Teen ettepaneku titeteo praegu edasi lükata… st asjad tunduvad halvad. Võis olete nii julged, et praeguses olukorras, mis maailmas valitseb, ikka üritate rasestuda? Tulevik on vägagi ebakindel…
Kas see koroonahüsteerik on siia rubriiki ka jõudnud?
Ma tõesti tahaks teada, mis siis su meelest nii hull on, et triibupüüdjad peaksid pausi pidama? Viirus? Kliima soojeneb? Metsi langetatakse liialt? Nafta varud vähenevad? Joogivesi on defitsiit? Sõjad? Mis siis “mõne aja pärast” juhtuma peaks? Milline on hea aeg laste planeerimiseks? Millal on olukord piisavalt hea laste saamiseks?
Vastuse eest ette tänades
Aktsiaturg on ka varem kõikunud, selle pärast lapsi edasi lükata on rumal, järgmine sama kõrge aeg on võibolla 5+ aasta pärast.
samal ajal – investoril on just hea langusperioodil omada riigi oolest tervisekindlustust ja minimaalset sissetulekut, siis ei pea seda omast taskust maksma langevaid aktsiaid müües.
nii et pigem on suurepärane aeg laps saada
Kliimaga on küll halvasti, selle pärast võiks lapse hoopis saamata jätta.
Rasked ajad, rasked ajad
Täna on sellised probleemid, homme on juba järgmised. Kui hakata ootama stabiilset aega igas asjaolus, võid kindel olla, et tulemuseks on 100% lastetus… gripid liiguvad ringi igaaastaselt ja paraku on ka gripp beebidele ohtlik, kui õigeaegselt ei saada abi. Majanduslangused jms rahanduspoliitika ei ole hetke ajastu teema, vaid on (valuuta)aegade algusest peale käinud üles ja alla. Sõjad? Võivad tulla ja võivad ka mitte tulle meie eluajal siia. Tõenäosus on, et varem või hiljem avavad taas suurriigid oma sõjatandrti mängumaa ka siin meie pisikeses Eestis. Kas see tähendab, et jätame kõik lapsed tegemata, sest ÄKKI on homme sõda ukse taga?
Kui SINA tunned ennast ebakindlalt ja ei soovi last pragusel ajal praeguste probleemidega ilmale tuua, siis on see puhtalt SINU enda otsus. Teiste beebide saamise pärast SINA küll muretsema ei pea… 😉
Teen ettepaneku titeteo praegu edasi lükata… st asjad tunduvad halvad. Võis olete nii julged, et praeguses olukorras, mis maailmas valitseb, ikka üritate rasestuda? Tulevik on vägagi ebakindel…
Kui kaugele plaanid edasi lükata? Kas oled igavesti viljakas?
Milla enne see tulevik NII kindel on olnud? Sündis lapsi ilmasõdade ajal jne!
Ühes teises teemas tahab hüsteerik oma lemmiklooma juba magama panna, kuna on veendunud, et sureb koroonaviiruse tõttu.
Hulluks läinud ausalt
Kas see koroonahüsteerik on siia rubriiki ka jõudnud?
Ignorant.
See on minu poolt soe soovitus ja heatahtlik hoiatus kõige haavatavamale inimgrupile. St. ei juhtu midagi, kui asi hetkel pausile panna ja mõnda aega vaadata ning jälgida, mis edasi juhtub. Kõik soovivad oma raseduse ja beebi kasvatamise ajal tunda end ju turvaliselt ja hästi. Või ei?
Mina saan aru, kuid selle loogika järgi kestaks see paus ilmselt igavesti. Sest lisaks koroonaviirusele levib meil igal talvel gripp – rasedus on siiski nii pikk periood, et mingi osa sellest jääb ikkagi hooaega. Rasedaid küll vaktsineeritakse, kuid haigestuda võivad nad ikkagi. Levivad ka muud rasedale ohtlikud haigused, nii mõnigi ilmselt kaotab oma lapse. Mina jäin ühest lapsest keset suve ilma (täiesti tavaline kõhuviirus), rasedus oli väga väike ega pidanud lihtsalt vastu.
Kallis “hüsteerik”, nagu sa ise ennast nimetad. Keegi ei käsi sul ju rasestuda. Kui sa ei tunne, et asi oleks praegu õige, siis kasuta vastavaid meetmeid. Lapsi on sündinud igal ajal kõiksugu haiguste, sõdade jm kiuste. Riske on alati. Küll need lapsed sünnivad, kes sündima peavad. Pluss keegi ei garanteeri ju rasestumistki, enne peaks ja võiks üldse rasedaks jääda kõigepealt ja siis edasi mõelda, kuidas ennast kaitsta.
