Kust see söögiraha siis tuleb?
Üldiselt last kasvatav vanem väidab, et tema on pool miinimumist pannud ja rohkemgi veel. Lastetoetus laekub samuti ühe vanema arvele. Elatise puhul harva räägitakse söögirahast või vältimatute kulude katmisest.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Juhiloa tühistamine elatisvõlgnikul
Kust see söögiraha siis tuleb?
Üldiselt last kasvatav vanem väidab, et tema on pool miinimumist pannud ja rohkemgi veel. Lastetoetus laekub samuti ühe vanema arvele. Elatise puhul harva räägitakse söögirahast või vältimatute kulude katmisest.
Tahaks õpetust, kuidas seda rahata teha.
Samuti paluksin selgitust, kuidas takistab kõrge miinimuelatis oma lapse ülalpidamist. Miks ei maksta jõukohast summat?
Jõukohane maksmine ei sobi ju. Vähe, vähe.
Õpetus on see, et elus on palju asju, mida raha eest osta ei saa.
Kas miinimumelatis, survestamine ja võlg oleksid ka siis okei kui tõestama ja vältimatuga elama suruda mõlemad ning rahakasutamise ideed tuleksid kelleltki kolmandalt. Maksad ja heameelega maksad, oma lapsele ju ikkagi.
Kust see söögiraha siis tuleb?
Üldiselt last kasvatav vanem väidab, et tema on pool miinimumist pannud ja rohkemgi veel. Lastetoetus laekub samuti ühe vanema arvele. Elatise puhul harva räägitakse söögirahast või vältimatute kulude katmisest.
Et siis ongi normaalne, et teine vanem lapse ülalpidamises osalema ei pea? Rohkem raha tähendab paremaid võimalusi. Kas iga vanem ei tahagi seda oma lapsele?
Loomulikult ei jäta last kasvatav vanem oma last nälga ja paljaks, vaid võtab näiteks teise töökoha juurde, ostab vähem kvaliteetset sööki või riideid, käiakse harvem teatris vms. Kas nii ongi normaalne?
Tahaks õpetust, kuidas seda rahata teha.
Samuti paluksin selgitust, kuidas takistab kõrge miinimuelatis oma lapse ülalpidamist. Miks ei maksta jõukohast summat?
Jõukohane maksmine ei sobi ju. Vähe, vähe.
Õpetus on see, et elus on palju asju, mida raha eest osta ei saa.
Kas miinimumelatis, survestamine ja võlg oleksid ka siis okei kui tõestama ja vältimatuga elama suruda mõlemad ning rahakasutamise ideed tuleksid kelleltki kolmandalt. Maksad ja heameelega maksad, oma lapsele ju ikkagi.
Enamasti sobib vabatahtlik ja pidev jõukohane maksmine väga hästi. Kohtusse pöördutakse tavaliselt siis, kui ei maksta mitte midagi; peab pidevalt meelde tuletama, paluma, nõudma.
Enamasti sobib vabatahtlik ja pidev jõukohane maksmine väga hästi. Kohtusse pöördutakse tavaliselt siis, kui ei maksta mitte midagi; peab pidevalt meelde tuletama, paluma, nõudma.
Kuidas siis aasta tagantjärgi tehakse ja tasaarveldatakse kehtiva miinimumiga.
Et siis ongi normaalne, et teine vanem lapse ülalpidamises osalema ei pea? Rohkem raha tähendab paremaid võimalusi. Kas iga vanem ei tahagi seda oma lapsele?
Loomulikult ei jäta last kasvatav vanem oma last nälga ja paljaks, vaid võtab näiteks teise töökoha juurde, ostab vähem kvaliteetset sööki või riideid, käiakse harvem teatris vms. Kas nii ongi normaalne?
Normaalne on konkreetselt millegi eest maksta. Miks raha ringleb teise vanema arve kaudu? Miks siis ei sobi, et teine vanem maksab otse trenniarve või ostab talvejope. Iga vanem soovib ise ka midagi otsustada, miks tulevad ostuideed ainult ühelt vanemalt?
Sinu rohkem raha ja paremad võimalused võivad teise inimese jaoks tähendada vältimatuga elamist ja võlga.
Et siis ongi normaalne, et teine vanem lapse ülalpidamises osalema ei pea? Rohkem raha tähendab paremaid võimalusi. Kas iga vanem ei tahagi seda oma lapsele?
Loomulikult ei jäta last kasvatav vanem oma last nälga ja paljaks, vaid võtab näiteks teise töökoha juurde, ostab vähem kvaliteetset sööki või riideid, käiakse harvem teatris vms. Kas nii ongi normaalne?
