Teema: jõevesi joogiks?
kas jõevesi kõlbab läbikeedetuna joomiseks?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.04 14:53; 29.04 15:07;
Perekoolikale mitte.
Sest surm on silmapilkne.
Muud inimesed võivad muidugi juua, ei juhtu midagi. Isegi keetma ei pea.
Rate this item:Submit Rating0-8
Said oma lolli teema ja miinustamisega mingi rahulduse kätte?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.04 15:04; 29.04 15:22; 29.04 15:24; 29.04 16:03;
kas jõevesi kõlbab läbikeedetuna joomiseks?
Ausalt, seekord ei saa ma miinustest aru. Tahame minna lapsega ühe jõe äärde telkima, aga kardan kõige rohkem seda, et joogivesi saab otsa. Olen erinevaid foorumeid uurinud, aga seal on põhiliselt juttu tablettidest ja söefiltri ehitamisest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.04 14:53; 29.04 15:07;
Oleneb jõest – kas see voolab läbi mõne asula, kas sinna on juhitud asula sademevesi, reoveepuhasti heitvesi, mõne reoveepumpla avarii ülevool?
Mõistlikum on varuda joogivett piisavalt kaasa, kuid pesemiseks kasutada jõevett (kui keedad läbi, siis ka hambapesu järel suu loputamiseks).
Eks oleneb ilmselt veidi jõest ka, kuigi Eesti kontekstis neil ilmselt ülisuurt vahet ei ole. Ise olen matkadel keetnud nii jõe- ja järve- kui ka oja- ja soolombivett. Iga kord olen ellu jäänud. Sellegipoolest soovitan rohkem puhast joogivett varuda.
kas jõevesi kõlbab läbikeedetuna joomiseks?
Ausalt, seekord ei saa ma miinustest aru. Tahame minna lapsega ühe jõe äärde telkima, aga kardan kõige rohkem seda, et joogivesi saab otsa. Olen erinevaid foorumeid uurinud, aga seal on põhiliselt juttu tablettidest ja söefiltri ehitamisest.
Aga miks sa siis rohkem joogivett kaasa ei võta kui kardad, et olemasolev võib otsa saada? 🤔
Päästeamet soovitab minimaalselt 3l puhast joogivett ööpäevas inimese kohta. Kui mitmeks päevaks lähete, arvuta ise (+ vesi toidutegemiseks ja pesemiseks kui jõevett pelgad, aga piirkonna, jõe voolusuuna, võimalikud tööstused, pinnasereostuse jm oled eeldatavasti juba endale selgeks teinud, nii et seda ei pea vist üle kordama hakkama?).
Mind jälle huvitab, et muidu telkimist vihkav kägu on nüüd nõus veel miinuskraadidega välja ööbima minema?
ahame minna lapsega ühe jõe äärde telkima, aga kardan kõige rohkem seda,
Miks sa oma mehekese siis ära oled peletanud?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.04 15:04; 29.04 15:22; 29.04 15:24; 29.04 16:03;
Mind jälle huvitab, et muidu telkimist vihkav kägu on nüüd nõus veel miinuskraadidega välja ööbima minema?
Ei lähe see si.taratas kuhugi, niisama kõvatab siin enne.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.04 15:04; 29.04 15:22; 29.04 15:24; 29.04 16:03;
Päris haiged kommentaarid. Vastata keegi ei oska, aga kõigepealt mõnitame natuke ja siis võtame kõikMÕELDAVA eraelulise ette. Masendav seltskond.
Kõlbab. Keeda läbi. Igasugu filtrid ja tabletid on pigem müügimeeste teema.
B
Võimalusel võtke muidugi allikast
Matkadel täiesti levinud ja OK variant, keeda läbi ja võid rahulikult juua.
Korralikult läbi keedetud on 100% kõlblik; seda eeldusel, et ülesvoolu keemiakombinaati pole või katastroofipiirkonnas ei seikle.
kas jõevesi kõlbab läbikeedetuna joomiseks?
Ausalt, seekord ei saa ma miinustest aru. Tahame minna lapsega ühe jõe äärde telkima, aga kardan kõige rohkem seda, et joogivesi saab otsa. Olen erinevaid foorumeid uurinud, aga seal on põhiliselt juttu tablettidest ja söefiltri ehitamisest.
🤦
Tallinn ja Narva saavad oma joogivee jõeveest.
Telkimise osas soovitan vee kaasa osta.
