata lõhun kellegi akna või muu asja, ja see on kogemata, siis ma pean selle oma raha eest korda tegema. Ja see oleks ju kõigest asi. Inimesega peaks olema veel suurem see panus.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
mudakonn

Ei, pole tõesti tont, täiesti normaalne inimene olen. Olen kõigiga üht ja sama meelt, et antud juhtumi puhul on koerte omanik täielikult süüdi ja ennekuulmatu, et koerad, eriti suured ohtlikud koerad, vabalt ringi jooksevad ja naabrit ahistavad. Sellele pole vabandust. Ilmselgelt olid koerad ka sotsialiseerimata. Jälle omaniku viga.

Aga kas pakud lahenduse probleemile? Vanu koeri sa enam ei sotsialiseeri vist?

Maal tuleb lihtsalt kutsuda jahimees ja metsikud loomad maha lasta. Kujuta ette, et hunt tuleb su hoovile. Kas hakkad hunti sotsialiseerima?

+3
-2
Please wait...

Postitas:
mudakonn

Sama siin. Poisipea ei sobi, vaja pikkade juustega parukat ?!

Kas sulle meeldub ringi käia poisipeaga, kui pole kõrva ja poolt peanahka?

+11
-3
Please wait...

Postitas:
tartlane88

Sama siin. Poisipea ei sobi, vaja pikkade juustega parukat ?!

Kas sulle meeldub ringi käia poisipeaga, kui pole kõrva ja poolt peanahka?

See kommentaator oli vist lihtsalt ülirumal või ei jälginud tegelikult lugu. Ei tea, kuidas talle endale meeldiks ringi käia, kui kuklas on suur ja nähtav laik, kus karvu ei kasva. Kindlasti talle meeldiks naisena käia siis täiesti kiilakana, sest siis tõesti ei paistaks välja, et kuskil karvu pole.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
mudakonn

Sama siin. Poisipea ei sobi, vaja pikkade juustega parukat ?!

Kas sulle meeldub ringi käia poisipeaga, kui pole kõrva ja poolt peanahka?

See kommentaator oli vist lihtsalt ülirumal või ei jälginud tegelikult lugu. Ei tea, kuidas talle endale meeldiks ringi käia, kui kuklas on suur ja nähtav laik, kus karvu ei kasva. Kindlasti talle meeldiks naisena käia siis täiesti kiilakana, sest siis tõesti ei paistaks välja, et kuskil karvu pole.

Ilmselt ta on vasakpoolne loomasõber. Nende jaoks on loomade heaolu tähtsam kui inimeste oma. Kui loom soovib, siis tal peab olema õigus inimest pureda, sarisigida jms. Nende jaoks on loom püha.

+5
-7
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
AmandaRosaalie

Huvitav kas kusagile oli koerale arusaadav keeles sildid kirjutatud, et koer saaks aru, et tegemist on võõra maaga?

Koeraomaniku asi on panna üles “koerale arusaadavad sildid”, et ta teaks, kus on tema territooriumi piir. Mismoodi sinu meelest muidu elu käiks? Koeraomanik oma maad ei piira, naaber piirab paarimeetrise tiheda planguga. Ok, naabril oma kodus nüüd ohutu. Aga naaber tahab poodi minna, lapsed kooli, tööle vaja minna. Kuidas nad saavad? Nii kui oma kaitsva plangu varjust välja lähevad on oht naabri murdja pool skalpeeritud saada.

Ma ei räägi siin ainult teoreetiliselt. Maapiirkonnas suur krunt, sellest maja ümber õueala aiaga piiratud. Ja siis ma istun autos, aga väravast sisse majja minna ei saa, sest auto kõrval lõriseb naabri rotweiler, autoust avada ja sisse minna ei saa.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Huviline

Treenin suuri ohtlikke tõuge ja tean, kui palju on vastavat adekvaatset infot isegi internetis saadaval. Antud ohver tegi absoluutselt kõik vastupidi, mida tegema pidanuks.

Mul on ka koer, normaalse närvikavaga ja sotsiaalne. Kui mingi elukas meid ründama peaks, siis ma ka teeks vist kõik valesti, sest pole kunagi närvihaigete penide hingeellu süübinud. Sina muidugi oled, sest elad sellistega koos, aga enamus inimesi ei ela ja ei tea, kuidas neid rahustada. Miks ohver jälle süüdi on? Oma hoovi peal äkki ikka tohib nii jalutada, et pole eelnevalt guugeldanud, kuidas rünnakut peatada?

Sa enne õue minekut guugeldad kõige kohta, et olla valmis nt olukorraks, kus tänaval teed siluva teerulli juht saab infarkti ja sina siis kangelaslikult hüppad pulti, juhid teerulli ohutusse kohta ja sooritad kohapeal selle juhile elupäästva operatsiooni?

Ei, ma ei ela närvihaigete “penidega” koos, tõesti lugupidav sõnakasutus sinu poolt. Et sul on koer, aga mul “peni”? Minu koerad on väga sotsiaalsed, väga koolitatud, väga rahuliku närvikavaga ja täiesti lollikindlad.