Normaalne on konkreetselt millegi eest maksta. Miks raha ringleb teise vanema arve kaudu? Miks siis ei sobi, et teine vanem maksab otse trenniarve või ostab talvejope. Iga vanem soovib ise ka midagi otsustada, miks tulevad ostuideed ainult ühelt vanemalt?
Sinu rohkem raha ja paremad võimalused võivad teise inimese jaoks tähendada vältimatuga elamist ja võlga.
Kust sa võtad, et ei sobi? Lapse arvete maksmine sobib suurepäraselt. Enamik üksikvanemaid unistab sellest, et teine vanem lapsega tegeleks – käiks mööda poode, et sobivaid riideid leida, sõlmiks trennilepinguid ja transpordiks last, saadaks sünnipäevadele, aitaks õppida, põetaks haiget last, käiks temaga arsti juures, kannaks üle klassiraha, lasteaiamaksu, läheks koosolekutele jne.
Kas last kasvatav vanem sai enne lahkuminekut lapse arvete maksimisega, talle riiete muretsemisega, trennide valimisega jne hakkama? Miks arvatkakse, et ta pärast lahutust hakkama ei saa?
Kust sa võtad, et ei sobi? Lapse arvete maksmine sobib suurepäraselt. Enamik üksikvanemaid unistab sellest, et teine vanem lapsega tegeleks – käiks mööda poode, et sobivaid riideid leida, sõlmiks trennilepinguid ja transpordiks last, saadaks sünnipäevadele, aitaks õppida, põetaks haiget last, käiks temaga arsti juures, kananks üle klassiraha, lasteaiamaksu, läheks koosolekutele jne.
Kohtulahendite põhjal ei ole sellist trendi täheldanud.
Kohtulahendite põhjal ei ole sellist trendi täheldanud.
Juba öeldi, et kui vanem kõike seda nimetatut teeb, ei jõutagi kohtusse ja pole ka kohtulahendist midagi lugeda.
Juba öeldi, et kui vanem kõike seda nimetatut teeb, ei jõutagi kohtusse ja pole ka kohtulahendist midagi lugeda.
Mida see teine vanem peab tegema- täitma lihtsalt ühe vanema ühepoolseid soove. Kas need ka õiged ja vajalikud on, seda ei huvita mitte kedagi.
Aga teise vanema riided, trennid, sünnipäevapeod, meelelahutus, arstilkäigud, haiguslehed, lõputud koosolekud, tulumaks, sotsiaalmaks, jalgratas, hambaarst jne. Käi tööl ja ainult muretse, et teistel oleks.
Juba kohtu jaoks avaldust kirjutades pead kinnitama, et teine vanem ei osale mitte mingil majanduslikul kujul lapse kasvatamises.
Kohtus arvestatakse sellega, kui vanem soovib oma lapsele otse kulutusi teha, mitte teise vanema arvele raha kanda.
Juba kohtu jaoks avaldust kirjutades pead kinnitama, et teine vanem ei osale mitte mingil majanduslikul kujul lapse kasvatamises.
Kohtus arvestatakse sellega, kui vanem soovib oma lapsele otse kulutusi teha, mitte teise vanema arvele raha kanda.
Otsused on miinimumiga kasvav summa, aasta tagasiulatuvalt või tasaarveldus makstud summast. Otsi võimalusi kui maksta ei ole. Kas maksjale endale või teistele lastel ka midagi jääb ei huvita.
Juba kohtu jaoks avaldust kirjutades pead kinnitama, et teine vanem ei osale mitte mingil majanduslikul kujul lapse kasvatamises.
Kohtus arvestatakse sellega, kui vanem soovib oma lapsele otse kulutusi teha, mitte teise vanema arvele raha kanda.
Otsused on miinimumiga kasvav summa, aasta tagasiulatuvalt või tasaarveldus makstud summast. Otsi võimalusi kui maksta ei ole. Kas maksjale endale või teistele lastel ka midagi jääb ei huvita.
Sa kirjutad sellest, kui on juba kohtusse mindud. Kui vanem isa vabatahlikult lapsele raha kulutab, siis enamasti kohtusse ei minda. Ma oleks ka vihane, kui teine lapsevanem arvab, et tema ei pea oma lapsele sentigi kulutama. Loomulikult nõutakse siis juba kohtus maksimumi.
