Kõik hulluvad. Praegu on alles oktoober. Milleks???
Aga mis see sinu asi on?
Kui kompleksudes peab olema, et ühe võõra inimese tegemised nii rivist välja löövad?
Sest ma elan ühiskonnas. Kus juba septembri lõpus pannakse poes välja piparkoogid ja advendikalendrid. Kus mulle praegu öeldi, et töö jõulupidu on 15. november. Juhhei ebanormaalsus.
Kõik hulluvad. Praegu on alles oktoober. Milleks???
Aga mis see sinu asi on?
Kui kompleksudes peab olema, et ühe võõra inimese tegemised nii rivist välja löövad?
Sest ma elan ühiskonnas. Kus juba septembri lõpus pannakse poes välja piparkoogid ja advendikalendrid. Kus mulle praegu öeldi, et töö jõulupidu on 15. november. Juhhei ebanormaalsus.
Need varakult peetavad tööjõulupeod on tõesti nõmedad. Pigem tehtagu jaanuaris mingi uusaastapidu (kui see üldse kellegi arvates vajalik on).
Kõik hulluvad. Praegu on alles oktoober. Milleks???
Aga mis see sinu asi on?
Kui kompleksudes peab olema, et ühe võõra inimese tegemised nii rivist välja löövad?
Sest ma elan ühiskonnas. Kus juba septembri lõpus pannakse poes välja piparkoogid ja advendikalendrid. Kus mulle praegu öeldi, et töö jõulupidu on 15. november. Juhhei ebanormaalsus.
Need varakult peetavad tööjõulupeod on tõesti nõmedad. Pigem tehtagu jaanuaris mingi uusaastapidu (kui see üldse kellegi arvates vajalik on).
Ei saa, pooled on jaanuaris koolivaheajal.
Eks see ole selliste täiskohaga emmede teema. Kirjutistest ju kumab inimeste tase – siin nii mõnigi “varakault planeerija” ei tee vahet sõnadel väärtus ja vääring, kingipakk ja kinkepakk jne. Las toimetavad.
Nah, ma näen seda ka täiesti kõrgepalgaliste edukate naise juures. Üks peab otsima kinke oma mehe isa venna naise lastelastele (sest loomulikult ükski mees ei oska võõrastele lastele kinke leida). Ma küsisn paar korda üle, et kellele, aga jah, pinge on peal.
Eks see ole selliste täiskohaga emmede teema. Kirjutistest ju kumab inimeste tase – siin nii mõnigi “varakault planeerija” ei tee vahet sõnadel väärtus ja vääring, kingipakk ja kinkepakk jne. Las toimetavad.
Ja nende, kelle elu on igav ja tühi. Pole muud teha kui mingeid kingitusi organiseerida.
Sest ma elan ühiskonnas. Kus juba septembri lõpus pannakse poes välja piparkoogid ja advendikalendrid. Kus mulle praegu öeldi, et töö jõulupidu on 15. november. Juhhei ebanormaalsus.
Ma elan sellessamas ühiskonnas, aga jõuludest ei tee väljagi. Ka nii on võimalik, kusjuures väga mõnus veel pealegi.
Eks see ole selliste täiskohaga emmede teema. Kirjutistest ju kumab inimeste tase – siin nii mõnigi “varakault planeerija” ei tee vahet sõnadel väärtus ja vääring, kingipakk ja kinkepakk jne. Las toimetavad.
Ja sina said irvitamisest parema meeleolu?
Küll neil Karenitel on ikka raske elu! Kõikide tegemised häirivad, kõike peab halvustama. Nii negatiivsed inimesed!
Sest ma elan ühiskonnas. Kus juba septembri lõpus pannakse poes välja piparkoogid ja advendikalendrid. Kus mulle praegu öeldi, et töö jõulupidu on 15. november. Juhhei ebanormaalsus.
Tõesti raske kui nii kõvad kompleksid on!
Sest ümbritsev elu on täitsa pekkis. Täiskasvanud inimene paaniliselt oma märtsi reisil ostab kokku kive (sic!) ja seepi, et seda jõuluks sõpradele anda. See “varakult planeerimine” ongi täiesti perses elu. Nagu juba öeldi, elu käib tähtpäevast tähtpäevani, et igaühele kinke jahtida. Novembris hakkavad juba jõulupeod pihta, praegu käib meeletu jõulupildi pildistsmine (ok, veel ei käi, kõik on varakult planeeritud kohustuslikul koolivaheajareisil). Kõik hulluvad. Praegu on alles oktoober. Milleks???
