Minu elukaaslase ja selle inimese vahel oli peaaegu aasta tagasi üks olukord kus nad lõpetasid mõneks kuuks suhtluse.
Mina suhtlesin selle inimesega muidu aastaid suht iganädalaselt. Sel ajal kui mu elukaaslane ei suhelnud temaga, lõppes päevapealt ka minul temaga suhtlus. Mõni päev peale seda olukorda ma mõtlesin, et helistan vms aga see tundus kuidagi veider, kuna see inimene oli minust halvustavalt rääkinud mu elukaaslasele ja sellepärast nad ka ei suhelnud. Ja nüüd ongi nii jäänud, et mees ja tema suhtlevad uuesti aga mina ja tema polegi peaaegu aasta otsa sõnagi vahetanud. Tema oli kurtnud minu elukaaslasele, et mina üldse ei suhtle aga mina leian jällegi, et miks ma peaksin kui ma tean mis ta minust päriselt arvab. Nüüd tulemas temal pulmad ja mina ei plaani sinna minna, sest ma lihtsalt ei taha neid uurivaid-puurivaid pilke näha. Kas see oleks imelik kui ei läheks? See pole ju kohustuslik ja ega ma niikuinii ei tunne, et ma peaks seal kohal olema.
Teema: Järsku katkenud suhtlus
Maga kaineks.
Väga müstiline. Samas ükskõik ju, kas lähed pulma või mitte, kui inimesega suhelda ei taha, siis pole nagu mõtet minna. Imelik oleks nt pulma minna ja siis öelda, et mäletad, kuidas sa aasta tagasi mu mehele ütlesid, et ma olen loll lehm, sellepärast ma polegi sinuga aasta otsa suhelnud, hakka nüüd vabandust paluma. Parem on need asjad kas varem või hiljem ära klaaarida, pulm pole selleks eriti hea koht, või siis jätka oma ignoreerimise taktikat.
Kui sa oled valmis talle andeks andma (ja isegi ilma “ametliku” vabandamiseta, jätkad nagu poleks midagi sellist olnud), siis mine ja ole, kõigi ja tema meelest on siis asi korras ja unustatud.
Kui ei ole korras ja sa ei taha andeks anda, siis ei lähe pulma. Ootad vabandust või kui seda ei tule, ei suhtlegi. Ja arvesta, et tõenäolisemalt ei tule seda vabandust kunagi, see teine pool tahaks teha nägu nagu midagi poleks kunagi olnud.
Tegu mehe sugulasega, mehe õega vms nähtavasti?
Tegu mehe sugulasega, mehe õega vms nähtavasti?
… või teemaalgataja sõbrannaga, kes ka tema elukaaslasega alati hästi läbi saanud on.
Mina ei läheks pulma. Ei sooviks teda ka oma koju.
Mul oleks imelik minna pulma, kui ühega peaosalistest pole suhted head. Vaevalt, et temagi sind sinna ootab.
Kui, siis tuleks suhted ära klaarida ehk leppida enne pulma minekut, mitte nii, et “vaenujalal” minnakse teisele õnne soovima.
Ei läheks pulma. Inimesed, kes räägivad ja teevad halbu tegusid, ei saa tihti ise aru, mida nad korda saadavad.
Vaikimine ja hea näo tegemine ei ole lahendus, kui teise inimese hing on eelnevalt täis lastud.
Pulma minemata jätmine annab kindlasti sinu sõnumi edasi, sest pulmakülaliste tulemisi/mittetulemisi üldiselt loetakse ja jälgitakse tavapärasest rohkem, sest vaja ju eelarvet planeerida. Kindlasti anna eraldi teada, et pulmas ei osale. Viisakalt, aga kindlameelselt.
Veel vähem, et pulma ei läheks, valmistuksin ma lahkuminekuks. Kas sulle ei tundu kummaline, et su elukaaslane suhtleb mingi tuttavaga, kes sind talle taga rääkis, uuesti? Minu meelest kui hoitakse oma naist/meest, siis ei suhelda nendega, kes ei pea sinu naisest/mehest lugu ja seda avalikult väljendavad. Praegu tundub, et su elukaaslane hoiab oma tuttava poole kui temaga uuesti suhtleb. Seega on teie suhe hukule määratud kuna lojaalsus ei kuulu sulle.
