Tere, kas keegi on lasknud teha ja mis maksma on läinud?
Terviseameti koduleheküljel on pikk hinnakiri aga ma ei oska seal küll kindlaid parameetreid valida, et mida täpselt kontrollida— ilmselgelt saab vastuse sinna helistades aga mõtlesin ka uurida, kuidas teistel kogemused?
Mille üle kaebate?
Esimene asi mida ise teha saad, on panna filtrid vahele. Kõigepealt tavaline nöörfilter mis võtab kinni rooste ja teine aktiivsöefilter. See puhastab vett väga hästi, värvust, lõhna. Ehituspoes filtrid ei maksa erilist raha, 50 euroga peaks hakkama saama.
meil olid ka filtrid vahel, aga analüüs näitas coli-baktereid ehk kolibaktereid ja igasuguseid põnevaid bakterikolooniaid jms jama. peale seda ei võtnud vett suu sisse ka enam, hakkasime linnakorterist tassima. peale puurkaevu saamist joome jälle, kuigi torud on ju ikka samad, aeg-ajalt teeb vesi mu kätele lõhesid, mis sooja veega valutavad (filtrid on loomulikult ikka vahel). rauasisaldus on hästi näha vannitoas, seda poleks vaja olnud analüüsidagi.
hinda ei oska öelda, sellest aastaid tagasi ka juba. http://www.klab.ee/teenused/keskkond/veeanaluusid/ siin sai lastud teha, nende pudelitega. eks sa võid otse küsida, et mis analüüse nad soovitavad teha, iga liigutus maksab.
Inimesed,
ärge uskuge neid udutajaid, et oske meie nöörfilter ja nii edasi. Füüsikaliselt ei ole võimalik saada näiteks kohvi või tee sisse lahustunud suhkrut kuidagi mingi nööriga tagasi, sest suhkur on vedelikus lahustunud. Samamoodi on enamuses raua osas (see on see paha asi, mis vetsupotid ja valamud jne roostevärvi värvib). Kolmas probleem on karedus. Seda EI SAA mingi imelise nöörfiltriga eemaldada.
Üksikmajapidamises läheb eelpool nimetatute eemaldamine väga kalliks. Veelgi kallimaks läheb teil nende imeliste nöörfiltrite igakuine ostmine.
Vee paha lõhn (ja sealt ka maitse) on Eesti tingimustes üldiselt põhjustatud väävelvesinikust. Nn mädamunalõhn. Seda ei saa eemaldada nöörfiltriga ja pakun, et ka väidetavalt imeline söefilter tuleb igakuise kuluna väga kallis.
Sundige palun kohaliku omavalitsuse (kui olete määratud antud vee-ettevõtte piirkonda) tegelasi selgitama teile, kuidas saaksite joogikõlbuliku vee. Hätta jääte siis kirjutage siia teemasse.
Inimesed,
ärge uskuge neid udutajaid, et oske meie nöörfilter ja nii edasi. Füüsikaliselt ei ole võimalik saada näiteks kohvi või tee sisse lahustunud suhkrut kuidagi mingi nööriga tagasi, sest suhkur on vedelikus lahustunud. Samamoodi on enamuses raua osas (see on see paha asi, mis vetsupotid ja valamud jne roostevärvi värvib). Kolmas probleem on karedus. Seda EI SAA mingi imelise nöörfiltriga eemaldada.
Üksikmajapidamises läheb eelpool nimetatute eemaldamine väga kalliks. Veelgi kallimaks läheb teil nende imeliste nöörfiltrite igakuine ostmine.Vee paha lõhn (ja sealt ka maitse) on Eesti tingimustes üldiselt põhjustatud väävelvesinikust. Nn mädamunalõhn. Seda ei saa eemaldada nöörfiltriga ja pakun, et ka väidetavalt imeline söefilter tuleb igakuise kuluna väga kallis.
Sundige palun kohaliku omavalitsuse (kui olete määratud antud vee-ettevõtte piirkonda) tegelasi selgitama teile, kuidas saaksite joogikõlbuliku vee. Hätta jääte siis kirjutage siia teemasse.
Nöörfilter eemaldab tahked osakesed. Meil on näiteks kaevuvees hästi peen liiva-savi hõljum ja selle vastu aitab just nöörfilter.
Söefilter seevastu eemaldab ka vees lahustunud aineid, mitte küll kõike ja mitte 100%, aga päris palju siiski. Miinusena on söefiltri väiksem vee läbilaskmise võime ja lühike kasutusiga (3-6 kuud, kui hõljumist enne umbe ei lähe).