Milleks ärrituda, kui teisele inimesele selline tähtpäevast tähtpäevani elu sobib. Tema varub kinke ette aastaringselt, mõni teine ostab kingid 24.detsembri hommikul ja keegi kolmas teatab üldse, et jõulud on üks mõttetu nännipüha ja tema kavatseb jõulud üksinda kodus veeta. Igaühele oma.
Pole muud teha kui mingeid kingitusi organiseerida.
Mina mõtlen just vastupidi, et neil, kes varakult kingitusi varuma hakkavad, on väga suur suguvõsa ja/või tutvusringkond. Mida rohkem inimesi su ümber on, seda rohkem ka erinevaid tegemisi.
Milleks ärrituda, kui teisele inimesele selline tähtpäevast tähtpäevani elu sobib. Tema varub kinke ette aastaringselt, mõni teine ostab kingid 24.detsembri hommikul ja keegi kolmas teatab üldse, et jõulud on üks mõttetu nännipüha ja tema kavatseb jõulud üksinda kodus veeta. Igaühele oma.
Nii võiks olla, aga näe, Karenitele ei anna rahu 😂
Ma elan sellessamas ühiskonnas, aga jõuludest ei tee väljagi. Ka nii on võimalik, kusjuures väga mõnus veel pealegi.
Sul on korras närvid. Karenil ei ole. Ta elab ju ühiskonnas 😂
Ma elan sellessamas ühiskonnas, aga jõuludest ei tee väljagi. Ka nii on võimalik, kusjuures väga mõnus veel pealegi.
Sul on korras närvid. Karenil ei ole. Ta elab ju ühiskonnas
Su hüsteeriliste smilide järgi arvestades on sinul kõige vähem korras närvid.
Ma ei saa aru: inimene teeb täiesti neutraalse teema jõulukinkide maksumuse kohta ja kamp täiskasvanud naisi tuleb teda mõnitama? On kurb, et olete ise kiusu ohvrid olnud, aga TA pole ilmselt selles süüdi. Kas poleks mõistlik nõustaja poole pöörduda, saate ehk abi ja ülejäänud elu iseendaga rahu sõlmides paremini elatud?
Meil on kokkulepe, et kink on 25 eurot inimese kohta. Kui keegi soovib midagi kallimat, siis annab märku ja paar kingi tegijat saavad ühineda. Minu meelest on see väga mõistlik, kingiks saame soovitud asju ja keegi ei pea krediitkaardi kallale minema. Muidu kuulun ka inimeste hulka, kes kingi ostmist päris viimasele minutile jätta ei taha. Kokku on meil peres 5 inimest, kes kinke teevad ja saavad, lapsi pole.
Miks ei tee endale selle üüratu summa eest kinke? No miks? Osta mida tahad ja millal tahad ja selle summa eest, mis on.
Ei tee aastaid mitte kellelegi kinke, kõik ostavad ise mida tahavad ja siis kui tahavad või vajavad. Mulle või perele kingitud asjad lähevad ka taaskasutusse, ei kannata silma otsaski sünnipäevade ja jõulude kinkimise mentaliteeti.
Pole muud teha kui mingeid kingitusi organiseerida.
Mina mõtlen just vastupidi, et neil, kes varakult kingitusi varuma hakkavad, on väga suur suguvõsa ja/või tutvusringkond. Mida rohkem inimesi su ümber on, seda rohkem ka erinevaid tegemisi.
Neil, kes mingeid kinke ei tee, sellega ei stressa ja selle peale oma aega/raha ei kuluta, on minu arvates palju normaalsem suguvõsa ja tutvusringkond, kus materiaalsed asjad ei ole suhtlusel vajalikud, mingid pähemääritud kohustused ei pane kedagi kellegi suunas tõmblema ja kõik on chill. Olgu siis see tutvusringkond nii väike või suur kui tahes. Jõulukinkidesse on alati sisse kirjutatud suuremal või vähemal määral kohustust, mitte vabatahtlikkust. Tore ja üksteist väärtustav on just see kogukond, kes seda stressi vastastikku ei tekita.
Tore ja üksteist väärtustav on just see kogukond, kes seda stressi vastastikku ei tekita.