Euroopa meistrid muide mõlemad, nii välimikult, agility’s kui kuulekuses. Mis sinu “koera” skoor muidu on, et minu pitbulle halvustama tuled?

Aga ma koolitan raskeid suuri tõuge ja seetõttu tunnen süvendatud huvi, kuidas see asi käib. Kas ma ei tohi siin kommenteerida või mida sa ütelda soovid?

Oma hoovi peal, kui aeda pole ja varasemaid konflikte lähinaabriga olnud, jah, polegi võimalik vabalt jalutada ja arulagedalt filmima kukkuda.

Kui inimesed ei suutnud aastaid omavahelisi konflikte kultuurselt lahendada, siis ei ole koerad küll milleski süüdi.

Mina ei ole see, keda tsiteerisid, aga kuidas on kultuurne ja lugupidav teise kohta loll öelda, kes koerte hingeelu kohta infot ei oma ja siis veel arulagedalt filmima kukub?

Koerad ei ole tõesti süüdi vaid nende omanik on. Sa ei saa kuidagi kindel olla selles, mida Sinu koerad teeksid sarnases situatsioonis, kui nad Sinuga koos pole. Ega need koerad ka peremehe kodus olles hulkumas käinud ja ka tol päeval polnud peremeest kodus. Eks need loomad võtsidki peremehe käitumise üle, kes teisel inimesel näo üles tagus ja ühte teist kägistas läbi autoakna. Iga koeraomaniku kohustus on loomad oma territooriumil hoida, see on fakt. On siis naabrite vahel vaen või mitte, see kohustus on ikka. Eriti veel, kuna varem on rünnakuid olnud. Sel mehel oli aga ükskõik ja ära kaitse teda ning süüdista ohvrit ega pea teda lolliks ja arulagedaks.

Ma ei ole poole sõnagagi kaitsnud koerte omanikku üheski oma postituses. Vastupidi, hoolimatu vägivaldne omanik oli nende koerte õnnetus. Ja õnnetuse triggerdas lisaks ohvri oskamatu käitumine, kahjuks. Aga ta pole süüdi, koerte omanik on.

Loomulikult on reegel number 1, et minu koerad on avalikus ruumis ainult koos minuga või analoogselt autoritaarse väljaõppinud pereliikmega. Iseseisvalt mitte kunagi. Meil on lollikindel aed krundi ümber ja ühelgi hetkel pole võimalik, et mu koerad iseseisvalt linna peal kulgevad. Absoluutselt lubamatu!

Selles suhtes on mul nulltolerants.

Vähemalt midagigi positiivset.

Aga ohvri lolliks või tema käitumise arulagedaks tembeldamine oli Sinu poolt siiski väga inetu ja see ning perede vaenu välja toomine, nende paariks parajate nimetamine, kuigi probleeme tekitas siiski ainult üks pool jättis mulje, et kaitsed omanikku. Tore, kui see nii siiski mõeldud polnud.

On igati positiivne, et oled taganud selle, et Sinu koerad omapäi liikuma ei pääse, kuid kui see mingil põhjusel ühel päeval juhtuma peaks, ei tea Sa küll arvata, kuidas nad käituks omapäi olles.

Ka need murdjakoerad käitusid peremehega koos olles normaalselt muide.

Tead, tean ikka väga kindlalt, et minu pitbullide puhul on ainus oht surnuks musutatud saada, kui sa sarkasmi mõistad. Tõestatud ja kogetud. Aitavad vargal telekat ka tassida.

Jajah, pitbullid on keelatud koeratõug pooltes maailma riikides. Tead ikka seda jah? Ja põhjusega. Pibullid on koerarünnakute tipus alati olnud ja on siiamaani. Loodetavasti keelustatakse see tapjakoerte tõug kunagi kogu maailmas. Ma ei suuda aru saada, mis toimub inimese peas, kes neid mõrtsukkoeri koju toob ja kasvatab!!! 😡

+7
-4
Please wait...

Postitas:
kitah

Esiteks, palun lõpetage see tekstilohede kaasalohistamine ja õppige tsiteerima.

Teiseks, lugesin kunagi kuskilt, et kõige rohkem hammustusi läheb kirja hoopis labradoridele ja kuldsetele retriiveritele. Ilmselt loetakse siia ka lihtsalt näksamised, kuid teisalt on ilmselt asi ka selles, et seda tõugu koeri on USAs kõige rohkem. Samas kindlasti ei kahtle keegi, et nende “mölaklõugsete” tapjakoerte, ehk nn “”””tõeliste”””” koerte kontosse lähevad enamik raskeid ründeid ja surmajuhtumeid.

Muide, tapjakoerte ja pisikeste tuustide vahele jääb terve virn normaalseid eri suuruses ja välimuse ning iseloomuga koeri. Ei pea minema ühest äärmusest teise.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Kahju, et Sandral relva ei olnud.

Mõni sõbranna on siin täiesti mõistuse kaotanud.

Ma ei ole ta sõbranna, ma ei tunne teda üldse, aga antud naine jäi oma peanahast ilma ja juustest ning sai korraliku trauma.

Jah, mul on kahju, et tal ei olnud enesekaitseks midagi vänget.

