Täna uppus Männiku karjääris 12-aastane poiss. Mu poeg on kriipsu vanem ja käib ka seal sõpradega. Rääkisin talle juhtunust, aga tema on veendunud, et ju siis see poiss ei osanud ujuda ja tema oskab. Mina üritasin selgeks teha, et kõigiga võib juhtuda. Kas on äkki kellelgi infot, mismoodi tänane õnnetus juhtus – kas poiss läks liiga kaugele, kas ujuda oskas jne? Mul on tunne, et mu pojal on meri põlvini ja talle oleks vaja karmi näidet, et juhtub ka oskajatel. On kellelgi mingeid noorte meestega juhtunud näiteid, kus suvistes oludes on noor uppunud, kuigi oskas ujuda, oli terve, oli kaine jne? Eriti hea kui uudise lingina.
Teema: Juhtumid, kus oskaja ujuja on uppunud
Nagu tõsiselt?

Nagu tõsiselt?
Äkki selgitaksid? Kas oma lapsele ohtudest rääkimine ja kui tundub, et laps ei võta ohtu tõsiselt, siis võtta kasutusele näited reaalsetest juhtumitest, on vale? Või mida sa öelda tahtsid oma küsimusega?

Põhjuseid, miks ujuda oskav inimene ära upub, võib olla mitmeid:
nt
– füüsiline vigastus – hüppab pea ees vette, vees aga on mingi kivi, prügi jms. Kaotab teadvuse ja upubki
– alajahtumine. Seda pigem kuskilt paadist/laevalt vette kukkudes (kui keegi ära ei päästa) – ka päästevest seljas ei aita. Organism jahtub külmas vees kiiresti ja süda seiskub
– tervislik seisund – südame-, kopsu-, neeru-, kõrvahaiged ja epileptikud peaksid ujuma järelvalve all
Alkoholi siinkohas ei maini, lapsed seda nagunii tarvitada ei tohi. Aga täiskasvanute statistikas on enamus uppunuid joobes. Alkoholi tarvitades väsib organism kiiremini, koordinatsioon ja taju on halvenenud, võivad tekkida jäsemete krambid jms.

Nagu tõsiselt?
Äkki selgitaksid? Kas oma lapsele ohtudest rääkimine ja kui tundub, et laps ei võta ohtu tõsiselt, siis võtta kasutusele näited reaalsetest juhtumitest, on vale? Või mida sa öelda tahtsid oma küsimusega?
Seda, et kas tõsiselt leidub inimesi, kes teiste kohutava õnnetuse pealt endale kasu lõigata üritavad?
Minu tutvusringkonnas uppus ära sportlik noormees, kes oli väga hea ujuja. Ujus järves, täiesti kaine, kramp lõi jalga ja oligi kõik.

Minu tutvusringkonnas uppus ära sportlik noormees, kes oli väga hea ujuja. Ujus järves, täiesti kaine, kramp lõi jalga ja oligi kõik.
Kust see teada on, et kramp? Kas kramp on kuidagi tuvastatav? Mu poiss väidab, et krambiga tuleb end selili keerata ja pole üldse keeruline. No tal on igale asjale vastus alati muidugi.

Seda, et kas tõsiselt leidub inimesi, kes teiste kohutava õnnetuse pealt endale kasu lõigata üritavad?
Palun vabandust, aga milleks sellised nõmedad kommentaarid? Kuidas teemaalgataja “endale kasu lõikab”?
Sellistest õnnetustest tuleb justnimelt rääkida. Seda last enam ei päästa miski, aga äkki mõne teise inimese rääkimine ja teadmine, et võib juhtuda ja juhtubki, päästab.

Nagu tõsiselt?
Äkki selgitaksid? Kas oma lapsele ohtudest rääkimine ja kui tundub, et laps ei võta ohtu tõsiselt, siis võtta kasutusele näited reaalsetest juhtumitest, on vale? Või mida sa öelda tahtsid oma küsimusega?
Seda, et kas tõsiselt leidub inimesi, kes teiste kohutava õnnetuse pealt endale kasu lõigata üritavad?
Doonorelundite saajad peavad ka eluaeg ennast halvasti tundma, et teiste kohutavatest õnnetustest endale kasu lõikasid? Sa oled haige inimene, otsi abi!

