Kuidas Teile meeldis? Ja kuidas üldse meeldivad need originaalide teisendused, mis ETV pealt tulevad. Iseenesest Malkovich on üks mu lemmiknäitlejaid ja tegi huvitava rolli, samas kohutavalt pikaks on venitatud, uimane ja teiseks on Poirost tehtud mingi äpu. Loomulikult tuleb ette David Sucheti Poirot, aga selline ka saamatus ta ka ei olnud. Et politsei lausa otsis ta elamise läbi ja viis isiklikud asjad kaasa – on ülepaisutatud, olukorras kus Poirot ise pakkus abi.
Teema: John Malkovich Poirot’na
23.01.2021 16:30
To report this post you need to login first.
23.01.2021 16:33
kes need veel olema peaksid???
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 16:33; 25.01 12:49;
To report this post you need to login first.
23.01.2021 16:54
Ei meeldinud, lohisev ülepakutud psüühiliselt haige maniakk.
Mulle tohutult meeldib Malkovic (üks mu lemmiknäitlejaid) aga isegi tema ei suutnud päästa seda arusaamatut tegelast kellega originaal Poirot’l ei olnud mitte mingisugust sarnasust (ma ei pea välismust silmas vaid kasvõi kehahoiakut, keelekasutust, heas mõttes eneseimetlejat).
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 16:54; 31.01 19:34;
To report this post you need to login first.
23.01.2021 16:57
David Suchet on minu jaoks “originaal” Poirot.
To report this post you need to login first.
23.01.2021 17:14
Jep, väga raske oli midagi ühist näha originaal-Poirot´ga, mul muidugi ka on Poirot David Suchet´nägu, aga Malkovichi puhul häiris kas või juba pikkus, Poirot oli väike, kaval, edev mehike, kuid seejuures suure seesmise väärikusega, mille andis talle esiteks absoluutne intellektuaalne üleolek ning teiseks see, et ta oli alati õigluse ja headuse poolel. Eilses filmis oli Poirot´st püütud teha põhjamaise krimka stiilis Kannatav Vana Mees, Keda Keegi Ei Mõista – no milleks, Poirot´ originaalsele olemusele truuks jäämine oleks tänapäeva kontekstis märksa originaalsem olnud! Ja Poirot poleks mitte eluseeski olnud seesmiselt alandatud ja hingeliselt/füüsiliselt korratu alussärgiga ringikakerdav vanamees noh.
Muidu need Christie uus-ekraniseeringud on sellised… no megavenitatud ja ülearu keeruliseks teha püütud ja neis pole christielikku helgust alles jäetud, väga palju süngemad, pahelisemad ja minu meelest liiga kaasaegseteks väänatud. Ja no häirib see ebakõla võrreldes originaaliga; tõenäoliselt, kui oleks tegu nt hoopis mitte “Tuhkur hobusega”, vaid näiteks “Punase eesliga” olnud või kuritegusid lahendaks mitte Hercule Poirot, vaid hoopis Horace Parrot, kes siis olekski nii sünge ja HABEMEGA ja mittemõistetud kui iganes, siis oleks filmid vaadatavamad.
To report this post you need to login first.
23.01.2021 17:42
Mulle nendest uusversioonidest mõned on meeldinud, mõned mitte. Samas see eilne ei meeldinud üldse. Christiega neil muidugi ühelgi pole tõesti palju pistmist olnud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 17:42; 29.01 23:07;
To report this post you need to login first.
23.01.2021 18:35
Suutsin 10 minutit vaadata seda segast soga ja siis hakkasin vaatama Jupiterist Maja metsaveerel. See oli nii põnev, et ei saanud enne lõppu pidama, alles kell 4 öösel sain magama.
To report this post you need to login first.
24.01.2021 13:44
Enamik uusversioone on minu arust jama, nagu ka Makovichi Poirot. Suur hulk tippnäitlejaid, kes filmi ei päästa, pikaks venitatud, (tõenäoliselt peaks olema) ülidramaatilised pikad kaadrid, mõttetud sisumuudatused. No miks teha Christie (ainetel) filmi, kui isegi mõrvar ja motiiv muudetakse ära (Süütuse tuleproov)??
Kes oli Christie´l “Süütuse tuleproovis” mõrtsukas ja mis motiivil? Praegu mõtlesin tükk aega, millega see uus variant lõppes. Õnneks ikka tuli meelde, isa oli mõrtsukas ja lõpus oli ta sinna keldrivarjendisse kinni pandud. Vana varianti ei meenugi, et oleks näinud – või siis ei mäleta. Raamatut ka käepärast pole.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.01 13:44; 27.01 23:25;
To report this post you need to login first.
