Lugesin üle pikema aja täna perekooli.
1. Inimesed on mures, et annetatakse…, nagu see oleks kohustus. Peab omasid aitama? Küsimus milles, hetkel- on olemas elekter, on olemas töökoht kui on selleks vaeva nähtud, on olemas ka koht mida saab koduks nimetada vähemalt enamikel…
2. Osad inimesed on hetkel mures, et kui Ukrainlased siia tulevad, kas ikka keelt õpitakse…
3. Antivaktserid rõõmustavad, et neil on võimalus ära panna, et toetuse üritusel ei kandnud paljud maske..
4. Meile on saabunud noori ukraina mehi Eestisse, kes peaks oma kodumaa eest võitlema. Samal ajal on võimalik igalt poolt lugeda, kuidas Eestlased teevad juba reisidokumente, ostavad joodi tablette ning mõtlevad välja võimalusi kuidas perega varjuda ja põgeneda. Kus on Teie enda kodumaa kaitse üle mõtlemine? Kas teil kellelgi ei olegi siis isa, poegi või mehi?
Mis teil viga on?
Hetkel on käimas tõsine sõda, mis ei puudutab juba esimest hetkest ka meid, need inimesed võitlevad ka meie vabaduse eest!
Hetkel ei ole üldse oluline, mis keelt räägib sõjapõgenik ning mida soovitakse annetamiseks jne jne- need on inimesed nagu meie ning nad vajavad igakülgset abi!