Rahune maha ja leia nüüd enda elu üles, ei ole vaja oma draamat läbi teise elu elada ja siin vihakõnet kirjutada. Relva kasutamine on tõsine teema, ei ole vaja rumalusi kirjutada.

Relva kasutamine ON tõsine teema. Aga antud juhul oleks see olnud põhjendatud.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Kahju, et Sandral relva ei olnud.

Mõni sõbranna on siin täiesti mõistuse kaotanud.

Ma ei ole ta sõbranna, ma ei tunne teda üldse, aga antud naine jäi oma peanahast ilma ja juustest ning sai korraliku trauma.

Jah, mul on kahju, et tal ei olnud enesekaitseks midagi vänget.

Kõrv oli mu meelest nagu peamine kaotus siiski, ei? Juuksed kasvavad tagasi.

Juuksed kasvavad tagasi? Sa ikka tead, mis ta peaga juhtus? Ta peab peanahka kasvatama kõigepealt.

No näha siiski oli, et see juusteta laik ei olnud väga suur, küllap see laheneb, Juuksed olid tal paksud, kasvavad uuesti ja katavad selle laigu.

Minu jaoks oli veider kuulata seda hala poisipea üle. Kõrva puudumine tundub ma jaoks palju suurema kaotusena.

Sa oled ikka empaatiavõimetu ja südametu inimene. Ei tea palju ise halaksid, kui su peas oleks üks 15cm täiesti karvutu laik ja lisaks veel palju arme, kus karvad ei kasva. Väga kohatu nimetada seda halvaks!

Tegemist on väga noore ja väga ilusa tüdrukuga, kel olid varem väga ilusad pikad juuksed. Ma ei saa aru, kui rumal peab olema, et mitte aru saada, kuidas selline asi naisterahvale mõjub, kui välimuses selline muutus toimub. Täpselt samamoodi elavad naised üle keemiaravi tõttu juuste kaotust. Tal tõmmati suur lapp nahka täielikult peast ära. Mis väike laiguke. On ju selgelt näha, et ala on päris korralik. Seda ei varja midagi juuksed ära. Natuke pead liigutad on kohe see suur karvutu latakas näha. Lisaks ta ütles ise ka, et tal on vaid üks väiksem ala peaküljel, mis täiesti puutumatuks jäi. Ülejäänud pea on selliseid väiksemaid arme täis. Ja fotodelt oli näha, et ei jäänud ilma tervest kõrvast, vaid kõrvanibust ja ka ülevalt mingist osast. Tundus, et põhiline osa kõrvast on siiski alles. Aga selline muutus mõjubki rängalt, kui oled noor ja ilus ning välimus on su jaoks tähtis osa enesehinnangust. Lisaks on ju kõik käed ja jalad täis rohkeid suuremaid ja väiksemaid arme.

Lihtsalt kohatu ilkumine. Perekool oma headuses. Inimene puretakse peaaegu surnuks, tal tõmmatakse peast nahk ära ja pool kõrva ära ja siis ikka tullakse siin ilkuma, et näe, polnud midagi nii puhtad, tüli kestnud neil aastaid ja mis see loll siis filmis ja jooksma hakkas ja üleüldse miks aeda polnud. Uskumatu ikka, kui südametud ja pahatahtlikud võivad mõned olla. Kui sõbrad lükkavad teise vette ja ta selle tagantjärjel sureb, siis hakatakse ka õigustama, et no tavaline nali ju. Mõni siin tuleks tõesti vastutusele võtta oma kommentaaride eest. Kuskilt peaks ikkagi piir jooksma.

Naised, keda pole loodus erilise iluga õnnistanud või kes lihtsalt ei pööra oma välimusele tähelepanu, neile ongi “mis haldab oma poisipea pärast”.

See tüdruk sai eluaegse trauma ja märgi välimusele. Ei kujuta ette, kuidas ta edaspidi tunneb nähes suuri koeri.

Ma loodan, et sa lisaks rünnaku järgsetele fotodele sattusid nägema saates ka seda osa, kus Sandra peegli ees seisis ja paruka ära võttis? Terve tema pea oli kaetud paksude juustega – tõsi, lühikesed veel e poisipea – ainult pealae allpoolses e ülemises kuklaosas oli plaaster, mis oli pandud alale, kus ei kasvanud juuksed ning, olgem ausad, see ei olnud suur ega laiaulatuslik ala. Ning veelkord, kui juba lühikesed juuksed olid kasvanud paksudenaa ja katsid kõik väiksemad armid tekitades koheva pioisipea, siis ei ole põhjust arvata, et juuste pikemaks kasvades sama ei oleks oodata. Absoluutselt ei halvusta vms vaid lihtsalt objektiivne hinnang.
See, et kõrvast oli pool läinud, torkas kohe silma.
Asi oleks võinud palju hullemini lõppeda, esiteks surmaga, teiseks oleks koerad võinud rünnata nägu – silm peast, nina peast, moondatud nägu terveks eluks. Seega läks kõike kokku võttes siiski veel hästi. Seega endiselt, kui suur mure oleks kõrva pärast olnud, siis oleks see arusaadav, kuid see, et hetkel lühikesed juuksed on peamine mure, see tekitas veidi hämmingut. Ei muud, ilkunud pole keegi mu meelest siin teemas.

