Kujutaks õige ette olukorda, kui mingil põhjusel piirid kinni läheksid. Talvine aeg, külm, lumi…. Millest toituks meie kohalik linnavegan? Sõidab elektriautoga kuhugi metsa vahele ja hakkab lume alt põtradega võidu sammalt kraapima ja kuusevõrseid nosima? Kruup ja kartul on muidugi ka liiga labased – so yesterday.
Eee, no, kui kirjandust lugeda, siis eesti talupoja toit sajandeid oligi põhiliselt see taimne, mida ületalve säilitada sai ehk leib, kruup, kaunvili ja naeris (peale kartuli tulekut ka kartul). Mitte, et nad seda mingi põhimõtte pärast oleks tahtnud, aga loomsete saadustega varustatus oli nii ja naa – peale looma tapmist või kaluritelt silgu muu toidu vahetamist seda ju peres oli, aga mõne aja pärast võis see otsa saanud olla. Lehmad andsid piima vähe ja lühidalt, nii et piimatooted olid eelkõige suvine rõõm, samuti kanad munesid hooajaliselt. 20.saj seoses loomakasvatuse arenguga (uued tootlikumad loomatõud) hakkas loomset kraami heldemalt käes olema alles, näit. eesti ajal tehti juba meiereides korraliku kvaliteediga juustu.
Ok, ma saan aru, et täistaimsele ülemineku korral kariloomi enam lihtsalt ei paljundataks (loomatõud on inimese looming, inimene võib lasta nad ka välja surra), va mingil määral lemmikloomadena ehk.
No, see selleks. Muus osas ühinen paljude eelpool kommenteerinutega. Vitamiinirikast taimetoitu väärtustan, veganite retsepte loen huviga (päris kõike seedimise tundlikkuse tõttu süüa ei saa). Aga päris ära keerata nüüd ka ei maksa.