24.01.2021 14:08
See pole otseselt Malkovichi/Poirot’ga seotud aga kuna keegi eespool juba mainis…
Mõni aeg tagasi vaatasin ära just selle uuema versiooni Tuhkur hobusest ehk siis https://www.imdb.com/title/tt10485750/?ref_=nv_sr_srsg_0. Oi, kuidas ma sülitasin lõpus. Mis mõttes Christie ekraniseering? Kui teile (ma pean silmas tegijaid) tegelikult Christie lugu ei meeldi (miks muidu see niivõrd palju ümber kirjutada), siis kirjutage ise midagi originaalset ja nimetage tõesti kasvõi Punaseks eesliks. Too lugu oli ikka täiesti ära solgitud.
To report this post you need to login first.
24.01.2021 16:29
Christiega pole neil midagi ühtset, seda viimast vaatasin natuke, et kas läheb samasse auku ja siis keerasin ära. No lausa rõveda, ma ütleks
To report this post you need to login first.
24.01.2021 17:01
24.01.2021 17:12
Muide ilmuvad ka uued raamatuid, autor on Sophie Hannah, mis on siis A.Christie pärandifondi poolt heaks kiidetud, ühte raamatut proovisin lugeda – no, ei ole see.
Ma ka lugesin üht ja nõus – milleks Poirot’s asjasse segada, nimetagu oma detektiiv mingi teise nimega (või siis tehku taustalugu, et detektiivi ema oli originaal-Poirot’ andunud fänn).
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.01 17:12; 30.01 14:38; 31.01 17:49;
To report this post you need to login first.
24.01.2021 17:57
Vaatasin eile Suchet’ versiooni ABCst, nagu öö ja päev. Suchet siis päev, nii nauditav ja helge kuidagi selle pika juraga võrreldes. Kui alguses mõtlesin, et käib see JM küll sinna, siis igatahes nüüd lõpetasin salvestamise ära.
Raamatut ei mäletagi, kumb versioon see täpsem tegelikult on?
To report this post you need to login first.
24.01.2021 20:07
25.01.2021 09:41
Ma ka ei ole enam tahtnud vaadata neid uusversioone, sest originaallood on liiga südamelähedaseks saanud. Seda nüüd vaatasin Malkovichi pärast. Huvitav tõesti, kas nad on lahenduse ära muutnud? Tuleb ennast kuidagi distantseerida sellest Suchet’ Poirot’st ja vaadata nagu täitsa uut asja, siis pole viga. Kaadrid on ju komponeeritud imeilusad, peaaegu viimane kui üks on omaette meistriteos. Samuti on täitsa huvitav, kuidas nad lahendavad selle loo dramaatilise intriigi: Poirot’ sõjatraumad ja mõrvatute kaaskondlaste keerulised suhted, mida Christie’l ei ole.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 09:41; 01.02 09:42;
To report this post you need to login first.
25.01.2021 11:39
Lahendus on sama, s.t.tapjaks osutub ikkagi rikkuri vend.
To report this post you need to login first.
25.01.2021 12:49
herküül päurää.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 16:33; 25.01 12:49;
To report this post you need to login first.
26.01.2021 21:14
Film venib nagu oleks eestlaste tehtud. Sama hall ja masendav.
To report this post you need to login first.
27.01.2021 03:11
Muide ilmuvad ka uued raamatuid, autor on Sophie Hannah, mis on siis A.Christie pärandifondi poolt heaks kiidetud, ühte raamatut proovisin lugeda – no, ei ole see.
Ma ka lugesin üht ja nõus – milleks Poirot’s asjasse segada, nimetagu oma detektiiv mingi teise nimega (või siis tehku taustalugu, et detektiivi ema oli originaal-Poirot’ andunud fänn).
Kesse ikka ostaks mingi suvalise kirjaniku kehva krimkat. Aga autoriõiguse valdaja saab aastakümneid lasta vorpida kuulsa kirjaniku kuulsate tegelastega romaane ja raha kokku kühveldada. Näiteks ka Rex Stouti pärijate tellirud toodang ei kannata eriti lugemist.
To report this post you need to login first.
27.01.2021 11:58
Et siis miks Poirot pidi eakana ennast justkui nullist uuesti tõestama. Nagu keegi ei teaks, nagu eelnenu midagi ei loeks, ikka halvustamine ja tõrjumine, isegi kaugele minvikku tagasi minnes, uuriti politsei poolt ja selleks, et ikka tampida maha. Ometi teadaolevalt oli ta Japi pensioniks tegutsenud pikalt ja saanud tuntuks reaalsetele tegudele. JM rolli ja filmi kohta.
To report this post you need to login first.
