Teema: jooksmine

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Üldiselt närvutab pidevalt harrastatav pikamaajooks lihaseid, mis pole mitte hea asi. Lisaks koormab liigeseid. Tänapäeval soovitatakse pigem intervalltreeningut (kui soovid aeroobset teha) ja jõutrenni kombineerituna. See aitab lihast ehitada ja samas pekki põletada. Valgu tarbimist ei tohi ka siinkohal unustada.[/tsitaat]

Kui rääkida treeningmahtudest 10km ja alla selle päevas, siis see ei närvuta midagi. Kui joosta kena “paljajalu” tehnikaga, suurendada koormusi sujuvalt ja ajapikku, ei juhtu liigestega ka midagi.

Intervalltreening on rasvapõletuse seisukohast hea, aga sellele lisaks oleks siiski kasulik ühtlast aeroobset treeningut ka teha.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis on jooksmises head …?
Kui pikka maad jooksete? Mis kiirusega? [/tsitaat]
Guugelda -sel teemal on paksud raamatud ära kirjutatud-efektid on alustades vererõhu normaliseerimisest, kolesteroolitaseme alandamisest, hemoglobiinitaseme tõstmisest, südamelihase ja kopsude tugevdamisest, lõpetades võitlusega stressi vastu või depressiooni raviga – ütleks et enim soovitud kaalulangetusefekt on tervise mõttes vaat et kõige ebaolulisem asi jooksmise(või mistahes muu vastupidavusala ) juures.

Jooksen erinevaid maid, erineva kiirusega.

Kui kavatsed alles jooksmisega alustada siis targem on alustada mingi käimis või jooksu ja käimis programmiga, vastasel juhul sa lõhud ennast üpris kiirelt ära.

http://www.runnersworld.com/the-starting-line

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Isiklikust kogemusest: kaalu ei alanda, maratoniks treenides tuli lausa juurde. Depressiooni vastu ei aita, stressi vastu ka ainult tegemise ajal ja kuni 1h pärast (kui just üle ei treeni, siis tekib stress juba trennis). Lisa uneaega tuleb ka varuda.
Kuigi pärast maratone on küll tunne, nagu oleks käte peal jooksnud, siis ülakeha jooks ei arenda, on vaja ikka muud ka teha põhiklassiski. Pulsi poolest jooksen lühemaid keskmiselt 186ga, pikemaid (poolmaraton, maraton) 180ga. [/tsitaat]
Ükski trenn iseenesest kaalust maha võtma ei hakka (kuigi mõnel võib see nii ka juhtuda),tuleb ikka jälgida mida ja kuipalju sööd ning kõrgeneval söögiisul ei tohi lasta võimust võtta.
Ülakeha jooks ei arenda ?! – ei ole võimalik et ülakeha irduks treeningu ajal muust kehast. Jooks arendab kõige tähtsamat-mootorit. Kui sa mõtled arendamise all lihase kasvatamist siis mootori olemasolul võib soovi korral ülakehale ehitada mida iganes ja üpris kiiresti ..
Pulsid viitavad sellele et Te pole madala pulsiga(alla 140) põhivastupidavust ladunud, südame löögimaht on väike,süda ei saa hästi oma tööga hakkama – Te pole arendanud rasvade ainevahetust-siit ka söömasööstud ja häda kaaluga.

Olen 80kilo ringis, muuga allavõtmine pole õnnestunud kui jooksuga. Jooksen nii 25minutit korraga väga aeglaselt. Kui vorm oli vahepeal parem, jooksin 45 minutit. Rohkem ei viitsi, kohutavalt igav hakkab lihtsalt. Minul on pärast küll hea tunne ja üleüldse rohkem energiat. Keha ka ilusam isegi, kui kaal ei lange, kõht kaob kolinal (aga mul ka kehaehitus selline, et kõht kaob esimesena), jalad treenitud ja kenad, saan põlvini seelikuga käia vaatamata ülekaalule.