+6
-9
Please wait...

Postitas:
deadspace

Ma ei suuda aru saada, mis toimub inimese peas, kes neid mõrtsukkoeri koju toob ja kasvatab!!! 😡

Neil on tüüpiliselt madal enesehinnang ja nad otsivad enda ellu midagi, mis annaks neile suure tugeva kaitsja olemasolu tunde , millest nad on elu aeg puudust tundnud.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Huvitav kas kusagile oli koerale arusaadav keeles sildid kirjutatud, et koer saaks aru, et tegemist on võõra maaga?

Koeraomaniku asi on panna üles “koerale arusaadavad sildid”, et ta teaks, kus on tema territooriumi piir. Mismoodi sinu meelest muidu elu käiks? Koeraomanik oma maad ei piira, naaber piirab paarimeetrise tiheda planguga. Ok, naabril oma kodus nüüd ohutu. Aga naaber tahab poodi minna, lapsed kooli, tööle vaja minna. Kuidas nad saavad? Nii kui oma kaitsva plangu varjust välja lähevad on oht naabri murdja pool skalpeeritud saada.

Ma ei räägi siin ainult teoreetiliselt. Maapiirkonnas suur krunt, sellest maja ümber õueala aiaga piiratud. Ja siis ma istun autos, aga väravast sisse majja minna ei saa, sest auto kõrval lõriseb naabri rotweiler, autoust avada ja sisse minna ei saa.

Minu meelest ei ole see teema siin (enam ammu v pole olnudki) sellest, kuidas peaks asjad käima. Seda me teame ju kõik. Küsimuse all on olnud see, et kui asjaolud on sellised, nagu antud loos olid, siis mida oleks pidanud tegema, et juhtunut poleks juhtunud.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
tartlane88

Kahju, et Sandral relva ei olnud.

Mõni sõbranna on siin täiesti mõistuse kaotanud.

Ma ei ole ta sõbranna, ma ei tunne teda üldse, aga antud naine jäi oma peanahast ilma ja juustest ning sai korraliku trauma.

Jah, mul on kahju, et tal ei olnud enesekaitseks midagi vänget.

Kõrv oli mu meelest nagu peamine kaotus siiski, ei? Juuksed kasvavad tagasi.

Juuksed kasvavad tagasi? Sa ikka tead, mis ta peaga juhtus? Ta peab peanahka kasvatama kõigepealt.

No näha siiski oli, et see juusteta laik ei olnud väga suur, küllap see laheneb, Juuksed olid tal paksud, kasvavad uuesti ja katavad selle laigu.

Minu jaoks oli veider kuulata seda hala poisipea üle. Kõrva puudumine tundub ma jaoks palju suurema kaotusena.

Sa oled ikka empaatiavõimetu ja südametu inimene. Ei tea palju ise halaksid, kui su peas oleks üks 15cm täiesti karvutu laik ja lisaks veel palju arme, kus karvad ei kasva. Väga kohatu nimetada seda halvaks!

Tegemist on väga noore ja väga ilusa tüdrukuga, kel olid varem väga ilusad pikad juuksed. Ma ei saa aru, kui rumal peab olema, et mitte aru saada, kuidas selline asi naisterahvale mõjub, kui välimuses selline muutus toimub. Täpselt samamoodi elavad naised üle keemiaravi tõttu juuste kaotust. Tal tõmmati suur lapp nahka täielikult peast ära. Mis väike laiguke. On ju selgelt näha, et ala on päris korralik. Seda ei varja midagi juuksed ära. Natuke pead liigutad on kohe see suur karvutu latakas näha. Lisaks ta ütles ise ka, et tal on vaid üks väiksem ala peaküljel, mis täiesti puutumatuks jäi. Ülejäänud pea on selliseid väiksemaid arme täis. Ja fotodelt oli näha, et ei jäänud ilma tervest kõrvast, vaid kõrvanibust ja ka ülevalt mingist osast. Tundus, et põhiline osa kõrvast on siiski alles. Aga selline muutus mõjubki rängalt, kui oled noor ja ilus ning välimus on su jaoks tähtis osa enesehinnangust. Lisaks on ju kõik käed ja jalad täis rohkeid suuremaid ja väiksemaid arme.

Lihtsalt kohatu ilkumine. Perekool oma headuses. Inimene puretakse peaaegu surnuks, tal tõmmatakse peast nahk ära ja pool kõrva ära ja siis ikka tullakse siin ilkuma, et näe, polnud midagi nii puhtad, tüli kestnud neil aastaid ja mis see loll siis filmis ja jooksma hakkas ja üleüldse miks aeda polnud. Uskumatu ikka, kui südametud ja pahatahtlikud võivad mõned olla. Kui sõbrad lükkavad teise vette ja ta selle tagantjärjel sureb, siis hakatakse ka õigustama, et no tavaline nali ju. Mõni siin tuleks tõesti vastutusele võtta oma kommentaaride eest. Kuskilt peaks ikkagi piir jooksma.

Naised, keda pole loodus erilise iluga õnnistanud või kes lihtsalt ei pööra oma välimusele tähelepanu, neile ongi “mis haldab oma poisipea pärast”.