Vastata keegi ei oska, aga kõigepealt mõnitame natuke ja siis võtame kõikMÕELDAVA eraelulise ette. Masendav seltskond.
MIDA siin osata on, sa de.biil?
Selge see, et inimesed ja loomad on seda 10 000 aastat järjest joonud.
Masendavast seltskonnast saad alati minema tõmmata. MITTE seda masendavat proovida endasuguseks ümber teha.
Sa ei ole võimeline, seega, käi minema…
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.04 15:04; 29.04 15:22; 29.04 15:24; 29.04 16:03;
Keedetuna peaks ok olema, aga varuks teed või midagi kaasa, mis maitset petab.
Ise olen joogiks vee kaasa võtnud ja kui võimalik söögi tegemiseks filtreeritud vett tarvitanud.
3l inimese kohta on palju. Ise ilma veevõtu kohata oleme arvestanud 1.5l inimese kohta päevas, kui eriti soe ilm või söögi tegemiseks rohkem vaja, siis 2l. Väikesaartel käies on paadis varu, aga siiani pole kordagi vaja läinud, mandril peaks kuskilt ikka vett leidma.
Ka Eestis oleneb see jõest. Mõne jõe vesi on juba nii sogane, et eriti juua ei taha, Tartust või Pärnust, Tallinnast läbivoolanud jõe vett ei jooks ilma söefiltrist läbi laskmata ja keetmata. Isegi, kui heitvesi on nüüd enne jõgedesse laskmist puhastatud, siis tänavatelt jõkke valguva vihmaveega jõuab jõkke ikkagi üht-teist, mida juua ei tahaks (harva joomisel ei juhtu muidugi midagi). Mõned väiksemad jõed võivad olla ka sellised, kus on mingi punktreostusallikas. Selle lähedalt allavoolu ei maksaks juua.
Aga üldiselt kõlbab Eesti jõgede vesi pärast keetmist juua küll. Maitse ei pruugi kuigi hea olla. Maitse pärast seda söega filtreerimist siin tehaksegi. Iseenesest on üks aktiivsöega filter lihtne teha ja arvan, et neid on ka valmiskujul müügil.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.04 16:51; 30.04 12:39;
No kui lähed lapsega kahekesi ja kannate ööbimisvarustust seljas, ei pruugi see vee kaasa tassimine jõukohane olla. Mõned inimesed peavad matkamiseks seda, et sõidad autoga kohale ja paned telgi auto kõrvale, siis pole jah probleemi piisava veehulgaga. Jõevee keetmine ja tarbimine on peaaegu igas Eesti otsas täiesti ok, mõneti ongi mõistlikum võtta praegu suuremast jõest, kus filtreerumine ja lahjenemine on suurem. Kraavides on hetkel põldude sõnnikuga väetamise tõttu nitraadisisaldus suurem. Kui oja või kraav tuleb rabast- soost- metsast, siis pole seda väetisesaastet vaja karta. Minul ka mees ei viitsi meiega kaasa tulla, käin ise matkal lastega ja tarbime ojade või jõgede vett täiesti rahulikult. Olen aastaid matkanud ja see on täiesti tavaline, et võetakse vett jõest, või isegi soises kohas mõnest lombist.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.04 09:15; 30.04 10:05; 30.04 13:28; 30.04 15:56;
Saladuskatte all võin öelda, et Eestis võib juua kõikide looduslike veekogude vett ka ilma keetmata. See on puhas ja midagi ei juhtu. Maitse võib tavapärasest kraani-või pudeliveest muidugi natuke erineda.
Tänapäeva inimesed on muidugi kartlikud ja keedavad ning desinfitseerivad kõik läbi. Aga igaks juhuks ütlen, kui te peaks metsa ära eksima, üksikule saarele sattuma või tuleb mingi veekatkestus, siis ärge janusse surge. Jooge rahulikult jõest või järvest. Isegi Läänemere vett võib hädapärast juua või vähemalt toiduvalmistamiseks kasutada.
Muidugi on Ida-Virumaal mõned kahtlased järved keemiakombinaatide juures, aga need ei ole looduslikud veekogud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.04 09:54; 30.04 11:13; 30.04 14:30;
Saladuskatte all võin öelda, et Eestis võib juua kõikide looduslike veekogude vett ka ilma keetmata.