Võiks olla nii jah, et igaüks ostab ise endale selle raha eest, mis ta ise tahab, midagi mõnusat jõuludeks või siis jätab ostmata, nagu ta ise soovib. Suuremas osas on see ju raharaisk nagunii.
ingid pähemääritud kohustused
Kõikide jaoks ei ole lähedastele kingituste tegemine pähemääritud kohustus.
Kui teie peres kingitusi ei tehta, siis nii on ja pole vaja ka tänistada nende kallal, kellele kingituste tegemine ja saamine rõõmu valmistab.
Kust sa loed välja paanikat? Mina ka mõtlen reisil sõprade ning ka nende võimalike kinkide peale. Ei osta mingit rämpsu, vaid seda, millest arvan, et see võiks neid rõõmustada. Oma sõpru ja lähedasi ikka tunned ju. Mingit paanikat ei ole.
Ei osta mingit rämpsu, vaid seda, millest arvan, et see võiks neid rõõmustada.
Ma arvan, et mitte keegi ei mõtle, et ta kingib rämpsu, ikka tahab rõõmustada. Samas kui ma mõtlen nende kinkide peale, mis ma saan, siis pooli ma ise endale ju ei ostaks ega raha ei raiskaks.
Ei osta mingit rämpsu, vaid seda, millest arvan, et see võiks neid rõõmustada.
Ma arvan, et mitte keegi ei mõtle, et ta kingib rämpsu, ikka tahab rõõmustada. Samas kui ma mõtlen nende kinkide peale, mis ma saan, siis pooli ma ise endale ju ei ostaks ega raha ei raiskaks.
Just nimelt seepärast ei teegi enam suures seltskonnas, nt sugulastele, kes kohustuslikus korras on sunnitud midagi ostma/kapist leidma ja peale jõulupidu ohkan ja vaatan kurvalt kõike seda minu jaoks tarbetut kraami, mis sellega nüüd peale hakata või kuhu taaskasutusse viia. Ei ole vaja raha raisata.
Varsti pühad käes ja paljud pered teevad ka traditsiooniliselt kingitusi. Kes ainult lastele, kes muidu peresiseselt, kes iseendale, kes ei tee üldse.
Millises vääringus olete tänavused kingid planeerinud?
Minul on suures osas kingid ja mõtted koos, jäävad veel mõned lisad (nt maiustused jm söödav kraam), aga nii suures laastus läheb kuue kingi peale 350-400€.
Kuna mingi osa kinke kattuvad aasta-aastalt (nt söödav kinkekorv), siis selle põhjal näen, et hinnatõus on märgatav. Näiteks eelmise aasta ükd konkreetne kinkekorv maksis 39.90, sel aastal juba 42,90 ja esemeliselt on välja vahetatud paar toodet odavamate vastu.
Muud kingid – lastele – on nende soovide ja unistuste järgi ja erinevad igal aastal, minu enda “mõnupakett” spas, on kallinenud 20%.
Annetusi ma kingituste alla ei loe, siiani olen loomi toetanud aastaringselt ja jõulude ajal eraldi 100 euroga, aga tundub, et sedagi summat tuleb tõsta, sest kõik ju kallineb.
Midagi ei ole veel planeerinud. Pole ka kunagi mingit kindalt eelarvet olnud, ostan vastavalt sellele, mis ühele või teisele pereliikmele tundub sobivat, erinevate inimeste kingid ei pea üldse samas hinnaklassiski olema.
Ei osta mingit rämpsu, vaid seda, millest arvan, et see võiks neid rõõmustada.
Ma arvan, et mitte keegi ei mõtle, et ta kingib rämpsu, ikka tahab rõõmustada. Samas kui ma mõtlen nende kinkide peale, mis ma saan, siis pooli ma ise endale ju ei ostaks ega raha ei raiskaks.
Just nimelt seepärast ei teegi enam suures seltskonnas, nt sugulastele, kes kohustuslikus korras on sunnitud midagi ostma/kapist leidma ja peale jõulupidu ohkan ja vaatan kurvalt kõike seda minu jaoks tarbetut kraami, mis sellega nüüd peale hakata või kuhu taaskasutusse viia. Ei ole vaja raha raisata.
Jah, kui ikka on suur soov teha suures seltskonnas, siis võiks loosi tõmmata ja teha üks-kaks, kasvõi kolm kinki – ikka parem kui seitseteist vms.
ingid pähemääritud kohustused
Kõikide jaoks ei ole lähedastele kingituste tegemine pähemääritud kohustus.