See tüdruk sai eluaegse trauma ja märgi välimusele. Ei kujuta ette, kuidas ta edaspidi tunneb nähes suuri koeri.

Ma loodan, et sa lisaks rünnaku järgsetele fotodele sattusid nägema saates ka seda osa, kus Sandra peegli ees seisis ja paruka ära võttis? Terve tema pea oli kaetud paksude juustega – tõsi, lühikesed veel e poisipea – ainult pealae allpoolses e ülemises kuklaosas oli plaaster, mis oli pandud alale, kus ei kasvanud juuksed ning, olgem ausad, see ei olnud suur ega laiaulatuslik ala. Ning veelkord, kui juba lühikesed juuksed olid kasvanud paksudenaa ja katsid kõik väiksemad armid tekitades koheva pioisipea, siis ei ole põhjust arvata, et juuste pikemaks kasvades sama ei oleks oodata. Absoluutselt ei halvusta vms vaid lihtsalt objektiivne hinnang.

See, et kõrvast oli pool läinud, torkas kohe silma.

Asi oleks võinud palju hullemini lõppeda, esiteks surmaga, teiseks oleks koerad võinud rünnata nägu – silm peast, nina peast, moondatud nägu terveks eluks. Seega läks kõike kokku võttes siiski veel hästi. Seega endiselt, kui suur mure oleks kõrva pärast olnud, siis oleks see arusaadav, kuid see, et hetkel lühikesed juuksed on peamine mure, see tekitas veidi hämmingut. Ei muud, ilkunud pole keegi mu meelest siin teemas.

On küll ilkumine. Just sõnastuse osas. Üks kirjutas siin, et misasja ta tahab mingit parukat kanda, miks poisipea ei kõlba. Ma nägin kogu saadet ja mulle isiklikult kõrv ei paistnud silma. Mul on ka tuttav, kellel on kõrvalest ära hammustatud, aga ausalt öeldes ei märganud seda enne, kui ta ise seda mainis. Ma ei jõllita tõesti inimeste selliseid kehaosi nii detailselt. Kõrvu ma väga ei märka tõesti. Eriti kui need on osaliselt juuste all. Ja 15cm haav on siiski päris ulatuslik. Ma arvan, et see lihtsalt pole kellegi meie asi kobiseda, kui väga selline ohver võib muretseda mingite muutuste ja defektide pärast või mitte. Meie ei teinud seda läbi ja ongi kohatu siin kommenteerida ja kobiseda, et näh, mis neist juustest ja karvutust laigust, saaks aru, et kõrva pärast muretseb. Muretseski kõrva pärast ja ütles ka, et seda polegi võimalik täielikult taastada. Vähemalt mitte Eestis. Pikad lahtised juuksed vähemalt aitaksid kõrva varjata. Mina ise ausalt öeldes jah ei märganud tema osaliselt puuduvat kõrva niisama videol. Ainult fotol lähivõttes. Puuduvaid sõrmi märkaksin palju rohkem.

Lisaks on kohatu kommenteerida, et no tal läks ju isegi hästi, oleks võinud nägu hammustada. Fotodelt oli ju näha, et jalad ja käed olid terves ulatuses väga ära näritud. Lisaks sai ta vereülekandeid ning tekkis ka lühiajaline neerupuudulikkus. Inimesel tõmmati 15cm peanaha lapp ära ning kaotas pool kõrva. Tundub ikkagi räige siin kommenteerida, et noh, isegi hästi läks. Enamjaolt koerarünnakud nii karmilt ei lõppe!

Ja ma olen küll ise eluaegne suur loomade – ja eriti koerasõber, puutun nendega palju kokku ka, aga selliselt käituvad koerad on minu silmis ebanormaalsed ning eutanaasia on 100% õigustatud. Normaalne koer ei tõmba inimest pikali ega ürita teda ära tappa ja järelejätmatult pureda. Eriti väljaspool enda territooriumi, ilma igasuguse provokatsioonita inimese poolt (filmimine ei ole provokatsioon normaalse koera jaoks!).

Samas pean meelevaldseks mingit tõugu mõrtsukkoeraks pidada, kes kõik tuleks maamunalt ära keelata. Puutun kokku ka paljude pitbullide, amstaffide jms tõugudega. Usun, et see tõug võib olla täiesti ohutu, kui ta on teadliku ja oskusliku omaniku käes, kes ei lase iialgi tekkida sellisel olukorral, et koer üldse saaks rünnata. Üldiselt on see tõug ülisõbralik. Lisaks ei ole vaja seda tõugu üldse teemasse tuua, kuna kumbki rünnanud koertest polnud seda tõugu, vaid tegemist oli tiibeti mastifi ja mingi segaverelise hundikoeraga.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
AmandaRosaalie

Minu meelest ei ole see teema siin (enam ammu v pole olnudki) sellest, kuidas peaks asjad käima. Seda me teame ju kõik. Küsimuse all on olnud see, et kui asjaolud on sellised, nagu antud loos olid, siis mida oleks pidanud tegema, et juhtunut poleks juhtunud.