Minu tutvusringkonnas uppus ära sportlik noormees, kes oli väga hea ujuja. Ujus järves, täiesti kaine, kramp lõi jalga ja oligi kõik.
Kust see teada on, et kramp? Kas kramp on kuidagi tuvastatav? Mu poiss väidab, et krambiga tuleb end selili keerata ja pole üldse keeruline. No tal on igale asjale vastus alati muidugi.
PS. Need inimesed, kellel on alati igale asjale vastus või lahendus olemas, ei oska reaalses situatsioonis tegelikult üldse käituda.

PS. Need inimesed, kellel on alati igale asjale vastus või lahendus olemas, ei oska reaalses situatsioonis tegelikult üldse käituda.
Absoluutselt nõus. Ja seepärast ma nii agaralt abi küsingi. Poiss on väga veendunud, et ta teab kõike, aga tegelikult ei tea midagi. Õnneks pole väga riskialdis poiss, aga ikkagi. Üks valearvestus ja …
Palun näiteid, näiteid, näiteid.

Ma võin eksida, aga meenub statistika ühelt koolituselt, et kõige enam uppujaid on noorte tugevate meeste seas u 20-30 a. Oskavad hästi ujuda ja tunnevad end ka ohtlikes veekogudes turvaliselt. Hüppavad alati julgelt peakat. Nii saadakse ka kaelavigastusi ja ratastooli jäädakse isegi.

Hüppavad alati julgelt peakat. Nii saadakse ka kaelavigastusi ja ratastooli jäädakse isegi.
Just nägin ise, kuidas ühel noorel mehel oli teine sünnipäev. Talle öeldi, et ära hüppa siin, seal vees võib üks toru olla. Ikka hüppas. Ja välja tuli verd jooksva peaga, kuid siiski omal jalal. Ehk sai õppetunni.

Ka minu kriipsuke vanem poeg käib samas karjääris ujumas, iga suvi käime ja nii juba palju aastaid. Just “käime”, sest ma ei ole iial lubanud endale luksust tal ja tema semudel seal silma mitte peal hoida. Seal on sügavaid kohti, on kive ja rauakolakaid vees – jälgin ikka neid, kui nad möllavad. Tänase veeõnnetuse osas on ka minul mitu küsimust. Kus olid poisi sõbrad, vanemad, kaasujujad. Kas nii saabki uppuda, et lihtsalt vajud vaikselt 3 meetri sügavusele, mitte mingeid karjeid, vehklemisi. Kui olid sõbrad, pidid ju märkama, et ühte pole. Kui olid vanemad – samuti ilmselt oli 10 minutiks pilk eemal, telefonis. Väga kurb uudis.

Näen pidavalt vees lapsi, kes ujuda ei oska(vee peal püsimine ei ole veel ujumisoskus). Olen sel suvel näinud kohas, kus ujumas käin, peale enda ja oma lapse ühte tüdrukut kes ujuda oskas. Küll aga olen näinud kätistega lapsi kohas kuhu jõudmiseks tuleb ületada 2-meetrine sügavus. Vanemaid nendega kaasas loomulikult ei ole.

Ka minu kriipsuke vanem poeg käib samas karjääris ujumas, iga suvi käime ja nii juba palju aastaid. Just “käime”, sest ma ei ole iial lubanud endale luksust tal ja tema semudel seal silma mitte peal hoida. Seal on sügavaid kohti, on kive ja rauakolakaid vees – jälgin ikka neid, kui nad möllavad. Tänase veeõnnetuse osas on ka minul mitu küsimust. Kus olid poisi sõbrad, vanemad, kaasujujad. Kas nii saabki uppuda, et lihtsalt vajud vaikselt 3 meetri sügavusele, mitte mingeid karjeid, vehklemisi. Kui olid sõbrad, pidid ju märkama, et ühte pole. Kui olid vanemad – samuti ilmselt oli 10 minutiks pilk eemal, telefonis. Väga kurb uudis.
Saab nii uppuda, et häältki ei tee. Tõmbad vee sisse omale, hing jääb kinni ja eks sa proovi siis karjuda.