Salvkaevu puhul oleks õige kasutada mitut filtrit – esmalt vesi läbi nöörfiltri või taolise mehhaanilise filtri lasta ja seejärel läbi söefiltri.
Kui tavalisimad nöörfiltrid või nende laadsed filtrid maksavad alates pisut vähem kui 2 eurost, siis sama 10” filtrisüsteemi (tavalisim) sobiv söefilter on umbes 10 eurot.
Kui veel ikka paha maitse/lõhn (meil veetaseme langedes võib vahel pisut tekkida), siis kasvõi kord kuus söefiltrit vahetada pole tegelikult midagi nii kallis.
Teemaalgatajal soovitan alustada mingi pakettanalüüsiga sõltuvalt milline kaev või veeallikas kasutusel on. http://www.terviseamet.ee/laborid/tartu-labor/analuusid-ja-hinnad/joogivee-analuusi-paketid.html
Kui mingi KOV veevärgis olete, siis peaks see KOV muidugi joogivee kvaliteedinormidele vastava vee tagama.
Kindlasti oskavad nad teha mingi standardpaketi.
Kui tegemist Tallinnaga, kontakteeru Tallinna Veega. Pead lihtsalt õigel ajal kodus olema, kui proovivõtja tuleb.
Üks asi on see, mis vesi süsteemis on. Teine asi on see, millised torud on sinu majades. Kui on mingid vanad roostes torud, siis loomulikult on veel lõhn ja maitse.
Samas, minu praktika on näidanud, et osad inimesed vinguvad alati, et fui kraaniveel on paha maitse. Ja tegelikult ei ole veel midagi viga. Lihtsalt proovitakse jube tõusikud olla ja pheent pudelivett juua.
Jah, nöörfilter aitab eemaldada teatud suuruseni tahkeid osakesi.
AGA, kui olete rajanud kaevu savi sisse siis kust kohast sinna kaevu vesi saab ja tahked osakesed?
Keegi peab ikka väga kuri oma rahakoti osas olema, kui söefiltriga hakkab gaase eemaldama. Lisaks annab söefilter ise veele maitset, kuniks ära harjud.
Jah, nöörfilter aitab eemaldada teatud suuruseni tahkeid osakesi.
AGA, kui olete rajanud kaevu savi sisse siis kust kohast sinna kaevu vesi saab ja tahked osakesed?
Keegi peab ikka väga kuri oma rahakoti osas olema, kui söefiltriga hakkab gaase eemaldama. Lisaks annab söefilter ise veele maitset, kuniks ära harjud.
Võta lahti Eesti mullakaart ja vaata seda. Tegelikkus on veelgi kirjum nii horisontaalis kui vertikaalis. Savikihid vahelduvad vett läbilaskvate kihtidega ja ühe salvkaevu ulatusse jääb mitmeid eri pinnasekihte. Toimiva salvkaevu all (juures) on kindlasti ka mõni nn veesoon. Meie kaev on rajatud sajand või rohkem tagasi ja asub veesoonest umbes 5 m eemal, mistõttu kaevu täiesti tühkjakspumpamisel võtab taastäitumine ööpäev või nii aega. Vanasti, kui siin loomi peeti, oli teine salvkaev lisaks, aga tolle seisukord ja asukoht olid sellised, et seda ei tasunud säilitada.
Oled söefiltriga muidu kokku puutunud? Mina olen, päris pikki aastaid ja erinevatega. Kui vee kvaliteet on halb, ei pruugi söefilter midagi aidata. Kui vee kvaliteet on üldiselt normaalne, aga tahaks pisut teatud vees lahustunud aineid vähendada, siis on söefilter täiesti mõistlik lahendus.
Natuke aktiivsöest, et tekiks ettekujutus mismoodi söefilter üldse töötada saab: https://et.wikipedia.org/wiki/Aktiivs%C3%BCsi
Teine asi on see, millised torud on sinu majades. Kui on mingid vanad roostes torud, siis loomulikult on veel lõhn ja maitse.
Jah, kui torustik on vana, lekib või on ebasobivast materjalist, siis see mõjutab ka tugevalt vee kvaliteeti. Seetõttu on teinekord tarvis võtta veeproov nii majja sissetulevast veest kui majas sees kraanist. Aga ses osas annavad analüüside tegijad konkreetset nõu. Nagunii tuleb täpsed juhised saada kuidas analüüside võtmine käib või tulevad nad ise analüüse võtma (olenevalt kes, kust ja mis otstarbeks analüüse tahab).