Sa kirjutad sellest, kui on juba kohtusse mindud. Kui vanem isa vabatahlikult lapsele raha kulutab, siis enamasti kohtusse ei minda. Ma oleks ka vihane, kui teine lapsevanem arvab, et tema ei pea oma lapsele sentigi kulutama. Loomulikult nõutakse siis juba kohtus maksimumi.
Sellest oli juba juttu, vabatahtlik kulutamine ei sobi paljudele.
Kui otsus igapäevase olemise paremaks teeb ja viha alla surub, siis muidugi nõudke. See räägib inimesest endast väga palju.
Sa kirjutad sellest, kui on juba kohtusse mindud. Kui vanem isa vabatahlikult lapsele raha kulutab, siis enamasti kohtusse ei minda. Ma oleks ka vihane, kui teine lapsevanem arvab, et tema ei pea oma lapsele sentigi kulutama. Loomulikult nõutakse siis juba kohtus maksimumi.
kohtusse minnakse ka siis, kui ema arvab, et isa ei kuluta ema arust piisavalt. samas uuringud näitavad, et praegune min elatis + lapsetoetus katavad ära kõik elementaarsed lapse kulud, seega kui isa kulutab lapsele nt 150 eurot kuus, siis võib ema ikkagi leida, et seda ei ole piisavalt ning pöördubki kohtusse.
enamik inimesi saaks vihaseks, kui keegi võtab suure osa nende palgast ja kulutab selle suvaliste asjade peale
Sa kirjutad sellest, kui on juba kohtusse mindud. Kui vanem isa vabatahlikult lapsele raha kulutab, siis enamasti kohtusse ei minda. Ma oleks ka vihane, kui teine lapsevanem arvab, et tema ei pea oma lapsele sentigi kulutama. Loomulikult nõutakse siis juba kohtus maksimumi.
Sellest oli juba juttu, vabatahtlik kulutamine ei sobi paljudele.
Kui otsus igapäevase olemise paremaks teeb ja viha alla surub, siis muidugi nõudke. See räägib inimesest endast väga palju.
Õnneks on riik seisukohal, et esmalt vasutavad siiski mõlemad vanemad ja kui üks neist päriselt hakkama ei saa, siis tullakse appi. Kuni käed-jalad-mõistus terved, ei ole abi vaja.
Mehed, valige, kelle sisse tulete ja kaks korda järjest (paari tunni jooksul) kondoomita ärge seksige, muud ei olegi öelda. Pole mõtet pärast nutta, et naine ei närinud tablette või keeldus abordist. Olge hoolikamad oma spermaga, siis ei pea pärast vastutama.
Naaber sulle kätt ette panna ei saa, seega miks peaks tema maksud sellise mõtlematu tegevuse toetuseks minema?
Õnneks on riik seisukohal, et esmalt vasutavad siiski mõlemad vanemad ja kui üks neist päriselt hakkama ei saa, siis tullakse appi. Kuni käed-jalad-mõistus terved, ei ole abi vaja.
Mehed, valige, kelle sisse tulete ja kaks korda järjest (paari tunni jooksul) kondoomita ärge seksige, muud ei olegi öelda. Pole mõtet pärast nutta, et naine ei närinud tablette või keeldus abordist. Olge hoolikamad oma spermaga, siis ei pea pärast vastutama.
Naaber sulle kätt ette panna ei saa, seega miks peaks tema maksud sellise mõtlematu tegevuse toetuseks minema?
Riik on seisukohal, et miinimumelatis on liiga kõrge. Mitmendat aastat vehivad kalkulaatorit teha. Millal valmib, ei tea.
Mu vend on üksikisa, mis sperma juttu sa hakkad ajama.
Täiesti mõtlematu lahmimine!
Õnneks on riik seisukohal, et esmalt vasutavad siiski mõlemad vanemad ja kui üks neist päriselt hakkama ei saa, siis tullakse appi. Kuni käed-jalad-mõistus terved, ei ole abi vaja.
Mehed, valige, kelle sisse tulete ja kaks korda järjest (paari tunni jooksul) kondoomita ärge seksige, muud ei olegi öelda. Pole mõtet pärast nutta, et naine ei närinud tablette või keeldus abordist. Olge hoolikamad oma spermaga, siis ei pea pärast vastutama.
Naaber sulle kätt ette panna ei saa, seega miks peaks tema maksud sellise mõtlematu tegevuse toetuseks minema?
Riik on seisukohal, et miinimumelatis on liiga kõrge. Mitmendat aastat vehivad kalkulaatorit teha. Millal valmib, ei tea.
Mu vend on üksikisa, mis sperma juttu sa hakkad ajama.