27.01.2021 23:25
Et siis miks Poirot pidi eakana ennast justkui nullist uuesti tõestama. Nagu keegi ei teaks, nagu eelnenu midagi ei loeks, ikka halvustamine ja tõrjumine, isegi kaugele minvikku tagasi minnes, uuriti politsei poolt ja selleks, et ikka tampida maha. Ometi teadaolevalt oli ta Japi pensioniks tegutsenud pikalt ja saanud tuntuks reaalsetele tegudele. JM rolli ja filmi kohta.
Eks seal ilmselt ole tahetud tõmmata paralleeli tänase päevaga. 1930ndate keskel oli olukord Euroopas veidi sarnane tänasele. Populism tõstis pead, Saksamaal saidki natsid võimule. Aga sarnased meeleolud olid algul ka teistes riikides. Siis tahetigi näidata, kuidas ka pärast viitteist aastat Inglismaal elamist on Poirot natsidest ajupestud pööbli jaoks endiselt võõras ja seetõttu ka ohtlik. Juhtides samal ajal tähelepanu sarnastele tendentsidele meie tänases Euroopas. Eks see ole umbes sama, kui praegu poisikesed loobiks näiteks Bentonit tänaval lumepallidega ja karjuks “pigi, mine koju” vms. Mis ei oleks üldse kujuteldamatu ju.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.01 13:44; 27.01 23:25;
To report this post you need to login first.
29.01.2021 11:06
Hästi vastakaid tundeid tekitav.
+ inimeste pahelisust on eriti jõuliselt välja toodud, üldse palju tähelepanu kõrvalosadel
+ huvitavad kaadrid, kohati liiga kunstilised lihtsa meelelahutuse jaoks, kohati ma ei teagi mis, sõna ei ole, hea ja vastik korraga (paise ja härjasilm)
– venib. Ja venib.
– valed reaktsioonid – suure sisemise väärikusega inimeselt eeldaks tölpliku tagakiusamisega teistsugust toimetulekut, mitte ahastavat allaheitlikust (Vana Väsinud Tagakiusatud Mees Keda Keegi Ei Mõista)
Natuke nagu süümekaid tekitab, et “uus” niipalju huvi pakkus, et lõpuni vaatasin. Nagu oleks “vanale” truudust murdnud.
Ja kui muidu on pisike priske vurrudega mees tähelepanu keskpunktis ja naudib seda sajaga, siis nüüd oli teda kuidagi vähe. Hoolimata, et ta umbes 3x suurem oli. Aga see-eest näidati jälle kõrvalisemate isikute inetut hingeelu.
Lõplikku otsust veel ei ole, et kas hea või halb.
To report this post you need to login first.
29.01.2021 17:14
Ooda, misasssja, Tuhkur hobune oli ju üleüldse Miss Marple!! Mäletate, see, kus ta näokreem oli mürgitatud talliumiga ja Miss Marple oma juuksekarvadega juukseharja mõrtsukale ette söödab, nagu mürgitamine mõjuks. Mis Poirot seal tegi, andis vuntsikammi??
https://jupiter.err.ee/1122992/miss-marple-hooaeg-5-osa-2
Ja ka “Süütuse tuleproov” on miss Marple osa. Vaene Christie, mis nad sinuga teinud on.
Nüüd ma sain aru, miks ma pole neid Poirotsid suutnud vaadata, 10 minutiga pidin vahetama, aitäh. Ma jään Jupiteris “oma” Poirot’ juurde 🙂 Ja Sucheti (ja Miss Marple) puhul on peetud raamatust kinni, mõrvar on õige mõrvar, suhted on sarnased raamatus kirjeldatule jne, mitte pole “poirot’ ainetel”, kus mitte midagi pole originaaliga ühist (kas tõesti mõnes osas ei ole isegi mõrvar sama? mis ajendab seda siis Agatha Christie Poirot’ks üldse nimetama, tehku oma stsenaarium… ah et Poirot’ nimi müüb 🙁 ).
Jupiteris on ka üleval meie oma pisiseriaal miss Marple, peaosas Ita Ever, tehtud AD 1990, väga tore vaatamine.
To report this post you need to login first.
29.01.2021 23:07
Imelik jah, et Poirot näeb välja nagu Lenin ja üldse on kõik seeriad mingite pervode unenäoks keeratud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 17:42; 29.01 23:07;
To report this post you need to login first.
30.01.2021 08:00
jube sünged filmid
To report this post you need to login first.
30.01.2021 14:38
Ooda, misasssja, Tuhkur hobune oli ju üleüldse Miss Marple!! Mäletate, see, kus ta näokreem oli mürgitatud talliumiga ja Miss Marple oma juuksekarvadega juukseharja mõrtsukale ette söödab, nagu mürgitamine mõjuks. Mis Poirot seal tegi, andis vuntsikammi??