Seda küll. Aga antud kägu püüdis ju kõigest hingest selgeks teha, kuidas see kannatanu on ainuvastutaja ja koerad ja koeraomanik süütud ja õnnetud. Vaene koeraomanik sai oma karistuse juba kätte sellega, et naabrit skalpeerinud nunnupallid magama pandi. Ja naabri ja ainult naabri asi oleks olnud oma territoorium piirata nii, et koerad sinna ei saaks. Kui sel päeval olekski inimene vigastamata jäänud, kui aed ümber oleks olnud, oleks ta ehk järgmisel päeval samad vigastused saanud, kui oleks oma aiaväravast välja asunud. Koerte enda territoorium ju piiratud ei olnud. Ja kogu eluks aeda kinni ei jää ju keegi.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Kahju, et Sandral relva ei olnud.

Mõni sõbranna on siin täiesti mõistuse kaotanud.

Ma ei ole ta sõbranna, ma ei tunne teda üldse, aga antud naine jäi oma peanahast ilma ja juustest ning sai korraliku trauma.

Jah, mul on kahju, et tal ei olnud enesekaitseks midagi vänget.

Kõrv oli mu meelest nagu peamine kaotus siiski, ei? Juuksed kasvavad tagasi.

Juuksed kasvavad tagasi? Sa ikka tead, mis ta peaga juhtus? Ta peab peanahka kasvatama kõigepealt.

No näha siiski oli, et see juusteta laik ei olnud väga suur, küllap see laheneb, Juuksed olid tal paksud, kasvavad uuesti ja katavad selle laigu.

Minu jaoks oli veider kuulata seda hala poisipea üle. Kõrva puudumine tundub ma jaoks palju suurema kaotusena.

Sa oled ikka empaatiavõimetu ja südametu inimene. Ei tea palju ise halaksid, kui su peas oleks üks 15cm täiesti karvutu laik ja lisaks veel palju arme, kus karvad ei kasva. Väga kohatu nimetada seda halvaks!

Tegemist on väga noore ja väga ilusa tüdrukuga, kel olid varem väga ilusad pikad juuksed. Ma ei saa aru, kui rumal peab olema, et mitte aru saada, kuidas selline asi naisterahvale mõjub, kui välimuses selline muutus toimub. Täpselt samamoodi elavad naised üle keemiaravi tõttu juuste kaotust. Tal tõmmati suur lapp nahka täielikult peast ära. Mis väike laiguke. On ju selgelt näha, et ala on päris korralik. Seda ei varja midagi juuksed ära. Natuke pead liigutad on kohe see suur karvutu latakas näha. Lisaks ta ütles ise ka, et tal on vaid üks väiksem ala peaküljel, mis täiesti puutumatuks jäi. Ülejäänud pea on selliseid väiksemaid arme täis. Ja fotodelt oli näha, et ei jäänud ilma tervest kõrvast, vaid kõrvanibust ja ka ülevalt mingist osast. Tundus, et põhiline osa kõrvast on siiski alles. Aga selline muutus mõjubki rängalt, kui oled noor ja ilus ning välimus on su jaoks tähtis osa enesehinnangust. Lisaks on ju kõik käed ja jalad täis rohkeid suuremaid ja väiksemaid arme.

Lihtsalt kohatu ilkumine. Perekool oma headuses. Inimene puretakse peaaegu surnuks, tal tõmmatakse peast nahk ära ja pool kõrva ära ja siis ikka tullakse siin ilkuma, et näe, polnud midagi nii puhtad, tüli kestnud neil aastaid ja mis see loll siis filmis ja jooksma hakkas ja üleüldse miks aeda polnud. Uskumatu ikka, kui südametud ja pahatahtlikud võivad mõned olla. Kui sõbrad lükkavad teise vette ja ta selle tagantjärjel sureb, siis hakatakse ka õigustama, et no tavaline nali ju. Mõni siin tuleks tõesti vastutusele võtta oma kommentaaride eest. Kuskilt peaks ikkagi piir jooksma.

Naised, keda pole loodus erilise iluga õnnistanud või kes lihtsalt ei pööra oma välimusele tähelepanu, neile ongi “mis haldab oma poisipea pärast”.

See tüdruk sai eluaegse trauma ja märgi välimusele. Ei kujuta ette, kuidas ta edaspidi tunneb nähes suuri koeri.

Ma loodan, et sa lisaks rünnaku järgsetele fotodele sattusid nägema saates ka seda osa, kus Sandra peegli ees seisis ja paruka ära võttis? Terve tema pea oli kaetud paksude juustega – tõsi, lühikesed veel e poisipea – ainult pealae allpoolses e ülemises kuklaosas oli plaaster, mis oli pandud alale, kus ei kasvanud juuksed ning, olgem ausad, see ei olnud suur ega laiaulatuslik ala. Ning veelkord, kui juba lühikesed juuksed olid kasvanud paksudenaa ja katsid kõik väiksemad armid tekitades koheva pioisipea, siis ei ole põhjust arvata, et juuste pikemaks kasvades sama ei oleks oodata. Absoluutselt ei halvusta vms vaid lihtsalt objektiivne hinnang.