Veel vähem, et pulma ei läheks, valmistuksin ma lahkuminekuks. Kas sulle ei tundu kummaline, et su elukaaslane suhtleb mingi tuttavaga, kes sind talle taga rääkis, uuesti? Minu meelest kui hoitakse oma naist/meest, siis ei suhelda nendega, kes ei pea sinu naisest/mehest lugu ja seda avalikult väljendavad. Praegu tundub, et su elukaaslane hoiab oma tuttava poole kui temaga uuesti suhtleb. Seega on teie suhe hukule määratud kuna lojaalsus ei kuulu sulle.
Ei saa aru su loogikast. Kas paarisuhtes tekib sinu arust õigus teise poole suhtlusringkonda valida? Mees võib lihtsalt vaadata, et see mingi arusaamatu naiste kätš ja ei sekku sellesse. See ei tähenda, et mees eelistaks mingit tuttavat oma naisele.
Veel vähem, et pulma ei läheks, valmistuksin ma lahkuminekuks. Kas sulle ei tundu kummaline, et su elukaaslane suhtleb mingi tuttavaga, kes sind talle taga rääkis, uuesti? Minu meelest kui hoitakse oma naist/meest, siis ei suhelda nendega, kes ei pea sinu naisest/mehest lugu ja seda avalikult väljendavad. Praegu tundub, et su elukaaslane hoiab oma tuttava poole kui temaga uuesti suhtleb. Seega on teie suhe hukule määratud kuna lojaalsus ei kuulu sulle.
kui see teine inimene oli mehe ema või õde/vend, siis ei tohiks mees nendega enam kunagi suhelda, kuna see inimene arvas korraks tema naises halvasti? nalja teed?
Kui mulle üldse meeldivad peod ja pulmad, siis mina läheksin kindlasti. Oma parimas vormis, käituksin rahulikult, enesekindlalt, veidi kaugelt ja loomulikult viisakalt. Ma hea meelega annaksin oma käitumisega sellele inimesele selgelt märku, et mina olen sellisest klatšist üle, mida ta minu kohta rääkis ja mu elu sellise pisiasjaga väikese inimese poolt ära rikkuda pole võimalik. Olen suureliselt talle andestanud ja soovin kõike paremat tema edasiseks eluks.
Kui võimalik, siis sööksin-jooksin silmatorkavalt vähe (aga mitte nii, et demonstratiivselt istun tühja taldriku taga), et pärast ei saaks ta mõelda “aga vat sööki ajas kahe näopoolega sisse”.
Üks külaline pulmaliste seas, keda ta on kunagi teadvalt sügavalt solvanud, kes aga saabub nüüd kutse peale viisakalt, rahulikult ja on olukorrast üle – see oleks päris kenake kättemaks 🙂 Usu mind, ta tunneb ennast parajalt ebamugavalt, kui näeb sind ja saab aru, et oled tema vastiku teo suurejooneliselt andestanud…ent soojust, lähedust sinu suhtumine temasse ei peegelda, küll aga viisakust ja parimaid soove.
Ta ju kutsus sind – järelikult teda huvitab VÄGA, kuidas sa olukorda suhtud. Võibolla tahab ta näha sind põlgavaid pilke saatmas või argpükslikult keeldumas tulemast. See on talle paras laks, kui sa lähed ja oled kombekalt, viisakalt ja vaoshoitult olukorrast üle, ütleme nii, et oled see õilis ja rahulik, õnnelik osapool.
Kui mulle üldse meeldivad peod ja pulmad, siis mina läheksin kindlasti. Oma parimas vormis, käituksin rahulikult, enesekindlalt, veidi kaugelt ja loomulikult viisakalt. Ma hea meelega annaksin oma käitumisega sellele inimesele selgelt märku, et mina olen sellisest klatšist üle, mida ta minu kohta rääkis ja mu elu sellise pisiasjaga väikese inimese poolt ära rikkuda pole võimalik. Olen suureliselt talle andestanud ja soovin kõike paremat tema edasiseks eluks.
