Teema: järg: kas kõik õpetajad ikka leitakse sügiseks?

kulla õpetaja, korja oma viimased väärikuse riismed kokku ja ära enam sõna võta. asi kisub ikka väga piinlikuks. juba ammu tegelikult.

#2874034:

#2873978:

#2873841:

#2873686:

Kommenteerin siin esimest korda, sest lihtsalt ei saa vait olla. Tean oma nahale väga lähedaselt värske haridustöötaja kogemust…

Saan su kommentaarist aru, et

* õpetajatöö ei ole raske (jäi selgusetuks, kas sa ise ka õpetajana päriselt töötasid)

* koolis ei ole palju bürokraatiat

* õpetaja töötasu on kõrge

* õpetaja töö on “protsessi täitmine”, mitte orienteeritud tulemusele

* teemaalgajata on suurepärane koolijuht

Tekkis küsimus: kui töö on kerge, bürokraatiat pole, töötasu on suurepärane (!!!) ja õpetaja ei vastuta tulemuse eest, siis miks kuradi pärast õpetajatest puudus on? Miks kuradi pärast just noortest õpetajatest puudus on? Miks on meie õpetajaskonna keskmine vanus 48 ja noori õpetajaid peale ei tule? Miks peab looma spetsiaalse algatuse Noored Kooli, et noori õpetajaid kooli saada? Miks lõpetab matemaatikaõpetaja erialal alla kümne inimese? Võiks ju lõpetada 30! Selliste töötingimuste juures, mida sa kirjutasid, peaks ju kooli tööle olema ju meeletu tung! Palun selgita mulle seda paradoksi: kool on ideaalsete töötingimustega kõrgesti tasustatud töökoht, aga millegipärast ei taha noored kooli tööle minna. Ootan su selgitust.

Jah, olen õpetanud. Õpetajatöö nõuab kindlasti teatud iseloomuomadusi ning õppimisvõimet (ja sealhulgas hariduspaberit), kuid tegemist ei ole maailma kõige raskema tööga. Küll on tegemist väga tänuväärse tööga, mis annab inimesele palju rohkem kui kellelegi kasumi teenimine.

Jah, koolis on bürokraatiat, kuid näiteks ainekavadega tegelemine ei ole bürokraatia. Enda koolitamine pole bürokraatia. Koostöö teiste õpetajatega pole bürokraatia. Mõistlikud koolid, millega olen lähedalt kokku puutunud on ka pärisbürokraatia hulka õpetajatel edukalt ära vähendanud.

Täiskohaga õpetaja tasu on täiesti korralik. Ärge tulge mulle rääkima mingist 1150 eurosest palgast. See on ju töötasu alammäär. Loomulikult on ka inimesi, kes saavad ka seda. Tegelik palk on see, mis on töölepingus kirjas koos igasugu “lisatasudega” (absurdne väljend, sest kõik on tegelikult palga osa). Ma ikka tean õpetajaid omajagu ning mitte kellelgi v.a. paar täiesti algajat, pole brutopalk alla 1300 euro (jälle täiskoormuse peale). Tean õpetajaid, kellel on 2000 või isegi direktorist kõrgem. Enamasti pole palk “kõrge”, kuid kindlasti keskmisest kõrgem. Koormus on jällegi teine teema… Aga rääkida nagu mõni siin teemas, et 2500 kätte oleks okei… anna jumal kannatust, see on 3200 eurone palk mida ei saa mõni 100 inimesega asutuse tippjuhtki. Me elame siiski Eestis.

See on hea küsimus, miks ei taha noor kooli jääda – kasutaks siin Äli Leijeni loetelu: suhted, töötasu, töötingimused ja töökoormus. Noor tuleb tihti keskkonda, kus koostöö on väike ja tugi halva juhtimise tõttu puudulik. Mentorid ei oska mentordada ning koolijuhid juhtida. Inimsuhetega vaeva ei nähta. See pole õnneks enam reegel, kuid siiski liiga levinud. Täiesti absurd, et ka tänapäeval on koole, kus uus õpetaja saab kõige raskemad klassid ja vanad kalad arvavad, et nii ongi normaalne. Ja lõpuks on ka palk tähtis ning siin on probleem tihti hoopis see, et õpetaja ei saa täiskohaga tööd, mis tähendab ka osakoormuse palka.