Mina olen ka seda aastaid teinud, kuigi on juhtunud, et puristan välja, kui haukasin käega vett kraavist ja selgus, et sellel oli tugev sõnnikumaitse. Elus olen ikka veel. Lastele ma siiski keetmata vett ei annaks lihtsalt põhjusel, et lolli kokkusattumuse tulemusel võib ülesvett mõni loomalaip olla ja laste organism ei ole veel nii tugev. Sinivetikate õitsemise ajal otsesoojast järvest juua ei ole ka lastele tervislik. Mida külmem vesi, seda kvaliteetsem joogivesi.
Hambapesu puhul ei ole küll mõtet hullult vett keeta ja pabistada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.04 09:15; 30.04 10:05; 30.04 13:28; 30.04 15:56;
Saladuskatte all võin öelda, et Eestis v õib juua kõikide looduslike veekogude vett ka ilma keetmata. See on puhas ja midagi ei juhtu. Maitse võib tavapärasest kraani-või pudeliveest muidugi natuke erineda.
Mäletan, kuidas klassieksursioonil osa lapsi tassiga metsaojast vett jõi (vesi tundus puhas, maitse oli hea ja värske) ja kõik need, kes olid joonud, järgmisel öösel oksendasid. Kes ei joonud, polnud häda midagi. Ilmselt see vesi ei olnud piisavalt puhas, kolibakterit liiga palju vms.
Ka suvel ikka kuuleb, et looduslike veekogude supelrandades pole bakteriproovid korras.
Mina ei jooks veekogude vett.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.04 11:06; 30.04 13:41;
Saladuskatte all võin öelda, et Eestis v õib juua kõikide looduslike veekogude vett ka ilma keetmata. See on puhas ja midagi ei juhtu. Maitse võib tavapärasest kraani-või pudeliveest muidugi natuke erineda.
Mäletan, kuidas klassieksursioonil osa lapsi tassiga metsaojast vett jõi (vesi tundus puhas, maitse oli hea ja värske) ja kõik need, kes olid joonud, järgmisel öösel oksendasid. Kes ei joonud, polnud häda midagi. Ilmselt see vesi ei olnud piisavalt puhas, kolibakterit liiga palju vms.
Ka suvel ikka kuuleb, et looduslike veekogude supelrandades pole bakteriproovid korras.
Mina ei jooks veekogude vett.
Klassiekskursioonidel meil ka oksendasid alati paljud lapsed. Sellepärast, et mitmepäevasel ekskursioonil ei pesta käsi, süüakse kodust kaasa pandud ja soojas bussis kaasaveetud toitu ja sõidetakse pikka aega umbses, palavas ja loksuvas bussis. Mingi metsaoja siin küll süüdi pole.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.04 09:54; 30.04 11:13; 30.04 14:30;
Keedad läbi ja midagi ei juhtu. Sääsed ja kärbsed on ka soovituslik enne pealt ära korjata, aga ka neid vôib läbikeedetud kujul rahulikult tarbida.
kas jõevesi kõlbab läbikeedetuna joomiseks?
Ausalt, seekord ei saa ma miinustest aru. Tahame minna lapsega ühe jõe äärde telkima, aga kardan kõige rohkem seda, et joogivesi saab otsa. Olen erinevaid foorumeid uurinud, aga seal on põhiliselt juttu tablettidest ja söefiltri ehitamisest.
Kui lapsega lähed, siis võiks ju olla just äge tegevus veefiltri meisterdamine ja kasutmine. Kasvõi kohalikest vahenditest, kivid ja liiv ja miks mitte ka lõkkest järgi jäänud sütt kasutada. Nii äge tegevus igale vanusegrupile!
Aga üldiselt muidugi oleneb veekogust, mille äärde lähete. Suurematest jõgedest ma kohe kindlasti ei jooks ka mitte keedetud vett, eriti nendest, mis teada-tuntud paberivabrikutest või muudest võimalikest saastajatest mööda voolab. Rabade piirkonnas oleks julgem, aga Ida-Virumaal pelgaks isegi neid. Keetmine muidugi aitab hullema vastu, aga siis vähemalt 30minutit, eksju…
Sa ei ole võimeline, seega, käi minema… Rate this item:Submit Rating+2-16 Kasutaja on kirjutanud teemasse 4
Kes sind perekooli kuningaks palkas? Käi ise minema, kui sulle siin ei meeldi.
Saladuskatte all võin öelda, et Eestis võib juua kõikide looduslike veekogude vett ka ilma keetmata.