Kui teie peres kingitusi ei tehta, siis nii on ja pole vaja ka tänistada nende kallal, kellele kingituste tegemine ja saamine rõõmu valmistab.
Sa ise ju ütled, et sulle meeldib kinke saada. Kui sulle meeldib teha, siis ei pea sa ootama ju jõule, tee millal soovid. Mulle ka tehakse kingitusi, aga mulle ei meeldi kinke saada. See paneb mind ebamugavust tundma, kohustab head nägu tegema, olema teeseldud rõõmus mõttetu kingi eest. Soovi korral ostan endale kõk mida tahan. Mul oma lemmik kohvi-tee sordid, lemmik küünal, enda välja kujunenud maitsed. Ei soovi saada mulli või pähkleid vms. Ootan aega, mil lõpetatakse ka koolides- lasteaedades õpetajate ees kiibitsemine ära.
Jõulukinke enne detsembrit üldiselt ei osta, aga see pole mu jaoks ka eriline stress, sest tarvis ainult emale ja mehele. Kui ehk midagi huvitavat näen, siis kingin mõnele sõbrale. Hind per nägu peaks jääma umbes 50eur kanti max.
Ei oska öelda. Eks peab lastelt küsima, mida jõuluks ootavad, siis selgub eelarve. Rohkem kinke ei tee.
Omad lapsed saavad jõululõuna ja ei tuhkagi rohkem 🙂
Kas teil on kokkulepe, et täiskasvanud lastega kinke ei tehta? Mina oma täiskasvanud lastele teen küll kingitused (ja nemad meile ka). Muidu tekiks ju lapselastel küsimus, et miks nende vanemad või vanavanemad kinke ei saa.
Samas on meie pere täiskasvanute kingitused üsna sümboolsed ja traditsioonilised ja söödavad-joodavad- nt minule ja miniale võib alati kinkida juustutooteid, pojale käsitöökomme, tütrele mõne tema lemmikparfüümidest, väimehele suitsuangerjat ja erinevaid pähkleid jms. Lapselapsed ja meie enda noorem (gümnaasiumis õppiv) laps saavad suuremad kingitused.
Ma arvan, et meie pere selleaastane kingieelarve tuleb 500 euro ringis.
Mitu last saavad “suuremad” kingitused pluss veel täiskasvanute nodi ja ainult 500.-? Ilmselt on “suurem” kingitus ikka väga suhteline mõiste…
Mina sooviks hoopis küsida, mida te jaanilaupäeval grillite, kas nimekiri on koos? Mina tunnen, et grillitooted on kallinenud, samas ei taha mingit mõttetut toorainet ka grillida, ikka sellist, mis sööjatele meeldib.
Natuke võite veel lihavõttetoitudest ja munade värvimisest ka rääkida, kugi selle küsimusega olen ma vist juba veidi hiljaks jäänud.
Miks peab mõnitama? Mida see sulle annab? Hea üleolekutunde, et sina oled teistsugune kui inimene, kes varakult midagi planeerib?
Mina olen ka selline, kes teeb pikki plaane. See on mulle mugav ja turvaline. Käin reeglina reisil kevadel ja sügisel ning alati ostan ka midagi, mis jõulu-, koolilõpu- või sünnipäevapakki pista. Kujutad ette, sel aastal märtsis ostsin Kreetalt hunniku laavakive ja seepe. Alati vajalikud ja sõprade poolt kasutust leidnud. Nüüd saangi jõulupakkidesse panna. Järgmisel kuul lähen Belgiasse, kavatsen traditsioonilist šokolaadi kaasa tuua ja veebruaris sünnipäeva pidavale isale kinkida.
Sinu sarkasm, mis tegelikult on mõnitamine, on nõme. Sooviks sulle viletsaid pühi, aga ei taha samale tasemele laskuda. Seega loodan, et ka sulle tuleb jõuluvana. Vbl viimasel hetkel kaubanduskeskusest haaratud kinkepakiga, ei tea, sest jõuluvana võis ka ironiseerida päkapikkude üle, kes soovitasid kingid varem valmis hankida.
Miks sa mingeid kive Kreekast tassid? Need ju Eestis iga nurga peal müügis ja ei maksa sisuliselt mitte midagi! Tahad hullult rasket pagasit vedada?:)