Kui võimalik, siis sööksin-jooksin silmatorkavalt vähe (aga mitte nii, et demonstratiivselt istun tühja taldriku taga), et pärast ei saaks ta mõelda “aga vat sööki ajas kahe näopoolega sisse”.
Üks külaline pulmaliste seas, keda ta on kunagi teadvalt sügavalt solvanud, kes aga saabub nüüd kutse peale viisakalt, rahulikult ja on olukorrast üle – see oleks päris kenake kättemaks ???? Usu mind, ta tunneb ennast parajalt ebamugavalt, kui näeb sind ja saab aru, et oled tema vastiku teo suurejooneliselt andestanud…ent soojust, lähedust sinu suhtumine temasse ei peegelda, küll aga viisakust ja parimaid soove.
Ta ju kutsus sind – järelikult teda huvitab VÄGA, kuidas sa olukorda suhtud. Võibolla tahab ta näha sind põlgavaid pilke saatmas või argpükslikult keeldumas tulemast. See on talle paras laks, kui sa lähed ja oled kombekalt, viisakalt ja vaoshoitult olukorrast üle, ütleme nii, et oled see õilis ja rahulik, õnnelik osapool.
inimesed ongi väga erinevad. mina tunnen näiteks, et ma ei viitsi isegi mõne tunni jooksul oma elus mingit komejanti etendada. tõesti, õilis oleks kõik alla neelata, teine põsk ette keerata, ja meeldivuse mask ette kleepida. mina enam ei viitsi ega ka õnneks pea seda tegema, isegi mitte mehe sugulastele. mina väga sirgjooneliselt ootan vabandust, enne, kui ma oma koduukse sellele inimesele uuesti otsustan avada. päris nii ei saa olla, et solgiämbriga ringikäivad inimesed hõljuvad elus õndsalt ringi, olles vabad enda tegevuste tagajärgede likvideerimisest. kui vabandust ei tule, siis mul on lihtsam need tunnid planeerida enda jaoks olulisemate inimeste seltsis.
eine põsk ette keerata, ja meeldivuse mask ette kleepida.
No seda ma ju ei soovitanudki. Ma soovitasin just vastupidist – viisakat kuid distantsihoidvat andestamist. Üleolekut, kui soovite. Aga viisakat.
Kui mingi täiskusnud purjus mees mind sügavalt solvab kuskil…ma ei tea…turuväravas, ma ei oota temalt mingit vabandust. Vastupidi, kui peaksin temaga näiteks mõne päeva pärast mõne tuttava aiapeol kohtuma ja ma näeksin, et ta tunneb mind ära, kindlasti vähemalt viisakalt noogutan talle tervituseks ja vastaksin viisakalt tema tervitusele, sest ma ei lasku selliste tüüpide tasemele – ei vasta ebaviisakusele ebaviisakusega. Ei hakka ootama, et see joodik minu ees nüüd vabandaks. Mis mulle mingi parmu vabandus annaks? Miks ma peaksin tahtma temaga üldse sellest intsidendist vestelda?
Mida annaks mulle mingi ebameeldiva inimese vabandus, kes on minust valet ja halba rääkinud? Las praeb omas rasvas. Mis ma teen selle vabandusega. Hoidku endale, mulle selle inimtüübi vabandusi vaja pole. Veel enam – kui ta vabandust paluks, saaks tema selle olukorra oma “hingelt maha”. Ma eelistan seda, et mind TÕSISELT haavanud inimene ei saa mingit võimalust oma hinge enda ees puhtaks pesta sellega, et palub oma ohvrilt vabandust ja arvabki, et nüüd on korras. Las praeb. Mina jään rahulikuks ja viisakaks, aga ei anna talle (kuni võimalik) võimalust vabandust paluda.
Kui me juba räägime tõsisest solvamisest.
Aga nagu ma ka oma postitust alustasin, kohale läheksin ma ainult sel juhul, kui mulle üldiselt peod ja pulmad meeldivad. Kindlasti leiaksin seal, kellega huvitavalt vestelda ja võib ju olla väga tore pidu.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.