Aga mu peamine idee on selles, et maailm pole hukkas. Kui õpetaja enda töös sära ja sädet ei näe, kõik „uued ideed on lollid, ninnunännu jne“ ning ennast ümbritsevate probleemidega konstruktiivselt suhestuda ei suuda, on praegu terve tööturg valla. Kasutaks siis võimalust ära. Oleks parem nii talle, lastele kui ka ühiskonnale.

Mis imemaailmas sina küll elad? Vähemalt 1300 õpetaja palk? See on ilmselt koos klassijuhatamisega. Klassijuhatamine onn niivõrd ajamahukas ja närvesööv töö, et enamik õpetajaid keeldub kategooriliselt seda tööd tegemast. Kui õpetaja teenib juba 2000 palka, siis teeb ta juba 2 kohaga tööd! See tähendab kuskil 40 ainetundi nädalas ja iga päev 8 tundi! Mis lisatasudest sa õpetajate puhul räägid? Koolidel ei jagu raha koopiapaberi jaokski!

Rasked klassid on kõigil õpetajatel, sest igas koolis on neid 1-2, tõenäoliselt aga 5-6 tükki.

Kui õpetajatöö nii tulus ja tore oli, miks sa küll sellest siis loobusid?

Olemas on selline asi nagu tööleping ja täistööaeg. Ma ei räägi ületundidest, vaid töölepingu järgsest palgast. Üks kõige segasem asi ongi see, kuidas koolis mõistetakse ülesandeid, töötasu jne. Nõukogudeaegse tarifikatsiooni pärandus. Eriti rumal on see klassitundide järgi koosmuse lugemine, hoolimata sellest, et ainete maht jms on erinev. Aga õnneks saab ka õpetaja valida kooli, kus töötab 🙂

#2875227:

Enne, kui sellest (juba algusest peale) jõledast teemast jäädavalt lahkun, pean ma lihtsalt õnnelik olema, et töötan mõistlike juhtide ja kolleegidega koolis ja ainsad, kes kooli keskkonda pidevalt halba haisu lasevad, on lapsevanemad ja nende kasvatamata lapsed.

Ei ole selles teemas veel sõna võtnud, sest kisma käis eelkõige praeguste ja endiste õpetajate vahel.
Mina ei tea koolide köögipoolest suurt midagi. Minu kokkupuude koolidega on minu nelja lapse kaudu ja olen end alati püüdnud kohandada vastavalt koolis valitsevale õhkkonnale – mõnes tuleb olla väga tagasihoidlik ja mitte sekkuda õpetaja-õpilase asjadesse, teises jälle tuleb olla aktiivsem ja osaleda nö kogukonna koostöös. Olen teadlikult erinevate kogemuste põhjal otsustanud oma lapsed koolitada erakoolis, kus lapsevanema aktiivne roll koolis lapse harimisel on väga oluline. Võiks öelda, et pea igapäevane sekkumine ja pidev tähelepanu on väga oodatud lapsevanema poolt. Mu lapsed ei käi koolis tööl, õpetajad ei ole nende ülemused. Mu lapsed veedavad kõige magusama arenemise perioodi koolis ja on minu asi, et nad ka areneksid ja sealjuures elurõõm aina kasvaks. Mitte ei kahaneks. Me valmistame ette tulevasi täiskasvanuid! Kooliaeg on üks (lühike) periood inimese elus, aga see mõjutab teda surmani.

Viidatud lõiku lugedes aga hakkas mul jube.
Kas kool on õpilase või õpetaja jaoks? Viimasest lõigust loen välja, et (selle) õpetaja jaoks on olulisim tema füüsiline töökoht, õpetamise töö on viimasejärguline. Pigem isegi ebasoovitav.