Mul oli 2007 esimene IVF just tehtud, ootasin tulemusi, kui oli Pronksiöö kogu järgneva stressi ja ärevusega. Mäletan, kuidas hirmu ja murega mõtlesin, et mis siis, kui IVF õnnestus, aga jään lõpuks lapsega sõja kätte. Sõda ei tulnud, rasedustest jäi negatiivseks. 2009 oli sama seis seagripipaanikaga. 2014, kui olin viimaks ometi emaks saanud ja mu vanem laps oli beebi, algas Ukrainas sõda. Majandus-, põgenike- ja kliimakriis on niikuinii kogu aeg õhus, neist probleemidest pidin aru andma juba 1990ndate lõpul gümnaasiumi ajaloo lõpueksamil, kui tõmbasin maailma ajaloo rubriigist viimase pileti “Nüüdisaja globaalprobleemid”. Turvalist aega laste saamiseks ja kasvatamiseks ei tule. Mitte kunagi. Lihtsalt tuleb võtta vastu otsus, kas riskidest hoolimata saada lapsi või mitte. Kui ei, siis ei, pole kellegi asi arvustada. Kui jah, siis mingeid globaalselt paremaid või halvemaid aegu ootama jääda ei ole mõtet — ka parim hetkeseis ei garanteeri, et kuu, aasta või kümnendi pärast pole kogu elu pea peale keeratud. Lapse kasvatamine on siiski päris pikaajaline projekt. Enamiku ohusituatsioonidega läheb õnneks. Ja koroonaviiruse oht on võrreldes paljude muude täiesti realistlike ohtudega veel päris tühine.
Rõhud siin süütukestele hingekestele, aga mis siis juba olemasolevate lastega teha? Nemad on ju samamoodi veel väikesed ja süütud hinged, kes peavad praegu kõigega rinda pistma. Peaks ajas tagasi minema ja nad ära aborteerima? Veelkord ütlen – ära rasestu siis, jumala eest. Keegi ei käsi ju! Aga ära teiste valikutesse oma nina topi.
kas rasedad peaks praegu aborti tegema, sest maailm on hukas?
see, kes last võibolla planeerib ei tea, kas laps tuleb või ei või millal, rase juba teab
Mul oli 2007 esimene IVF just tehtud, ootasin tulemusi, kui oli Pronksiöö kogu järgneva stressi ja ärevusega. Mäletan, kuidas hirmu ja murega mõtlesin, et mis siis, kui IVF õnnestus, aga jään lõpuks lapsega sõja kätte. Sõda ei tulnud, rasedustest jäi negatiivseks. 2009 oli sama seis seagripipaanikaga. 2014, kui olin viimaks ometi emaks saanud ja mu vanem laps oli beebi, algas Ukrainas sõda. Majandus-, põgenike- ja kliimakriis on niikuinii kogu aeg õhus, neist probleemidest pidin aru andma juba 1990ndate lõpul gümnaasiumi ajaloo lõpueksamil, kui tõmbasin maailma ajaloo rubriigist viimase pileti “Nüüdisaja globaalprobleemid”. Turvalist aega laste saamiseks ja kasvatamiseks ei tule. Mitte kunagi. Lihtsalt tuleb võtta vastu otsus, kas riskidest hoolimata saada lapsi või mitte. Kui ei, siis ei, pole kellegi asi arvustada. Kui jah, siis mingeid globaalselt paremaid või halvemaid aegu ootama jääda ei ole mõtet — ka parim hetkeseis ei garanteeri, et kuu, aasta või kümnendi pärast pole kogu elu pea peale keeratud. Lapse kasvatamine on siiski päris pikaajaline projekt. Enamiku ohusituatsioonidega läheb õnneks. Ja koroonaviiruse oht on võrreldes paljude muude täiesti realistlike ohtudega veel päris tühine.
Suht uinutatud oled ja ei taipa mis päriselt toimub. Sinu eelnevad näited jah, see tõesti ei olnud nii suur põhjus muretsemiseks. Aga praegu, kes vähegi on süvenenud ja lugenud, uurinud, see saab aru, et lapse tegemiseks ehk beebi hakkama panemiseks see hetkel on küll väga sitt aeg…
Aga noh, nagu ise ütled “enamiku ohusituatsioonidega läheb õnneks”. Sa looda siis sellele. Lihtsalt – siirast ja südamest – kui oled (mitte enam sina, vaid süütu olend ka sinu soovi tõttu) hiljem halvas olukorras (loodan, et ei ole), sa ei pea meelde tuletama neid sõnu just, mida ma olen öelnud…
Minul juhtumisi on soovitud lapsed nüüd juba olemas. Aga küllalt haavatavas ja süütus eas veel, kumbki ei ole kooliealine. Mis Sa siis nüüd tahad, et saadaksin nad kuhugi tagasi või? Läheksin koos lastega vabasurma, et õnnetukesed kannatama ei peaks? Enda meelest ma üritasin just seda väita, et kuitahes turvalisena näival ajal lapsi saades võib kergesti juhtuda, et oled nendega “hiljem halvas olukorras”. Keegi ei suuda mitukümmend ega isegi kümme aastat asjade käiku ette näha. Kui üldse tahta lapsi saada, tuleb paratamatult riskida.