Sa räägid praegu küll vist mingist eelmisest Christie põhjal tehtud filmist? “Tuhkur hobuse” raamatus pole miskit miss Marple’t, seal on hoopis minategelane Mark Easterbrook, keda mujal ei ole. Samuti on seal Mrs. Oliver, Rhoda raamatust “Kaardid laual”, ja Mrs. Dane Calthrop raamatust “Nobe näpp” – esimene on Poirot’, teine Miss Marple lugu. Nii et Poirot selles loos ei ole kuidagi rohkem “mööda” kui Miss Marple.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.01 17:12; 30.01 14:38; 31.01 17:49;
To report this post you need to login first.
30.01.2021 19:18
Sa räägid praegu küll vist mingist eelmisest Christie põhjal tehtud filmist? “Tuhkur hobuse” raamatus pole miskit miss Marple’t, seal on hoopis minategelane Mark Easterbrook, keda mujal ei ole. Samuti on seal Mrs. Oliver, Rhoda raamatust “Kaardid laual”, ja Mrs. Dane Calthrop raamatust “Nobe näpp” – esimene on Poirot’, teine Miss Marple lugu. Nii et Poirot selles loos ei ole kuidagi rohkem “mööda” kui Miss Marple.
Täpselt nii. Ma imestasin ka seda imelikku hüüatust. Üpris piinlik, ma ütleks.
To report this post you need to login first.
31.01.2021 17:49
Ja ka “Süütuse tuleproov” on miss Marple osa. Vaene Christie, mis nad sinuga teinud on.
Ja “Ordeal by Innocence” pole samuti ei Poirot ega Marple. Tõepoolest, vaene Christie. Lugege raamatuid ja ärge vaadake igasugust jama. 😛 Miss Marple Tuhkur hobuses juukseharja sokutamas kõlab paraja pühaduseteotusena.
Keda huvitab, kes Christie’ detektiividest kuskil midagi tegi, siis: https://en.wikipedia.org/wiki/Agatha_Christie_bibliography
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.01 17:12; 30.01 14:38; 31.01 17:49;
To report this post you need to login first.
31.01.2021 19:34
Vaatasin hambad ristis selle teise osa ka ära. uuhhh. ma ei teadnudki, et Poirot enne kirikuõpetaja oli. Üleüldse mida see sõda seal sarjas sümboliseeris. Alguses arvasin, et keegi seoses sõja ajal tehtud ülekohtuga haub kättemaksu aga lõppude lõpuks taandus ju kõik ikka rahale. Ja originaal Poirot’ga ei suutnud filmi jooksul mitte ühtegi seost näha peale selle, et antud filmis oli peategelane belglane (toredalt egotsentriline, meeletu stiilitunnetusega ja peenelt ennast parimaks pidanud Poirot ei oleks ealeski muutunud mingisuguseks hädiseks alussärgis loivavaks vanamehenässiks).
. Nüüd pean vist paar doosi päris Poirot peale vaatama.
Ja südamest kahju, et üldse seda venivat morbiidset kräppi vaatasin. Aga lootsin viimase hetkeni, et äkki …..
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.01 16:54; 31.01 19:34;
To report this post you need to login first.
01.02.2021 09:42
– valed reaktsioonid – suure sisemise väärikusega inimeselt eeldaks tölpliku tagakiusamisega teistsugust toimetulekut, mitte ahastavat allaheitlikust (Vana Väsinud Tagakiusatud Mees Keda Keegi Ei Mõista)
Selles osas ma vist sain aru, mida filmitegijad mõelnud on: sisemine väärikus oli sellel tegelaskujul muidugi olemas, aga see süükoorem, mida ta endal pidevalt tundis, oli nii ränk, et tölplastest tagasikiusajatele vastuastumine ei olnud talle jõukohane. Eks ole, kui kuskilt valutab, ei jõua ju nii kindlameelne ja rahulik olla kui muidu. Ja võibolla oli tahetud paralleeli tõmmata ka A. B. Custiga, kes samamoodi rängalt kannatas, ainult et haiguse tõttu. Ma ei saanudki aga hästi aru sellest mõrvari hingeelust, mida lõpuks valgustati, see läks juba liiga diibiks kätte.
Nende kuulsate kirjandusteoste “ainetel” tehtud filmidega on jah see häda, et suurele osale inimestest mõjuvad nad nagu autori vägistamine. Ma ise vaatasin ka pigem nagu analüüsiobjekti, et no kuhu see stsenarist siin nüüd jälle keerab. Muidugi ei olnud see Poirot hoopiski mitte Agatha Christie’ Poirot. Ja teisest küljest, see oli huvitav ja hästi mängitud karakter. Kui taheti kasutada Christie’ väga head süžeed ja liita sinna selline karakter, siis ma ei teagi, kas oleks olnud targem talle mingi teine nimi anda või oleks see asja veel hullemaks teinud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 09:41; 01.02 09:42;
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
