Paksukesed, palun öelge Tallinnas või lähiümbruses jõusaale, kuhu julgeb 110-kilone minna ilma naerulaginat esile kutsumata. Võib olla olen ülitundlik, aga mul on konkreetne kogemus, kus spordisaali riietusruumi sisenedes neiud demonstratiivselt mulle selja keerasid ja kostus “issssssand” pluss vaikne naer. Ei tahaks seda uuesti kogeda. Tahaks lihtsalt rahulikult oma asju teha ja mitte kellegi tähelepanu liigselt pälvida. Saan aru, et kõik sõltub konkreetsetest inimestest, aga ühes kohas on tõenäosus selliseid itsitajaid kohata ilmselt suurem kui teises.
Vat ei julge pead anda, et igasugused tropid mõnest kohast eemale hoiavad aga olen näinud Tondi Goldenis ka kuulsamaid ja toekamaid daame, pole näinud, et keegi nende üle naeraks.
Ma ise pole ka päris nn võistlusvormis (küll madalamas ülekaalus), aga seal end ebamugavalt ei tunne.
Selle ebamugavustunde pead endas alla suruma. Kui sul ikka motivatsiooni on ja järjepidevalt kohal käid, küll siis muutub ka suhtumine. Mina vaatan neid pakse alati imetlusega, kes ennast liigutama hakkavad, mitte ei otsi vabandusi.
Selle ebamugavustunde pead endas alla suruma. Kui sul ikka motivatsiooni on ja järjepidevalt kohal käid, küll siis muutub ka suhtumine. Mina vaatan neid pakse alati imetlusega, kes ennast liigutama hakkavad, mitte ei otsi vabandusi.
Selle ebamugavustunde pead endas alla suruma. Kui sul ikka motivatsiooni on ja järjepidevalt kohal käid, küll siis muutub ka suhtumine. Mina vaatan neid pakse alati imetlusega, kes ennast liigutama hakkavad, mitte ei otsi vabandusi.
Ma olen aastaid erinevates kohtades käinud ja no sellist asja kuulen esimest korda, et keegi naerab. Äkki ikka sinu enda alaväärsuskompleks räägib? Äkki astusid sisse hetkel, kui nad millestki rääkisid ja peale sinu sisenemist jätkasid oma jutte?
Mina märkan nii rühmatrennides kui jõusaalis igasuguseid inimesi ja tõesti ei mõista, mis tiinekate kambad mujal on…
Hmm, olen käinud spordiklubides ja jõusaalides kaaludes nii 80 kui 120 kg aga ühtki naerulaginat pole kuulnud. Pigem mulle tundub, et “ebastandrsemat” trennirahvast (ülekaalulised, 70+ vanuses jne treenijad) vaadatakse pigem imetlusega. Kui pole Tallinnast siis aidata ei oska aga lihtsalt ütlen, et need itsitajad ja kritiseerijad on ikka parajad tropid.
Mina ei saa Gym!-i hinnakirjast aru – proovitrenn on 10€ kolmepäevane leping – mis see tähendab, kas võin need kolm päeva lõputult, iga päev kasvõi 2 korda trennis käia? Või ühe korra kolme päeva jooksul?
Mina ei saa Gym!-i hinnakirjast aru – proovitrenn on 10€ kolmepäevane leping – mis see tähendab, kas võin need kolm päeva lõputult, iga päev kasvõi 2 korda trennis käia? Või ühe korra kolme päeva jooksul?
Gym! ’i võid päevas ka 10x käia kui soovid. Proovitrenn 3p tähendab, et su leping kehtib 3 päeva ja selle aja jooksul käi palju tahad.
Paksukesed, palun öelge Tallinnas või lähiümbruses jõusaale, kuhu julgeb 110-kilone minna ilma naerulaginat esile kutsumata. Võib olla olen ülitundlik, aga mul on konkreetne kogemus, kus spordisaali riietusruumi sisenedes neiud demonstratiivselt mulle selja keerasid ja kostus “issssssand” pluss vaikne naer. Ei tahaks seda uuesti kogeda. Tahaks lihtsalt rahulikult oma asju teha ja mitte kellegi tähelepanu liigselt pälvida. Saan aru, et kõik sõltub konkreetsetest inimestest, aga ühes kohas on tõenäosus selliseid itsitajaid kohata ilmselt suurem kui teises.
Aitäh.
miks sa nüüd naeru kardad, kõik need mehed kes on kui pliiatsiorgid, ka nemad kardavad naeru, aga nii ei saagi elus midagi saavutada kui kardad teiste naeru. kes sind seal naerma peaks, teised ju samasugused nagu sina.
Nõustun nende eelpool kõnelejatega, kes ütlevad, et pole hullu midagi – ja nii ongi! Ise käin oma 85 kilogrammiga Myfitnessis (tõsi, enamasti Tartus, aeg-ajalt ka Tallinnas) ning ei ole kordagi halvustava suhtumise osaliseks saanud, samuti ei ole ma enamasti trenniskäijatest kõige suurem ning kõik saavad sõbralikult läbi.
Ära kindlasti ebakindluse pärast trenni minemata jäta, sest enesetundele ja tervisele annab liigutamine kaalust sõltumata positiivse tõuke. Võid loomulikult ka valida aja, mil spordiklubis on eelduslikult vähem rahvast või just tipptund ja palju inimesi, mil kõigil on kiire ja kus sa rahvamassi vahele “ära kaod”. Üldiselt aga usun, et su kogetu oli erand ning seetõttu ei tasu pead norgu lasta. 🙂
HC Gym. mina käisin lõunal Sikupillis. Vähe rahvast üldse, naisi tihtipeale ei olnudki. Lõunal olidki seal teised samasugused kontorirotid, kes käisid lõunapausil end liigutamas – mõni jooksis/kõndis lindil tunnikese, mõni tegi rattal tunnikese jne. Enamikel ei olnud isegi mingi fäänsit lükra spordiriietust vaid tavaline t-särk ja lühikesed püksid ja õllekõht 🙂
100kilosena Revalis käinud ja naernud pole keegi. Mind ei huvita ka, mida must mõeldakse, ega ma ei saa ju koju sulguda kui vaja jõutrenni teha. Jõukohane trenn on paksukesele väga hea. Revalis minu meelest on nii noori kui vanu, kõhnu ja paksemaid. Riieteruumis pole täheldanud, et keegi jõllitab, kuigi mul seda rasva ikka jagub. Las idioodid naeravad, sina mine ikka trenni, kui oled endale sobiva koha leidnud. Sina saad kõhnaks, aga nemad võivadki jääda pooletoobisteks ja see viimane on minu silmis isegi hullem kui paksus.