Siiski ei soovita juua keetmata nende veekogude vett, mille ääres lambad vabalt karjamaal on ja vett joomas käivad – on väike tõenäosus saada endale parasiit.
Kui vesi ikka sõnniku või mingi muu ebameeldiva maitsega on, siis on üsna ilmselge, et võimalusel otsiks teise veeallika. Aga vaevalt, et näiteks Emajõe vesi Tartust allavoolu on sõnnikumaitsega, isegi kui põld veevõtukoha kõrval. Selles jões on lihtalt nii palju vett ja vool on samuti piisavalt kiire, et väetis vee maitset rikkuda ei saaks. Tõenäoliselt maitseb Emajõe vesi natuke mudaselt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.04 16:51; 30.04 12:39;
Kui lapsega lähed, siis võiks ju olla just äge tegevus veefiltri meisterdamine ja kasutmine. Kasvõi kohalikest vahenditest, kivid ja liiv ja miks mitte ka lõkkest järgi jäänud sütt kasutada. Nii äge tegevus igale vanusegrupile!
See on hetkel nende survival seriaalide mõjul popp idee jah, aga reaalsises on sellise filtri kasutegur väike ja korraliku filtreerimise korral liigub sealt nii vähe vett korraga läbi, et perele supi ja tee jagu vett sealt läbi ajada on paras tegu. Kogu patogeense seltskonna saab keetes edukalt hävitatud, kemikaalid aga jäävad ka pärast sellise filtri läbimist vette. Pigem on see lahendus olukorraks, kus oled kusagil soojemal maal, kus parasiite rohkem ja tule tegemise võimalus puudub.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.04 09:15; 30.04 10:05; 30.04 13:28; 30.04 15:56;
Saladuskatte all võin öelda, et Eestis v õib juua kõikide looduslike veekogude vett ka ilma keetmata. See on puhas ja midagi ei juhtu. Maitse võib tavapärasest kraani-või pudeliveest muidugi natuke erineda.
Mäletan, kuidas klassieksursioonil osa lapsi tassiga metsaojast vett jõi (vesi tundus puhas, maitse oli hea ja värske) ja kõik need, kes olid joonud, järgmisel öösel oksendasid. Kes ei joonud, polnud häda midagi. Ilmselt see vesi ei olnud piisavalt puhas, kolibakterit liiga palju vms.
Ka suvel ikka kuuleb, et looduslike veekogude supelrandades pole bakteriproovid korras.
Mina ei jooks veekogude vett.
Klassiekskursioonidel meil ka oksendasid alati paljud lapsed. Sellepärast, et mitmepäevasel ekskursioonil ei pesta käsi, süüakse kodust kaasa pandud ja soojas bussis kaasaveetud toitu ja sõidetakse pikka aega umbses, palavas ja loksuvas bussis. Mingi metsaoja siin küll süüdi pole.
Ei, see oli kindlasti veest. Probleemid olid eranditult nendel, kes jõid ojavett ja teistel ei olnud.
Näit. ka Pühajärves on leitud liiga kõrgeid kolibakteri näite ja arvatud, et ju siis kellegi kemmerguvesi immitseb kuskilt sisse, aga reostuse täpset allikat on keeruline leida. Selle eest on hoiatud ujumisega seoses, et kui näit. lapsed sulistades sellist vett alla neelavad, võivad tagajärjeks kõhuprobleemid olla. Selge ju, et seda enam võivad probleemid tekkida otse veekogust juues. Mitte alati ja tingimata (sest veekogude puhtuse näitajad võivad kõikuda, kõigis neid üldse ei analüüsitagi), aga loterii on.
Väga inimasustusest eemal asuvates veekogudes (kuskil rabas) on bakteriaalse reostuse oht väiksem.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.04 11:06; 30.04 13:41;
Kolibakterid võivad levida ehk suvel sooja ilmaga ja sellises vees, kus palju inimesi ujumas käib. Kui kellegi kempsuvesi just lausa vette ei voola, siis külma veega metsaoja ei ole kolibakterile soodus keskkond.
Küll aga tekib äge kolibakteri põhjustatud haigestumine iseloomulikult just reisidel ja seda nimetataksegi “reisijate kõhulahtisuseks”. See on põhjustatud ikka reisilviibimisele iseloomulikust puudulikust hügieenist ja nõrgenenud vastupanuvõimest, mitte aga looduslikust veekogust pärit vee joomisest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.04 09:54; 30.04 11:13; 30.04 14:30;
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.