Täiesti mõtlematu lahmimine!
20 postitust, üksikisast vend ja sa ikka pole aru saanud, et teemaalgataja EI küsi miinumelatist, vaid tal on tagasihoidlik soov, et isa ka oma panuse annaks. Loe nüüd mõttega vahelduseks teiste postitused ka läbi, et sa aru saaks, millest üldse jutt on.
Riik on vastu võtnud meetmed (juhiloa ära võtmine, elatisabi), et ohjeldada vastutusest kõrvalehiilivaid lapsevanemaid, ja tore on.
Muide, see elatisabi ei päästa rongaisa, võlg jääb tiksuma ikka, lihtsalt siis on mees võlgu riigile.
See alandlikkus, et ei pane teist vanemat vastutama, on piinlik, lihtsalt piinlik. Kui last kasvataval vanemal on raha nagu muda, siis vabalt, aga muul juhul on siiski teise autori asi ka vastutada.
Juba öeldi, et kui vanem kõike seda nimetatut teeb, ei jõutagi kohtusse ja pole ka kohtulahendist midagi lugeda.
Mida see teine vanem peab tegema- täitma lihtsalt ühe vanema ühepoolseid soove. Kas need ka õiged ja vajalikud on, seda ei huvita mitte kedagi.
Aga teise vanema riided, trennid, sünnipäevapeod, meelelahutus, arstilkäigud, haiguslehed, lõputud koosolekud, tulumaks, sotsiaalmaks, jalgratas, hambaarst jne. Käi tööl ja ainult muretse, et teistel oleks.
Tegelikult on sedasi, kui laps jääb elama ühe vanemaga, siis teine vanem ei osale lapse elus enam rohkem kui annab raha. Laps jääb selle vanemaga ka võõraks. Pmst see kes elatist maksab, maksabki mitte oma lapsele vaid ikkagi exelukaaslasele kümnist.
Neid põhjuseid, miks keegi elatise võlgu jääb, on mitmeid. Teemaalgataja on siin korduvalt kirjutanud, et tema pole ahne olnud ja summa jääb alla kehtiva elatise miinimumi. See 150€ millest jutt käib, ületas 10 aastat tagasi, ehk siis perioodi, millest jutt käib, alguses kehtinud elatise miinimumi. Elatise miinimum kasvas üle 150€ alles seitse aastat tagasi. Võib arvata, et küllap see nõudmine siis oli märksa häälekam ja ahnus ilmsem. On naiivne arvata, et mees peaks esialgse ülevõlli nõudmise jõukohasemaks muutudes kuidagi iseenesest leebuma ja ahnele eksile mingil hetkel ikkagi heast südamest raha kandama hakkama.
Elatisabi taotlemine ei ole elatisvõlglase maksmisest vabastamine ja tema kohustuste maksumaksjale panemine. Elatisabina väljamakstud summa tuleb elatisvõlglasel pärast riigile ära maksta. Mida elatisabi süsteem teeb, on see, et paneb riigi vastutama võimetuse eest tagada oma seaduste kehtivus. Võimetuse eest panna elatisvõlglane maksma. Ja ühtlasi paneb riigi ise tegelema selle võla kättesaamisega.
Lapsega elav vanem, selle asemel, et ohkida, kuidas võlglane mingil täiesti arusaamatul põhjusel kohe mitte maksta ei taha, kui talle on alguses kurjaga selga lennatud ja ülekohtuseid summasi nõutud, võiks lihtsalt vaadata, et ta omalt poolt rattad veerema oleks lükanud. Kui riik on lubanud, et lapsed mingitel tingimustel raha saavad, siis tuleb teha toimingud, mis selle raha saamise tagavad. Edasi on juba kohtutäituri mure mõelda sellele, kas kellegi juhilubade järele minek on mõistlik või mitte.
Neid põhjuseid, miks keegi elatise võlgu jääb, on mitmeid. Teemaalgataja on siin korduvalt kirjutanud, et tema pole ahne olnud ja summa jääb alla kehtiva elatise miinimumi. See 150€ millest jutt käib, ületas 10 aastat tagasi, ehk siis perioodi, millest jutt käib, alguses kehtinud elatise miinimumi. Elatise miinimum kasvas üle 150€ alles seitse aastat tagasi. Võib arvata, et küllap see nõudmine siis oli märksa häälekam ja ahnus ilmsem. On naiivne arvata, et mees peaks esialgse ülevõlli nõudmise jõukohasemaks muutudes kuidagi iseenesest leebuma ja ahnele eksile mingil hetkel ikkagi heast südamest raha kandama hakkama.