…
Võta lahti Eesti mullakaart ja …
Vett puhastate mullakaardi ja wikipeedia abil? Oeh …
Mulle pole vaja õpetada, kuidas vett puhastada, minu teadmisi on selles osas tunnustatud teaduskraadiga. Teie kirjutis on pedantsus kuubis³, mis ainult tühjendab tavakodaniku rahakotti.
Üksikus metsatalus võibki tunduda “odav” iga kuu mingi summa nöörfiltrile panustada ja siis mõne aasta pärast maksta veelgi suuremad summad hambaarstile või lausa käia neerudialüüsis, raud hakkab ajapikku ka maksale.
Eestis on mustmiljon mtü-d erinevatel erialadel, kes loodetavasti hea meelega hädasolijat abistavad.
…
Võta lahti Eesti mullakaart ja …
Vett puhastate mullakaardi ja wikipeedia abil? Oeh …
Mulle pole vaja õpetada, kuidas vett puhastada, minu teadmisi on selles osas tunnustatud teaduskraadiga. Teie kirjutis on pedantsus kuubis³, mis ainult tühjendab tavakodaniku rahakotti.
Üksikus metsatalus võibki tunduda “odav” iga kuu mingi summa nöörfiltrile panustada ja siis mõne aasta pärast maksta veelgi suuremad summad hambaarstile või lausa käia neerudialüüsis, raud hakkab ajapikku ka maksale.
Eestis on mustmiljon mtü-d erinevatel erialadel, kes loodetavasti hea meelega hädasolijat abistavad.
Ära kekka oma kraadiga, minu kraadi sa ju ei näe (ei hakka näitama ka).
Küsin siis vastu: soovitad pöördosmoosiaparaat soetada või? Või äkki minema kolida?
Mida need MTÜd peaksid tegema? Ja mullakaarti pidid vaatama, et aru saada kuivõrd kiiresti muutub Eestis pinnakatte tüüp. Pinnavett kasutavate salvkaevude vesi paraku sõltub sellest mõnevõrra…
Alustama peaks veeanalüüsist ja kui selle tulemused on käes, saab edasi mõelda kas ja mida on vaja teha. Niisama targutada pole tegelikult üldse mõtet.
ps. meil on vesi põhimõtteliselt ok, peale ülipeene sademe, mida nöörfiltriga igaks juhuks kõrvaldame. Liigse rauaga meil muret pole. Söefiltri järele on vajadus olenevalt aastas 0 kuni paar nädalat, muidu on vesi igati hea maitsega, nagu korraliku torustikuga Tartu hoonetes Tartu veevärgi vesi, mis nüüd igati nõuetele vastab.
…
Võta lahti Eesti mullakaart ja …
Vett puhastate mullakaardi ja wikipeedia abil? Oeh …
Mulle pole vaja õpetada, kuidas vett puhastada, …Ära kekka oma kraadiga, minu kraadi sa ju ei näe (ei hakka näitama ka)…
Niipea kui mainisite Tartu veevärgi vett oma elamises tarbeveena oli kõik selge: kasutage oma nöörfiltrit edasi ja makske selle eest iga kuu. Samas on mul Teile kurb üllatus: olete teadmatusest kahe silma vahele jätnud tolle piirkonna tüüpse veeprobleemi.
Peensade satub põhjavee allikana tarbeveevõrku siis, kui on puurkaevu deebitit ületatud. Aru ma ei mõista, miks seda Eestis nii mõnigi vee-ettevõta sageli kasutab. Selline tegevus on seadusega keelatud ja seab ohtu väga paljude eestlaste joogivee.
…
Võta lahti Eesti mullakaart ja …
Vett puhastate mullakaardi ja wikipeedia abil? Oeh …
Mulle pole vaja õpetada, kuidas vett puhastada, …Ära kekka oma kraadiga, minu kraadi sa ju ei näe (ei hakka näitama ka)…
Niipea kui mainisite Tartu veevärgi vett oma elamises tarbeveena oli kõik selge: kasutage oma nöörfiltrit edasi ja makske selle eest iga kuu. Samas on mul Teile kurb üllatus: olete teadmatusest kahe silma vahele jätnud tolle piirkonna tüüpse veeprobleemi.
Peensade satub põhjavee allikana tarbeveevõrku siis, kui on puurkaevu deebitit ületatud. Aru ma ei mõista, miks seda Eestis nii mõnigi vee-ettevõta sageli kasutab. Selline tegevus on seadusega keelatud ja seab ohtu väga paljude eestlaste joogivee.
