Teema: Jooksuratas/kolmerattaline

No minu arust on imelik, kui laps on kuskil poes rattaga. Ses mõttes hakkab ikka kasvatus maast madalast – mis vanusest sa tõmbad piiri,e t laps poodi enam rattaga ei sisene? Ammugi veel jooksurattaga, millega lihtsalt võib kõike rammida.

Jooksurattas on 1,5aastasele täitsa eakohane ja see sobiks hästi ka “tõsisemaks jalutuskäiguks”, kui maastik on sobiv. tõsi, muru ja sopa sees ei ole sellega väga hea sõita, ikka mingi kõvakattega tee peaks olema. sama käib lükkesangaga kolmerattalise kohta – mida konarlikum tee, seda halvem lükata ja kehvem lapsel seal peal olla, kuna neil puudub vedrustus (võibolla on ka vedrustusega olemas).

Poes võid ju edasi mingit kergkäru kasutada või toidupoes ka poe ostukorvis lapse istekohta. Mul 1,5aastasel ton mõlemad lapsed hakanud ka väikest lasteostukäru poes lükkama ja enam-vähem püsivad kannul…noo vahepeal olen pidanud järele ka jooksma 😀 AGa see kuulub õppimise (sh lapsevanemaks õppimise) juurde.

laps tuleb õpetada poes käies kõrval kõndima, käest kinni jne. Eks see alguses närvesööv ole, pole mul kumbki laps selline, kes loomupoolest lihtsal tkõnnivadki rahulikult emme kõrval, aga lõpuks tuleb ikkagi neist inimesed kasvatada – kui praegu mitte, siis aasta või kahe pärast, lükkad ainult edasi seda hetke 😀

Lükkesangaga kolmerattaline, millel pedaalid esiratta küljes, on sisuliselt teise kujuga kipakas käru. Soovitaksin ainult siis, kui laps keeldub kärust, aga kuidagi peab liiklema.
Jooksuratas (õhkkummidega, kerge) on kõige universaalsem, sõidab enam-vähem igal pool ja kui parajasti ei sõida, siis jaksab kaasa tassida. Mitu-ühes kolmerattalist tõuksi võib ka kaaluda, aga sel peaks siis olema võimalikult suured rattad.
Korralik kettülekandega kolmerattaline on maastikul kõige mõnusam (saab sõidumõnu ikka ka), aga 1) pooleteisesele tõenäoliselt suur ja 2) raske ja 3) võime korraga juhtida ja vändata võib tulla natuke hiljem.

Omast kogemusest ütles, et lükkesangaga kolmerattaline on olukorras, kus puudub sile asfalttee, täiesti mõttetu. See ratas on sangast tegelikult üsna halvasti juhitav ning meil näiteks on küll asfaltteed valdavalt, aga mitte uued ja siledad vaid sellised natuke krobelise ja ebatasased ning selle ratta lükkamine üsna suur vaev. Kruusateel, murul ja kõvakattetta teel pole sellega midagi teha.
Seega pigem valiks jooksuratta. Samas mina ei mäleta, et nii pisikesena laps üldse rataste vastu huvi oleks väga üles näidanud. Pigem tuli rattahuvi järgmisel suvel, kui oli u 2,5-aastane ja siis sai juba rohkem sellest liiklemisest ja rattasõidust aru ka. 1,5-aastaselt oli peamiseks liikumisvahendiks ikkagi kergkäru.

Plastratastega kolmene täiesti mõttetu. Väntadega kettülekandega ratast pooleteise aastasele ei ostaks, nii väike ei oska veel vändata. Meil läheb jooksurattaga teine hooaeg, laps 2a9k. Täispuhutavad rattad ja sellega saab igasuguse tee peal sõidetud. Üks asi, mille peale ise jooksuratast valides ei oleks tulnud, aga on osutunud väga vajalikuks, on käepide lapsevanemale. Kui laps vahepeal tüdineb sõitmisest, siis tuleb sul endal see ratas selga võtta ja tassida.