Ka minu kriipsuke vanem poeg käib samas karjääris ujumas, iga suvi käime ja nii juba palju aastaid. Just “käime”, sest ma ei ole iial lubanud endale luksust tal ja tema semudel seal silma mitte peal hoida. Seal on sügavaid kohti, on kive ja rauakolakaid vees – jälgin ikka neid, kui nad möllavad. Tänase veeõnnetuse osas on ka minul mitu küsimust. Kus olid poisi sõbrad, vanemad, kaasujujad. Kas nii saabki uppuda, et lihtsalt vajud vaikselt 3 meetri sügavusele, mitte mingeid karjeid, vehklemisi. Kui olid sõbrad, pidid ju märkama, et ühte pole. Kui olid vanemad – samuti ilmselt oli 10 minutiks pilk eemal, telefonis. Väga kurb uudis.
kuivõrd tegemist oli mustanahalise sisserändajaga, siis pakun, et põhjuseks oli olematu ujumisoskus …

Delfi artiklis on kirjas:
Kahjuks leiti kaks tundi hiljem 12-aastane poiss elutuna veest – sedapuhku rannapiiri ja õhulossi vahel paiknenud alalt.
Kell 17.40 leidsid päästjad kolme meetri sügavusest veest uppunu.
Kui pilte vaadata, siis ilmselt noorukitel tõesti on sellise vahemaa peale juba sügavust 3m raske ette kujutada.
Inimesed on uppunud ka siis kui jalad põhja ulatuvad, seega saan teemaalgatajast aru, et vasikaaruga poissi ongi keeruline maa peale tuua.

kuivõrd tegemist oli mustanahalise sisserändajaga, siis pakun, et põhjuseks oli olematu ujumisoskus …
Wtf, kust see info

kuivõrd tegemist oli mustanahalise sisserändajaga, siis pakun, et põhjuseks oli olematu ujumisoskus …
Wtf, kust see info
see info jooksis erinevatest kommentaariumitest korduvalt läbi … tegemist oli kolmelapselise perega ja kõik viibisid sel hetkel rannas.

Rabelemist enamasti tuleb uppumisel ette, aga seda ei pruugita ju kaldalt märgata. Lisaks võidakse seda arvata niisama trikitamiseks. Karjumisega on keerulisem jah. Paljud saavad karjuda mingil määral, aga mitte võibolla küll piisavalt kõvasti, et kaldale kostaks, pigem, kui keegi on lähedal, võiks kuulda. Ulpimise ja rabelemise hetke on mõned minutid, kui keegi tähele ei pane, ongi läbi. Ja võib ka juhtuda hääletut uppumist, kui tõmbab liiga palju vett kurku või lööb pea ära.

Täna uppus Männiku karjääris 12-aastane poiss. Mu poeg on kriipsu vanem ja käib ka seal sõpradega. Rääkisin talle juhtunust, aga tema on veendunud, et ju siis see poiss ei osanud ujuda ja tema oskab. Mina üritasin selgeks teha, et kõigiga võib juhtuda. Kas on äkki kellelgi infot, mismoodi tänane õnnetus juhtus – kas poiss läks liiga kaugele, kas ujuda oskas jne? Mul on tunne, et mu pojal on meri põlvini ja talle oleks vaja karmi näidet, et juhtub ka oskajatel. On kellelgi mingeid noorte meestega juhtunud näiteid, kus suvistes oludes on noor uppunud, kuigi oskas ujuda, oli terve, oli kaine jne? Eriti hea kui uudise lingina.
TA on seesama imelik perekoolikas kes pidevalt tahab teada üksikasju surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite kohta. Nüüd libatas endale poja kah veel aga ta käekiri on ikkagi tuvastatav. Pidevalt treib siia sarnaseid teemasid, et inimene ka ei väsi. Väga taktitundetu ja eemaletõukav juhtum, loodan et päriselus sellist ei tunne ega kohta.
<p style=”text-align: left;”>Selle õnnetuse puhul oli tõesti tegemist lapsega, kes polnud enne vett näinudki. Ei osanud arvestada, et nii kiiresti sügavaks võib minna. Ilmselt ei tajunud vanemad ka ohtu, ega osanud last hoiatada ega valvata.</p>

Sellises vanuses lapsele ongi juba raske tema vanematel midagi õpetada, eriti kui poiss juba on saanud seal omapäi käia ja tegutseda. Et näe, ma olen juba käinud x korda, midagi pole juhtunud, ei juhtu siis ka edaspidi! Mul ka 13a poiss ja seda “elutarkust” on tal ülearugi. Pidevalt käib vaidlus, kuidas tema teab paremini. Enamasti on lõpuks ikka minul õigus (nt et pole mõtet lumivalget t-särki selga panna enne moosiga pudru söömist – pärast ta muidugi õigustab, et mina sõnusin selle moosi t-särgile minemise ära 😉 ). Karm on see, et seda moosi pealeajamist saad kerge südamega lasta teha, aga ujuma minemine on hoopis teine tase, kuigi laps võiks siis vähemalt tajuda, et täiskasvanul ongi rohkem kogemusi, et teada, kuidas asjad VÕIVAD lõppeda.
Aga mis siin lastest rääkida – nädalavahetusel kutsusime korrale täiskasvanud mehi, kes olid ilmselgelt joogised ja asutasid end ujuma minema. Sel hetkel nad vette ei läinud, aga mis nad 10 min pärast tegid, kui olime lahkunud sealt, ei tea…