Ei saanud kahjuks õigesti aru. Ma viibin sageli Tartus ja kuna olen seal akvaariume hooldanud üle 15 aasta siis tean nii (konkreetsete majade ja linnaosa) vee kvaliteedinäitajaid kui maitset. Mulle olulisi parameetreid olen ka ise määranud, aga kahjuks hetkel ligipääs laborile puudub ja mu teadmine vee kohta on juba päris mitu aastat vana.
Ma ise oma salv(!)kaevuga elan hoopis mujal ja deebiti ületamine on ses mõttes võimalik küll, kuna kaev asub veesoonest umbes 5 m eemal. Õigemini, kuna vesi tuleb sealt veesoonest kaevu läbi vett läbilaskva settekihi, siis toob ta sealt seda peenikest aleuriiti kaasa. Vähesel tarbimisel settib see kaevu põhja, suuremal tarbimisel ei jõua settida ja jõuab torustikku. Tervisele kahjulik see tegelikult ei ole, ka pesumasinale ei tohiks midagi teha, aga suuremat kogust vett keetes (kui nöörfiltrit vahel pole) on pisut setet poti põhjas (karedus on kõigest napilt keskmine, seda ei maksa süüdistada) ja mulle isiklikult see ei meeldi. Sel põhjusel täiesti toimiva salvkaevu kõrvale lisaks puurkaevu rajama siiski ei kavatse hakata.
Rääkides vee-ettevõtete poolt puurkaevude üleekspluateerimisest, siis seda paraku tehakse (Tallinnas, Tartus, Pärnus, võibolla kohati veel), kuna alternatiiv oleks pinnavee kasutamine või palju sügavamate puurkaevude rajamine (Tartus oleks võimalik). Mõlemad on kallid tegevused ja vaevalt, et tarbijad väga tahaksid selle eest maksta. Tallinnas pole niigi muud võimalust kui suures koguses pinnavett kasutada, aga kallis on ikka ja mis veel siis oleks, kui Ülemiste järve linna servas poleks?
Rohkem teemat ei solgi, läheb nüüd väga minu vee kvaliteedi peale jutt ära, aga teemaalgataja oli see, kellel probleem oli. Kes kuskil veevärki ühendatud on, selle vee kvaliteedi peab tegelikult vee-ettevõtja (ja/või KOV) tagama. Minusugune peab ise vaatama kas kaevuvesi kõlbab juua ja kui mingeid muresid kvaliteediga on, siis ise lahenduse leidma (ja maksma, muidugi).
…
Võta lahti Eesti mullakaart ja …
Vett puhastate mullakaardi ja wikipeedia abil? Oeh …
Mulle pole vaja õpetada, kuidas vett puhastada, …Ära kekka oma kraadiga, minu kraadi sa ju ei näe (ei hakka näitama ka)…
Niipea kui mainisite Tartu veevärgi vett oma elamises tarbeveena oli kõik selge: …
<quote>
Ei saanud kahjuks õigesti aru.
</quote>
Vähemalt tunnustate oskamatust!
Ma viibin sageli Tartus ja kuna olen seal akvaariume hooldanud üle 15 aasta siis tean nii (konkreetsete majade ja linnaosa) vee kvaliteedinäitajaid kui maitset. Mulle olulisi parameetreid olen ka ise määranud, aga kahjuks hetkel ligipääs laborile puudub ja mu teadmine vee kohta on juba päris mitu aastat vana.
Ma ise oma salv(!)kaevuga elan hoopis mujal ja deebiti ületamine on ses mõttes võimalik küll, kuna kaev asub veesoonest umbes 5 m eemal. Õigemini, kuna vesi tuleb sealt veesoonest kaevu läbi vett läbilaskva settekihi, siis toob ta sealt seda peenikest aleuriiti kaasa. Vähesel tarbimisel settib see kaevu põhja, suuremal tarbimisel ei jõua settida ja jõuab torustikku. Tervisele kahjulik see tegelikult ei ole, ka pesumasinale ei tohiks midagi teha, aga suuremat kogust vett keetes (kui nöörfiltrit vahel pole) on pisut setet poti põhjas (karedus on kõigest napilt keskmine, seda ei maksa süüdistada) ja mulle isiklikult see ei meeldi. Sel põhjusel täiesti toimiva salvkaevu kõrvale lisaks puurkaevu rajama siiski ei kavatse hakata.Rääkides vee-ettevõtete poolt puurkaevude üleekspluateerimisest, siis seda paraku tehakse (Tallinnas, Tartus, Pärnus, võibolla kohati veel), kuna alternatiiv oleks pinnavee kasutamine või palju sügavamate puurkaevude rajamine (Tartus oleks võimalik). Mõlemad on kallid tegevused ja vaevalt, et tarbijad väga tahaksid selle eest maksta. Tallinnas pole niigi muud võimalust kui suures koguses pinnavett kasutada, aga kallis on ikka ja mis veel siis oleks, kui Ülemiste järve linna servas poleks?