Ma üldiselt hüsteerik ei ole, aga paneb veits mõtlema küll. Just see osa, et kui haiglad on ülerahvastatud ja vbl viiruse levikuks head kohad siis…Kardan seda sünnituse osa. Ja minu puhul on suur tõenäosus keisriks. Seda oleks keeruline teha, kui pole piisavalt pädevaid arste jne. Lisaks ju ei tea ka seda, kuidas viirus rasedaid mõjutab. Ja väikelastele ohtlik ka… Paneb muretsema küll.
Loen ja muigan.Kui see haiglate ülerahvastatus ja viirustehirm nii suur on siis vöibolla peaksid kaaluma maale kolimist,kus värske öhk ja ei ole nii inimestest ummistatud haiglaid..aga samas kui köike kardetakse,siis on jah päris raske olukord..
Titetegu on üks aeglasemaid protsesse.
Kes praegu üritab saab lapse kõige varem aasta lõpus, võibolla alles järgmisel aastal kunagi.
Selleks ajaks on uus ja palju hullem haigus saadaval.
Ja majanduslikult on väga hea mõte laps saada just praegu võimalikult ruttu, saab kriisi põhja ajal lapsekal olla ja ei pea koondamist kartma.
Elu on väga riskantne ja lõpuks me sureme kõik ära.
Püha taevas. Mida sa hoiatad siin kõiki?! Ma usun, et kõigil silmad-kõrvad peas ja igaüks teeb otsuse ikka ise, mitte ei tule siia perekooli kaagutajate “nõuannete” põhjal elutãhtsaid otsuseid tegema.
Tõsi on see, et selline viirus on juba lahti, ehk uuel aastal tuleb uuesti ja juba uue versioonina. Siis tuleb juba sõda ja kurat – see pole sinu asi, kuna keegi otsustab triipe püüda või mitte püüda. FAKT on see, et igal aastal toimub midagi, mis põhjustab ebakindlust ja küsitavust lapse saamiseks. Elanikkond sureks ikka väga kiirelt välja, kui iga sellise asja peale beebiplaanid pausile panna.
Olid ajad, mil liikus katk ja surmas inimesi ohtralt, aga ega selle pärast siis beebid saamata ei jäänud. Samuti sõjad jne…
Teeme nii, et tegid oma hoiatuse – äkki aitab nüüd? Igaûks las teeb nüüd oma otsuse ise! 😉
Olen ka seda meelt, et 100% ohutut aega ei olegi olemas. Kusagil maailmas on alati mingi kriis ning nagu käesolev olukord näitab, siis võib ka kõige rahulikumas ja turvalisemas piirkonnas saada elu kõigest kuudega täiesti pea peale keeratud.
Kui minu esiemad oleksid kriisiaegadel laste saamise pausile pannud, siis mind ei oleks praegu olemas, sest üks minu vanaemadest on sündinud II maailmasõja ajal ning omakorda tema ema I maailmasõja ajal. Minu vanaisa on sündinud Siberis. Ehk aegadel, kui selle loogika järgi ei oleks tohtinud laste saamise peale mitte mõeldagi.
Ja eks mina ise olen sündinud 80ndate lõpus, mis ei olnud ka mitte sugugi stabiilne ja rahulik aeg.
Elu ongi väga ettearvamatu, meid ähvardavad pidevalt katastroofid, kas siis ülemaailmsed, riiklikud või üksikisiku tasandil, sest igaüks meist võib põhimõtteliselt kasvõi täna sattuda mõnda õnnetusse, kus kaotame elu või jääme vigaseks.. see on reaalsus.. see pole küll väga tõenäoline, aga see võimalus on alati.
See teemaalgaja lause, et “olukord on ikka väga ebakindel ja absoluutselt pole teada, mis tulevik toob” kehtib ABSOLUUTSELT IGAL AJAHETKEL, sest mitte kunagi ei ole teada, mis tulevik toob. Turvatunne on ainult illusioon. Kui me aga iga oma ajahetke seda järgmist katastroofi oodates veedaksime, siis meil ei olekski mingit elu.
Kuskilt ju need maailma uuesti ülesehitajad peavad tulema!
Jess! Sain just paar päeva tagasi triibud!
Ma isegi ei julgeks mõelda hetkel võimalusele rasedaks jääda. Pole teada, kuidas sellesse viirusesse haigestudes oleks mõju lootele. Lisaks läheb majandus nüüd alla igal juhul, pole võimalik isegi oletada, mis olukord oleks lapse sündimise ajal. Ei taha ma ei haiget last ega sünnitada vaesusesse.
no mina olen 40-aastane ja kui ma peaksin seda raseduse püüdmist veel edasi lükkama, siis võiksin kohe alla anda. mõni ei saa edasi lükata.