Sain FB kommentaaridest kinnitust kahtlusele, mis tekkis eile pilte sündmusest vaadates, et tegu oli mustanahalise lapsega – ilmselt sisserändajate pere – oli olnud rannas ema ja isa kolme lapsega. Väga traagiline kujutleda, kuidas vanemad ülejäänud elu ainult ennast süüdistavad, et poissi ei vaadanud, ometi mõlemad olid olemas. Ju poiss ei osanud piisavalt ujuda, aga endiselt arusaamatu, kuidas saab rahvamassi keskel vees lihtsalt nii alla vajuda, et mitte keegi ei näinud.

Sain FB kommentaaridest kinnitust kahtlusele, mis tekkis eile pilte sündmusest vaadates, et tegu oli mustanahalise lapsega – ilmselt sisserändajate pere – oli olnud rannas ema ja isa kolme lapsega. Väga traagiline kujutleda, kuidas vanemad ülejäänud elu ainult ennast süüdistavad, et poissi ei vaadanud, ometi mõlemad olid olemas. Ju poiss ei osanud piisavalt ujuda, aga endiselt arusaamatu, kuidas saab rahvamassi keskel vees lihtsalt nii alla vajuda, et mitte keegi ei näinud.
Keegi ju ei jälginud spetsiaalselt teda ilmselt. Inimesed ujuvad, mõni sukeldub, teeb korki, mulistab niisama, siis ta kaob ära. Aga teised, kes teda kogu aeg ei vahtinud, vaid ujumisega tegelevad, ei märka ju seda. Ju siis keegi polnud nii lähedal, et oleks vaadanud, kuhu see poiss siit mu kõrvalt nüüd sai. Kui juba kaugemal olla, siis võib ju lihtsalt mõelda, et ujus eemale või läks kaldale, kui sa teda üldse enne märkasid.

Üldiselt olen lapsega rääkinud ohuteemadest alati ja näitlikustanud erinevatest päriselu situatsioonidest rääkides. Ja õnnetuste juhtumiseks(k.a uppumine) on suurem roll ülilõbusas meeloludes , kambakesi lollitamised või üksteise võimetega uhkustamised, proovilepanekud ja nende ajal mitme kehvema situatsiooni tekkimine. Üks parajasti hingab, teine lollitamise pärast vajutab sõpra vee alla või sikutab vee alt jne. Ühed treeninud mingit sooritust pikalt ja siis hakatakse kohe samamoodi järgi proovima, aga puudub sealjuures teise võib-olla aastapikune järkjärguline treenig jne.
Igasugust oskuste kohta oleme olnud seisukohal, et inimene siiski ei ole nii täiuslik, et libastumine, ebaõnnestumine, väike eksimus oleks ennetavalt täiesti välistatud (olgu see autosõit, olgu ujumine, olgu trikitamine, isegi jalakäijad eksivad tohtult ja astuvad järjepidevalt ilma vaatamata sõiduteele sisuliselt auto alla, kuigi kõndida oskavad ja juskui näevad ka hästi jne) ja suurem melu (suurematel ka alkohol) ja lolllitamine/katsetamine on juba üks oht, mis “vähendab” enamasti oskusi või pigem keskendumist, tähelepanekut jne. Kuna väikelapse east peale oleme rääkinud ja silmad lahti ringi käinud, siis tegelikult on neid ohuolukordi olnud üksjagu(õnneks päris surma mitte, aga suvalises kohas sõiduteele tormanud väikelapsest jäid autorattad ikkagi ainult sentimeetrite kaugusele) ja see on siiski pannud last ettevaatlikumalt suhtuma.
Uppumisega on mu laps lähedalt kokku puutunud (umb 6-aastastel), kui Stroomis meie nägemisulatusest (ehk madalat) toodi välja uppunu ja hakati elustama (siis saadi hingamine sisse ehk õnneks ei surnud) Ja ka ei olnud eelnevalt ja pikalt karjumist (rannas melu ka, ei kosta selle sees ka väiksem hüüatus) ja kätega mingit erilist rapsimist (samamoodi veidi eemal mitte süvendatult seda inimest vaadates ei saagi ilmselt aru, kas sukeldus või see üks liigus oligi appikutse) ja nägin ise seda inimest eelnevalt rahulikult ujumas (mitte kõndimas). Olen hiljem palju seda juttu kuulnud, et ei olegi tihti sellist eelnevat vehklemist ja karjumist nagu filmides enamasti näidatakse.
Pole küll päris ainult ujumisega seotud, aga Viimsis ujumiseskuses torust alla lasknud naine, kes uppus, oskas ka väidetavalt ujuda.
Aga alles siis , kui juba lapsel juba nii suur eneseteadmine käes, hakata selgitama ohtusid, on ilmselt üsna utoopiline lootus. Me räägime lapsega ennetavalt ja palju, et ta isegi ütleb, et see nii ajukuklas sees, et isegi ilmselt puberteedi hullus (siiamaani) ja noormehe ea hulljulgus (tulevikus) ei suuda seda minema pühkida (loodetavasti).