Rohkem teemat ei solgi, läheb nüüd väga minu vee kvaliteedi peale jutt ära, aga teemaalgataja oli see, kellel probleem oli. Kes kuskil veevärki ühendatud on, selle vee kvaliteedi peab tegelikult vee-ettevõtja (ja/või KOV) tagama. Minusugune peab ise vaatama kas kaevuvesi kõlbab juua ja kui mingeid muresid kvaliteediga on, siis ise lahenduse leidma (ja maksma, muidugi).
…
Võta lahti Eesti mullakaart ja …
Vett puhastate mullakaardi ja wikipeedia abil? Oeh …
Mulle pole vaja õpetada, kuidas vett puhastada, …Ära kekka oma kraadiga, minu kraadi sa ju ei näe (ei hakka näitama ka)…
Niipea kui mainisite Tartu veevärgi vett oma elamises tarbeveena oli kõik selge: …
…
Võta lahti Eesti mullakaart ja …
Vett puhastate mullakaardi ja wikipeedia abil? Oeh …
Mulle pole vaja õpetada, kuidas vett puhastada, …Ära kekka oma kraadiga, minu kraadi sa ju ei näe (ei hakka näitama ka)…
Niipea kui mainisite Tartu veevärgi vett oma elamises tarbeveena oli kõik selge: …
Tunnistate oma oskamatust: “Ei saanud kahjuks õigesti aru.” Asi seegi. Aus ülestunnistus on pool võitu.
Kuna ka endal pisuke akvaariumikalade huvi siis ka Eesti kõige moodsama ja võimekama veepuhastusjaama (see ei ole teps mitte Tallinna oma, vaid Narva, ja aitasin selle valmimisele ka ise isiklikult kaasa) vee laseks enne akvaariumikaladele elamiseks läbi täiendavate filtrite. Sest vastasel juhul neid kalasid vastasel juhul sellise kujul ei oleks.
Viitate puurkaevude üleekspluateerimisele ja sellise tegevuse paratamatusele. Tallinna linnas ja mõneski lähivallas muideks on enamus veevarustus pinnaveel (teenust edastab Tln Vesi ise), mitte puurkaevudel. Ei ole midagi paratamatut, on raha ja oskuste puudus.Kes on hüdrogeoloogia eksami positiivselt sooritanud, teab väga hästi, millises Eesti nurgas kuidas joogivesi ja selle kvaliteet kujuneb. Riigi poolt pakutavate andmebaaside najal saab teha väga lihtsasti ka tasuta järeldusi ja soovituse ka salvkaevude veekvaliteedi osas.
Kui teema algatanud inimene poleks nii häbelik ja julgeks avalikustada, kuskandis inimesel vett vaja puhastada siis oleks ka vastus ehk ka minu näol olemas. Ei pea olema vastus kinnistu nime täpsusega. võib olla ka stiilis, elan Vastselinna lähedal (Vastselinna valisin, sest ilus nimi).
Kurat, niimoodi saab veel targaks! Rohkem voiks taolisi teemasid olla…
Vaatasin kiirpilgul mõned Laagri asumi puurkaevude veeanalüüsid üle ja algatuseks soovitan järgmist.
Võtke ühendust http://www.klab.ee/teenused/keskkond/veeanaluusid/ Sealt Tiit Kakum (väga kogenud spets).
Väga esialgselt soovitan selle hinnakirja: http://www.klab.ee/wp-content/uploads/2016/09/Veeanalyyside-hinnad_2016.pdf alusel tellida järgmised näitajad (tabeli Nr alusel): 1.1 ja 1.2 on paratamatus, sest kohale peab ju tulema, 1.7, 1.9, 1.10, 1.14, 1.19 ja 1.26 (ohverdage see summa). Lisaks 2.1 (hammaste tervis), 8.1 annab infot lõhna/maitse osas ja 9.5 jälle see raha teema, aga kuna seotud ka 1.26 siis … Teie valik.
On Teil puurkaevu pass (numbriga) olemas? Seal KKR kood on? Kui välja ehitatud suuremale tarbimisele siis võib asjaolude kokkulangevusel jah, elu kihada.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
