Kägu, kes Sa novembris kord selle teema avasid, ja kirjutasid muuhulgas, et psühholoogi juurde on aeg kinni pandud. Lugesin huviga, sest ka minul on kodus üsna sama olukord ja ise olen nõutu. Olen kirja teel ka suhelnud ühe lastepsühholoogiga, aga tema arvas vaid, et suurem vajab natuke rahu ja aega, ja kõik möödub iseenesest.
Midagi tahaksin aga teha siiski, et seda möödumist kuidagi kiirendada, sest pidev väiksema kaitsmine muutub kurnavaks, samuti pahandused suuremaga. Meie väiksem on nüüd 6 k ja liigub juba ringi ja sikutab suurema asju ka, nii et jääb suuremale eriti ette muidugi. Mõnikord on lõbus koos mängida suurema arust, kuid on ka palju kordi, kus pisike hakkab teda täitsa närvi ajama.
Et siis tahtsin küsida, kas olete psühholoogi juures nüüdseks ära käinud ja mis te temalt kuulsite. Suur aitäh, kui viitsid kirjutada, ma ootan tõesti väga.
Teema: jätk teemale “Mida teha, kui suurem laps läheb väiksemale kallale?”
Ei ole küll selle konkreetse teemaga seotud. Aga meil oli kodus sama asi. Ja tegelikult läks kõige teravamaks just siis kui pisem liikuma hakkas. Kui täpsem olla, kui väiksem end püsti hakkas ajama. Sest siis pääses ta ka diivanile pandud mänguasjade juurde, mille suurem sinna kenasti ritta oli pannud. Väiksem lennutas neid ju suvalises suunas ja selline asi suuremale kohe üldse ei meeldinud. Kohe virutati, ei mingit juttu. Ja eks läks sellega aega, nüüd juba üle aasta möödas ja ega õed-vennad ei jagagi alati oma asju. Ja ei peagi alati jagama kui tahtmist pole. Aga selle löömisega rääkisin muudkui: Et ära lööö. Kutsu mind, küll ma pisema veidi eemale panen. Aga äkki on Sul siiski mõni mänguasi, mida jagaksid. jne jne
Aega võttis, aga jah, tasapisi laabub see probleem. Aga see võtab AEGA! JA väga järjepidev peab olema!
hakkasin just lugema ka seda palju soovitatud raamatut: Õed ja vennad rahujalal.
USU! SA EI OLE SELLE PROBLEEMIGA ÜKSI!
Meil ka vahel vanem laps lükkab, on ka mänguasjaga löönud. Karistan kohe – viin vannituppa ja seletan ning räägin. Seejärel vabandab ja teeb titale pai.
Kui oma asju viskab, 1 korra hoiatan ja siis panen asja kapi otsa. Toimib.
Muidugi räägin ka pidevalt, et tita on kallis ja sinu väike venna jne, et asi kinnistuks.
Kui tahab omi mänguasju vaadata, et väiksem kätte ei saaks, soovitan minna diivani peale või suure laua taha mängima.
meil sama
Väiksemal pidevalt mõni mänguasi peas kinni. Koguaeg räägin, et ei tohi, õde kallis . Kül asi möödub ,aga jah ega lapsel ju ka raske oma armukadedusega toime tulla. Peab kannatlik olema. Ootan huviga veel nõuandeid.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