Elatisabi taotlemine ei ole elatisvõlglase maksmisest vabastamine ja tema kohustuste maksumaksjale panemine. Elatisabina väljamakstud summa tuleb elatisvõlglasel pärast riigile ära maksta. Mida elatisabi süsteem teeb, on see, et paneb riigi vastutama võimetuse eest tagada oma seaduste kehtivus. Võimetuse eest panna elatisvõlglane maksma. Ja ühtlasi paneb riigi ise tegelema selle võla kättesaamisega.
Lapsega elav vanem, selle asemel, et ohkida, kuidas võlglane mingil täiesti arusaamatul põhjusel kohe mitte maksta ei taha, kui talle on alguses kurjaga selga lennatud ja ülekohtuseid summasi nõutud, võiks lihtsalt vaadata, et ta omalt poolt rattad veerema oleks lükanud. Kui riik on lubanud, et lapsed mingitel tingimustel raha saavad, siis tuleb teha toimingud, mis selle raha saamise tagavad. Edasi on juba kohtutäituri mure mõelda sellele, kas kellegi juhilubade järele minek on mõistlik või mitte.
See 150€ on kahe lapse peale kokku.
Kui nüüd õigesti mäletan, siis oli kohtus käimise ajal elatise miinimumiks 145€ lapse kohta.
Elatisabi riigilt saan. Võlgnevus on kohtutäiturile tegelemiseks antud.
Juba kohtu jaoks avaldust kirjutades pead kinnitama, et teine vanem ei osale mitte mingil majanduslikul kujul lapse kasvatamises.
Kohtus arvestatakse sellega, kui vanem soovib oma lapsele otse kulutusi teha, mitte teise vanema arvele raha kanda.
Otsused on miinimumiga kasvav summa, aasta tagasiulatuvalt või tasaarveldus makstud summast. Otsi võimalusi kui maksta ei ole. Kas maksjale endale või teistele lastel ka midagi jääb ei huvita.
Kui maksjal on teised lapsed sündinud peale otsuse tegemist- siis saad alati kohtusse pöörduda ja paluda elatise vähendamist. Kohus võtab juba ammu aluseks ka riigi poolt makstava toetuse, maksaja teised lapsed ja ka selle, kui palju on lapsed teise vanema juures – seega kui õigeaegselt esitad vastuväited – siis ei mõista kohus välja miinimumi.
Kui sa tead, et ta saab ümbrikupalka ning tead ka ettevõtte nime, siis soovitan anda vihje MTA-sse viitega, et see ümbrikupalga saaja hoiab kõrvale elatise maksmisest.
Antud valdkonnas töötanuna nägin, et see töötas selles mõttes (MTA läks kontrollima), et töötasu muutus ametlikult nähtavaks ning kohtutäitur sai alustada sellest kinnipidamisi.
Kui maksjal on teised lapsed sündinud peale otsuse tegemist- siis saad alati kohtusse pöörduda ja paluda elatise vähendamist. Kohus võtab juba ammu aluseks ka riigi poolt makstava toetuse, maksaja teised lapsed ja ka selle, kui palju on lapsed teise vanema juures – seega kui õigeaegselt esitad vastuväited – siis ei mõista kohus välja miinimumi.
Nõuame miinimumi kõikidelt vanematelt välja. Ja kui raha ei ole, on võlg ja load läinud.
Ma tahaks näha, kuidas tuleb mees kohtusse töölepinguga vehkima, et ei tohi lube ära võtta, sest vajan neid töötasu saamiseks – samas, kui muu vahendid (töötasu arestimine jne) elatist maksma ei pane. Seega, kui mees vajab lube töötamiseks ja palga teenimiseks – mis takistus on tal siis oma last ülalpidada?
mees läheb kohtusse ja ütleb, et otsib tööd rekkajuhina, muid oskusi tal pole. kui juhtimisõigus peatada, siis pole tal mingit võimalust tööd leidagi. praegu paraku väga palju transpordifirmasid pankrotti läinud ja juhte töötuna uut tööd otsimas
Ikka jääb küsimus, miks ta ei pidanud ülal omaenda last, kui veel tööl käis? Meetmed, millega survestada rongavanemaid, peavad mõjuma. Mida sa soovitad?
Sest naine võttis lapse ära, võttis uue mehe lapse isaks ja see mees ei ole enam lapse isa. Mis veel segaseks jäi?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Juhiloa tühistamine elatisvõlgnikul