See, et kõrvast oli pool läinud, torkas kohe silma.

Asi oleks võinud palju hullemini lõppeda, esiteks surmaga, teiseks oleks koerad võinud rünnata nägu – silm peast, nina peast, moondatud nägu terveks eluks. Seega läks kõike kokku võttes siiski veel hästi. Seega endiselt, kui suur mure oleks kõrva pärast olnud, siis oleks see arusaadav, kuid see, et hetkel lühikesed juuksed on peamine mure, see tekitas veidi hämmingut. Ei muud, ilkunud pole keegi mu meelest siin teemas.

On küll ilkumine. Just sõnastuse osas. Üks kirjutas siin, et misasja ta tahab mingit parukat kanda, miks poisipea ei kõlba. Ma nägin kogu saadet ja mulle isiklikult kõrv ei paistnud silma. Mul on ka tuttav, kellel on kõrvalest ära hammustatud, aga ausalt öeldes ei märganud seda enne, kui ta ise seda mainis. Ma ei jõllita tõesti inimeste selliseid kehaosi nii detailselt. Kõrvu ma väga ei märka tõesti. Eriti kui need on osaliselt juuste all. Ja 15cm haav on siiski päris ulatuslik. Ma arvan, et see lihtsalt pole kellegi meie asi kobiseda, kui väga selline ohver võib muretseda mingite muutuste ja defektide pärast või mitte. Meie ei teinud seda läbi ja ongi kohatu siin kommenteerida ja kobiseda, et näh, mis neist juustest ja karvutust laigust, saaks aru, et kõrva pärast muretseb. Muretseski kõrva pärast ja ütles ka, et seda polegi võimalik täielikult taastada. Vähemalt mitte Eestis. Pikad lahtised juuksed vähemalt aitaksid kõrva varjata. Mina ise ausalt öeldes jah ei märganud tema osaliselt puuduvat kõrva niisama videol. Ainult fotol lähivõttes. Puuduvaid sõrmi märkaksin palju rohkem.

Lisaks on kohatu kommenteerida, et no tal läks ju isegi hästi, oleks võinud nägu hammustada. Fotodelt oli ju näha, et jalad ja käed olid terves ulatuses väga ära näritud. Lisaks sai ta vereülekandeid ning tekkis ka lühiajaline neerupuudulikkus. Inimesel tõmmati 15cm peanaha lapp ära ning kaotas pool kõrva. Tundub ikkagi räige siin kommenteerida, et noh, isegi hästi läks. Enamjaolt koerarünnakud nii karmilt ei lõppe!

Ja ma olen küll ise eluaegne suur loomade – ja eriti koerasõber, puutun nendega palju kokku ka, aga selliselt käituvad koerad on minu silmis ebanormaalsed ning eutanaasia on 100% õigustatud. Normaalne koer ei tõmba inimest pikali ega ürita teda ära tappa ja järelejätmatult pureda. Eriti väljaspool enda territooriumi, ilma igasuguse provokatsioonita inimese poolt (filmimine ei ole provokatsioon normaalse koera jaoks!).

Samas pean meelevaldseks mingit tõugu mõrtsukkoeraks pidada, kes kõik tuleks maamunalt ära keelata. Puutun kokku ka paljude pitbullide, amstaffide jms tõugudega. Usun, et see tõug võib olla täiesti ohutu, kui ta on teadliku ja oskusliku omaniku käes, kes ei lase iialgi tekkida sellisel olukorral, et koer üldse saaks rünnata. Üldiselt on see tõug ülisõbralik. Lisaks ei ole vaja seda tõugu üldse teemasse tuua, kuna kumbki rünnanud koertest polnud seda tõugu, vaid tegemist oli tiibeti mastifi ja mingi segaverelise hundikoeraga.

Foorumi kogu mõte seisneb paraku arvamuste paljususes ja mõttevahetuses. Inimeste arvamused on erinevad. Mulle jääb arusaamatuks, mida sa öelda tahad? Et teised arvamused, peale sinu oma, on valed ja neid ei tohiks olla?

+4
-3
Please wait...

Postitas:
tavakasutaja

Lisaks on kohatu kommenteerida, et no tal läks ju isegi hästi, oleks võinud nägu hammustada. Fotodelt oli ju näha, et jalad ja käed olid terves ulatuses väga ära näritud. Lisaks sai ta vereülekandeid ning tekkis ka lühiajaline neerupuudulikkus. Inimesel tõmmati 15cm peanaha lapp ära ning kaotas pool kõrva. Tundub ikkagi räige siin kommenteerida, et noh, isegi hästi läks. Enamjaolt koerarünnakud nii karmilt ei lõppe!

Ja siin ma ütleks küll ja soovitaks ka, et alati tasub olla õnnelik selle üle, et ei läinud halvemini. Selle asemel, et kedrata kui halvasti läks ja mõelda mis halvasti on, võiks keskenduda sellele, mis siiski hästi on ja millega vedas. Tuleb elus abiks, eriti vaimsele tasakaalule. Ning mulle tundus, et ka Sandra oli seda mõistnud.