Kasutan teemat ära. Jooksjad, millist vihmajakki te kasutate? Tahaks endale osta aga ei tea, mida võtta, mida jätta (oskate ka pükse soovitada). Praegu on mul Asicsi jakid, aga need küll vihma ei pea 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sed ma ju ütlesini, et jooks iseenesest ei pruugi kaalu alandada, teemaalgataja näis seda ekslikult arvavat.
Süda on jah ülakehas, aga pidasin tõepoolest silmas muid lihaseid, neid, mille vorm on eemalt ka näha 😉
Sinu teadmised pulsi kohta piirduvad mingite keskmiste normidega. Söömasööstud on ka päris kummaline järeldus, huvitav, kuidas sa selleni jõudsid?[/tsitaat]
Jooks ikka arendab kogu keha lihaseid. Jah, käsivarre kaks- ja kolmpealihast mitte nüüd nii märgatavalt, kuid tegelikult liigub ju joostes terve keha ja näiteks minul on ülakeha täpselt samamoodi sitke kui alakeha tänu jooksule. Jooks vajab kauaaegset harrastamast, et tulemused päriselt näha oleksid, kuid siis on see tulemus ka ilus. Mitte ükski teine ala ei ole vähemalt minu keha nii kenasti vorminud. Trimmis, on vist kõige parem nimetus selle kohta. Ma olen oma tüübilt selline lühike ja vöökohast allapoole laiem kui ülevalt, kehakaaluga pean vaeva nägema, ainevahetus on aeglane niipea, kui trenni ei tee. Jooksmine on spordialade võrdluses just see, mis ainevahetuse kõige paremini liikuma paneb ja see mõju kestab kauem. Põlvedest – minul panevad saalis rühmatreeningud põlved valutama, jooksmine mitte. Korraga jooksen 5-10 km, vastavalt sellele, palju mul aega on. Ei jookse kiiresti, sest tegelikult ei ole sportlasetüüpi, aga vastupidavust on antud. Pulss treeningolukorras umbes 145-158, kindlasti mitte rohkem. Mis see mulle annab? Vist kõige õigem on öelda, et uhkustunde iseenda üle, et ma ikka suudan seda (ma olen 40, jooksnud olen vahelduva eduga peaaegu kogu täiskasvanuea, aga nii korrapäraselt viimati 20. eluaastates). Jooksu ajal on huvitav jälgida, kuidas organism reageerib. Esimesed kilomeetrid võivad olla väga ebamugavad, siis järsku avastad, et liigud sama rütmiga ja hädad kadunud. Kui rütm käes, siis võib lõiguti näiteks kiiremini joosta, kui tahtmist on jne. Igav ei ole, sest mina kuulan kõrvaklappidest jutusaateid näiteks. Mul ei ole muul ajal aega kuulata, jooksmine on aeg mulle endale. Ja lõpuks on jooksmise järel tunne ülihea. Seda tahtsin ka öelda, et kõigile ei pea jooksmine ometi meeldima. Ma olen näiteks igasugu muid asju ka proovinud ja pikemalt teinud, aga jooksmine on ikka üle olnud – minu jaoks, sest ju ma olen siis seda tüüpi, et näiteks sisetingimustes trennist väga ei pea, tunne on, et õhust võib puudu jääda ja teised inimesed segavad ;). Ja meeskonnamängud ei sobi, sest ma olen üsna kohmakas ja aeglane. Jooksmine on vaba ja iseenda valitud piiridega tegevus. See on huvitav. Ma saan täitsa aru jooksufilosoofia mõttest.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kõik on õige-vaata nüüd oma testiandmeid-aeroobne lävi 139 ,ehk 9/10 treeninguist peaksidki tiksuma ca 120-139 vahel.

Btw-ka väga suur erinevus aeroobse ja anaeroobse läve vahel(tavaliselt on see umbes 20-25) näitab et sa ei ole oma treenitust madalama pulsi juures arendanud.

Söömasööstud (omast kogemusest) tulevadki kõrgepulsilistest treeningutest(võistlused,lõigud,kogu talvine suusatreening), peale seda tahaks või terve marketi magusast tühjaks osta. Loomulikult läheb kõik see otsejoones naha vahele :)[/tsitaat]