Uppumine ei käi appihüüdmise ja rapsimisega. Kui tõsine uppumisoht, siis läheb kogu võhm sellele, et saada suu korraks sissehingamiseks veepinnale.
https://youtu.be/8te9idzLh7E
Mõni aasta tagasi oli video, kuidas veekeskuses oli väike laps ema juurest plehku pannud, sügavas vees ja uppumas aga kõrvaseisjad ei saanud üldse arugi, et laps upub. Ta päästeti siiski ära aga hirmus ikkagi.
Noorte (meeste)/noorukite puhul on palju oma võimete ülehindamist või soovi teistele muljet avaldada. Hüpatakse kuskilt alla, proovitakse ujuda kuhugi saarele, üle jõe vms. Ei arvestata oludega- vool, lained, temperatuur.

Aga alles siis , kui juba lapsel juba nii suur eneseteadmine käes, hakata selgitama ohtusid, on ilmselt üsna utoopiline lootus. Me räägime lapsega ennetavalt ja palju, et ta isegi ütleb, et see nii ajukuklas sees, et isegi ilmselt puberteedi hullus (siiamaani) ja noormehe ea hulljulgus (tulevikus) ei suuda seda minema pühkida (loodetavasti).
Ja miks sa arvad, et seda alles nüüd selgitama hakati? Vaatame edasi, kuidas sinu teadlikust teismelisest saab iseteadlik noormees 😀

Aga alles siis , kui juba lapsel juba nii suur eneseteadmine käes, hakata selgitama ohtusid, on ilmselt üsna utoopiline lootus. Me räägime lapsega ennetavalt ja palju, et ta isegi ütleb, et see nii ajukuklas sees, et isegi ilmselt puberteedi hullus (siiamaani) ja noormehe ea hulljulgus (tulevikus) ei suuda seda minema pühkida (loodetavasti).
Ja miks sa arvad, et seda alles nüüd selgitama hakati? Vaatame edasi, kuidas sinu teadlikust teismelisest saab iseteadlik noormees 😀
Ta pigem juba noormehe eas ja igalt poolt vastukaja (isegi kui ise kõrval ei ole), et väga mõistlik. Aga ei teagi 100% ja ka täiskasvanuna võivad mõned inimesed ära pöörata oma tegemistes, kuid ise on tunnistanud, et see eelteadmine on teda ikka paljudest tükkidest eemale hoidnud ja ongi teada, et on sõprade suuremad lollused kaasa tegemata jätnud ja ka mingeid tegevusi peatanud. Ja ütlebki, et kõiketeadva “noorena” täskasvanu pilgu läbi vaadatud selgitusi kuulates oleks temaltki raudselt tulnud, et ma tean ise paremini ja ma kõige targem, nutikam, osavam jne Aga ega sõbradki seepärast kohe kaabakad ja pätid ole ja loodetavasti ja üsna suure tõenäolsusega tulevikus selleks ka saa, kuid südamevalu on emadel ilmselgelt olnud rohkem. Ja see info mitte nüüd ainult minu arvates, vaid lisaks enda teadmistele ka tagasisidena teistelt kõrvalolijatelt kui vanemaid kõrval pole, ka täiskasvanutelt.