Kui Sandra oleks sinu tütar, siis kas õpetaksid teda oma maailmapildi kaudu halama ja ketrama selle üle, mis halvasti läks ja kuidas nüüd kõik halb on, või pigem ikka ütleksid, et vaata sul läks tegelikult hästi – sa oled elus, su nägu on rikkumata, see juusteta laik on väike, sul on paksud juuksed – kõik saab korda, kõik on ok? 🙂

+2
-5
Please wait...

Postitas:
tartlane88

Sa oled kas juhm või väga südametu. Mida tahtsin öelda pole see, et kõik teised arvamused peale minu on valed ja kõik teised lollid, vaid olukorras, kus on toimunud raske õnnetus, on täiesti kohatu hakata sedasi ilkuma ja tänitama, et mis sel ohvril viga. Hea ju et niigi läks. Ometi läks tal tunduvalt halvemini kui tavaliselt koeralt pureda saanud inimestel läheb!

Kui tegemist oleks minu lähedasega, siis tunneksin talle kaasa, saaksin aru ja kuulaks ära. Pole tegemist isegi mu lähedasega, aga tunnen ikka kaasa, mitte ei targuta, et mis hädaldab üldse, olgu õnnelik et elus on, nägu puutumata ja olgu rahul oma poisipeaga.

See, millest sina räägid on tüüpiline murede ja tunnete pisendamine. Kui sul tütar ära vägistataks näiteks, siis hakkaksid samamoodi rääkima, et olgu rahul et ta üldse elus on ja küll kõik ununeb, kõik on ju ok.

See laik ei ole väike, kahjustused ei ole väiksed ja tal ei läinud hästi, vaid vastupidi. Tüüpiline pisendaja. Kui kellegagi juhtub näiteks autoavarii ja ta jääb selle tulemusel osast käest või jalast ilma, siis ütleksid ka kindlasti, et mis hädaldab, tal läks ju hästi. Sest ta on ju elus ja näe, päris ratastoolis polegi.

No kohatu ja hoolimatu suhtumine.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
tartlane88

Lisaks on kohatu kommenteerida, et no tal läks ju isegi hästi, oleks võinud nägu hammustada. Fotodelt oli ju näha, et jalad ja käed olid terves ulatuses väga ära näritud. Lisaks sai ta vereülekandeid ning tekkis ka lühiajaline neerupuudulikkus. Inimesel tõmmati 15cm peanaha lapp ära ning kaotas pool kõrva. Tundub ikkagi räige siin kommenteerida, et noh, isegi hästi läks. Enamjaolt koerarünnakud nii karmilt ei lõppe!

Ja siin ma ütleks küll ja soovitaks ka, et alati tasub olla õnnelik selle üle, et ei läinud halvemini. Selle asemel, et kedrata kui halvasti läks ja mõelda mis halvasti on, võiks keskenduda sellele, mis siiski hästi on ja millega vedas. Tuleb elus abiks, eriti vaimsele tasakaalule. Ning mulle tundus, et ka Sandra oli seda mõistnud.

Kui Sandra oleks sinu tütar, siis kas õpetaksid teda oma maailmapildi kaudu halama ja ketrama selle üle, mis halvasti läks ja kuidas nüüd kõik halb on, või pigem ikka ütleksid, et vaata sul läks tegelikult hästi – sa oled elus, su nägu on rikkumata, see juusteta laik on väike, sul on paksud juuksed – kõik saab korda, kõik on ok? 🙂

Tema ja ta vanemad olidki õnnelikud, et ta ellu jäi. Ja ei jäänud kuidagi muljet, et tüdruk ketrab muudkui, kui halvasti kõik on. See on täiesti normaalne olla sellisest olukorrast löödud. Sest tegemist on siiski hooletusest põhjustatud veaga. Miks peaks mõtlema, et näe, oleks võinud veel halvemini minna. Sellist asja ei tohiks üldse juhtudagi! Paralleeliks võiks tuua selle juhtumi, kus noormees veekeskuses uppus. Üpris kohatu oleks seal targutada, aga näe, hea et niigi läks. Ainult üks inimene uppus. Oleks läinud teine oskamatu sõber appi, oleks ise ka uppunud äkki. Selliseid asju ei peakski üldse juhtuma, kuna need on kellegi hooletusest ja hoolimatusest põhjustatud rasked õnnetused!

Vanemana või lähedasena kunagi ei pisendaks sedasi teise traumat ja emotsioone, et näe, sul läks ju isegi hästi ja kõik on ok. Kui ilmselgelt ei läinud hästi ja ei ole ok. Seal on pikk maa muid varjundeid vahel, ei ole ainult lõputu “halamine ja ketramine” vs kõige olematuks pisendamine ja sisendamine, et kõik on ok ja ei tohi tunda ühtki negatiivset emotsiooni. Ta püüabki liikuda edasi ja leida lahendusi ja tundub palju positiivsem kui paljud meist oleks. Mis aga ei tähenda, et ta võiks end siiski vahel halvasti tunda või tunda nördimust oma defektide pärast. Loodetavasti tal pole ka nii hoolimatuid vanemaid ega sõpru kõrval, kes püüaks kõike tühiseks pisendada ja väita, et kõik on üli ok.

+4
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 211 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Jälle õõvastav koerarünnak