Imelik, miks siis koormustesti teinud arstid soovitavad põhivastupidavuse treenimiseks mul vahemikku 125-152? Teiseks, olen treeninud 5 kuud järjest nii, et peaaegu kõik jooksud tehtud pulsiga 125-135 (kuna treeningkaaslase pulsi ja kiirusega sobis just see vahemik), tulemus suur ümmargune null ja tegelikult esimene võistlus selle baasilt oli ikka täielik fiasko – pulss kohe laes, kiirust polnud ollagi. Nii et ei saa öelda, et pole treeninud alla 140 pulsiga. Samas 140-150 vahemik tundub mulle arendavam olema, nii vastupidavuse kui ka kiiruse mõttes. 180 on juba võistluspulss, eks. No kiirustreeningud on muidugi ka kõrgemal pulsil, nagu sinulgi ju 🙂
See on jah huvitav, et mul vahe suur on, reaalselt väljendub selles, et pulss tõuseb järsult. Jooksukaaslasega, kes võistlustel on märgatavalt kiirem kui mina, treeningul pulsse võrreldes ongi nii, et kui mul 125, siis temal sama tempo juures juba 135, kusagil 140-145 juures on mõlemal sama tempo, aga siis hakkabki minu oma järsku tõusma, st kui tal on 150, on mul juba enamasti üle 160. Enesetunde järgi jookseb mingi piir mul seal 150 juures, st sealt hakkan kergelt hingeldama, rääkida ikka saan veel. Teine piir on 182 – sealt hakkavad lihased väsima. Varem üle 186 läks enesetunne kahtlaseks, nüüd kannatan hästi ka 192. Viimasel koorumustestil väntasin 192 pulsiga 2 minutit, kõik näitajad ja enesetunne suurepärased.
Söömasööste ei ole endal täheldanud ning rohkem kiirustreeninguid on aidanud pigem kaalu vähendada. See läheb ka põhimõtteliselt HIIT kategooriasse, mida loetakse tänapäeval nii kaalualandamise kui ka aeroobse võimekuse kohalt paremaks ju. Pealegi, mul tõesti pärast võistlust isu pole, samal päeval küll mitte. See 5 kuud aeglaselt tiksumist ei mõjunud sugugi kaalule positiivselt, kuigi kilomeetreid tuli nädalas ikkagi 50+ 🙁

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kasutan teemat ära. Jooksjad, millist vihmajakki te kasutate? Tahaks endale osta aga ei tea, mida võtta, mida jätta (oskate ka pükse soovitada). Praegu on mul Asicsi jakid, aga need küll vihma ei pea 🙂 [/tsitaat]

Minu Asicsi jakk (http://www.sportamore.no/produkt/56432-asics-gore-windstopper-jkt-w-rosa) peab küll vihma ja täitsa korralikult. Esmaspäeval alles sai sellega paduka kätte jäädud ja ülakere oli pärast täitsa kuiv ikka. Kindlasti tuleb vaadata, et oleks spetsiaalne ilmastikukindel jakk, igasugused tõepoolest vett ei pea.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Imelik, miks siis koormustesti teinud arstid soovitavad põhivastupidavuse treenimiseks mul vahemikku 125-152? Teiseks, olen treeninud 5 kuud järjest nii, et peaaegu kõik jooksud tehtud pulsiga 125-135 (kuna treeningkaaslase pulsi ja kiirusega sobis just see vahemik), tulemus suur ümmargune null ja tegelikult esimene võistlus selle baasilt oli ikka täielik fiasko – pulss kohe laes, kiirust polnud ollagi. Nii et ei saa öelda, et pole treeninud alla 140 pulsiga. Samas 140-150 vahemik tundub mulle arendavam olema, nii vastupidavuse kui ka kiiruse mõttes. 180 on juba võistluspulss, eks. No kiirustreeningud on muidugi ka kõrgemal pulsil, nagu sinulgi ju 🙂
See on jah huvitav, et mul vahe suur on, reaalselt väljendub selles, et pulss tõuseb järsult….. See läheb ka põhimõtteliselt HIIT kategooriasse, mida loetakse tänapäeval nii kaalualandamise kui ka aeroobse võimekuse kohalt paremaks ju. [/tsitaat]
Võib -olla et aeroobne lävi on testimisel määratud ekslikult ja on tegelikult 150 kandis. Ma soovitaks sul treeningud jagada kaheks – enamus teha 125(120)-140 ja arendavad treeningud 140-150.
Seda nimetakse baasi ladumiseks-otse selle pealt võistlema minemine loomulikult ei õnnestu-kasvõi mõned võistlustempos või kiiremad treeningud tuleks võistluste lähenedes ka teha.