Loodus on inimese nii teinud (ka ahvidel on nii), et rasv koguneb kõigepealt kõhule ja siis sealt mujale. Pekikihil on mitmeid funktsioone, energia varu, pehmus löökide vastu, siseelundite soojahoidmine jne. Seda pekki on raske maha saada, sest keha ei taha temast loobuda. Kõhulihased on kõigil inimestel olemas, need kellel on nad väljas, ongi palju dieeti pidanud, liikunud ja eks paljud teevad ka rasvaimu kui raha on. Nendel on lihtsam kes juba lapsena on väga liikuvad, söövad mõistlikult ja siis seda rasva kõhule ja mujale ei tekigi, sest kasvav keha vajab koguaeg energiat. Kõik rasv kulutatakse ära. Probleem tekib siis kui inimene saab täiskasvanuks,
Ma sain su jutust aru, et probleem tekib sellistel inimestel siis, kui nad kõhuli kukuvad. Ja no see maksa ja mao külmetamise oht nagunii. Südamel ega ajul vist külmasaamise ohtu pole, muidu oleks loodus nende ümber ka pekikihi tekitanud?
169 ja 55 kaal on täiesti normaalne kaal. Sama pikkadel meestel on normaalne kaal 60-62kg. Kõik muu on juba pekk.
Meeste ideaalkaal on siiski pikkus miinus sada, mitte pikkus miinus sada kümme nagu naistel. 169 cm ja 60-62 kg mees on ikka kribu mis kribu, ja seda mitte oma pikkuse tõttu. Teismelise kaal, mitte täiskasvanud mehe oma.
Ma sain su jutust aru, et probleem tekib sellistel inimestel siis, kui nad kõhuli kukuvad. Ja no see maksa ja mao külmetamise oht nagunii. Südamel ega ajul vist külmasaamise ohtu pole, muidu oleks loodus nende ümber ka pekikihi tekitanud?
Päris napakas. Sinu tsiteeritul on õigus, evolutsiooniliselt on kõhule kogunev pekk vajalik siseorganite kaitseks ja soojendamiseks. Kui oleksid koolis bioloogiatunnis kohal viibinud, siis teaksid, et kopse, südant ja aju kaitseb skelett nende organite ümber.
Ma sain su jutust aru, et probleem tekib sellistel inimestel siis, kui nad kõhuli kukuvad. Ja no see maksa ja mao külmetamise oht nagunii. Südamel ega ajul vist külmasaamise ohtu pole, muidu oleks loodus nende ümber ka pekikihi tekitanud?
Päris napakas. Sinu tsiteeritul on õigus, evolutsiooniliselt on kõhule kogunev pekk vajalik siseorganite kaitseks ja soojendamiseks. Kui oleksid koolis bioloogiatunnis kohal viibinud, siis teaksid, et kopse, südant ja aju kaitseb skelett nende organite ümber.
Vaata, armsake, kui kõhupekk eluliselt oluline oleks, nagu sina ja minu tsiteeritu siin väidate, siis oleks ilma selle pekita elamine võimatu. Nii nagu on eluohtlik (st võimatu) elada ilma justnimelt skeletita elutähtsate organite ümber. Usu mind, maks ja magu töötavad täiesti perfektselt ka ilma igasuguse lisa”soojenduseta” ????
Vaata, armsake, kui kõhupekk eluliselt oluline oleks, nagu sina ja minu tsiteeritu siin väidate, siis oleks ilma selle pekita elamine võimatu. Nii nagu on eluohtlik (st võimatu) elada ilma justnimelt skeletita elutähtsate organite ümber. Usu mind, maks ja magu töötavad täiesti perfektselt ka ilma igasuguse lisa”soojenduseta” ????
Rasvkude on tegelikult eluliselt vajalik. Aga see oleneb tüübist, asukohast ja kogusest.
Rasvik (omentum)- kõhuõõnes paiknev rasv- ja sidekoest “põll” ehk kõhukelmevolt, mis ümbritseb organeid ja kaitseb neid traumade ja põletikuliste protsesside korral. Liigne keharasv koguneb ka rasvikusse ja on terviserisk.
Kõhupekk – koosneb nahaalusest rasvkoest, mis toimib terve keha soojustusena ja kukkumise korral “turvapadjana”. Liigne nahaalune rasvkude on terviserisk.
Vistseraalne rasv – kõhuõõnesisene rasv, mille liigne hulk võib tervisele rohkem kahju teha kui nahaalune rasvkude. Ka väliselt kõhnadel inimestel võib olla liigset vistseraalset rasva.
Ma sain su jutust aru, et probleem tekib sellistel inimestel siis, kui nad kõhuli kukuvad. Ja no see maksa ja mao külmetamise oht nagunii. Südamel ega ajul vist külmasaamise ohtu pole, muidu oleks loodus nende ümber ka pekikihi tekitanud?
Päris napakas. Sinu tsiteeritul on õigus, evolutsiooniliselt on kõhule kogunev pekk vajalik siseorganite kaitseks ja soojendamiseks. Kui oleksid koolis bioloogiatunnis kohal viibinud, siis teaksid, et kopse, südant ja aju kaitseb skelett nende organite ümber.
Vaata, armsake, kui kõhupekk eluliselt oluline oleks, nagu sina ja minu tsiteeritu siin väidate, siis oleks ilma selle pekita elamine võimatu. Nii nagu on eluohtlik (st võimatu) elada ilma justnimelt skeletita elutähtsate organite ümber. Usu mind, maks ja magu töötavad täiesti perfektselt ka ilma igasuguse lisa”soojenduseta” ????
Soolikaid ja põit, emakat ja munasarju, neere pead sa ju soojas hoidma. Kopsud soojendavad iseennast sest nad liiguvad kui sa hingad. Kui sa kukud kõhuli ja mingi orgi kõhtu, siis peab see enne lihaste läbimist läbima pekikihi, see on juba suurem kaitse kui ork lendaks kohe lihasesse. Kuidas sa nii rumal oled? See on jube mõelda.
Kui loodus tahaks inimesele jätta ainult sixpacki kõhule, siis sinna rasvarakke üldse ei tekiks. Miks üldse sixpack on nii eriline? Sest seda ei ole igaühel ja seda on raske saavutada ja hoida. Tähendab sellel on visuaalne väärtus. Kui kõigil oleks niisama sixpack ees, siis ei märkaks seda mitte keegi. Sest kõigil on see niisamagi eks.
Vaata, armsake, kui kõhupekk eluliselt oluline oleks, nagu sina ja minu tsiteeritu siin väidate, siis oleks ilma selle pekita elamine võimatu. Nii nagu on eluohtlik (st võimatu) elada ilma justnimelt skeletita elutähtsate organite ümber. Usu mind, maks ja magu töötavad täiesti perfektselt ka ilma igasuguse lisa”soojenduseta” ????
Rasvkude on tegelikult eluliselt vajalik. Aga see oleneb tüübist, asukohast ja kogusest.
Rasvik (omentum)- kõhuõõnes paiknev rasv- ja sidekoest “põll” ehk kõhukelmevolt, mis ümbritseb organeid ja kaitseb neid traumade ja põletikuliste protsesside korral. Liigne keharasv koguneb ka rasvikusse ja on terviserisk.
Kõhupekk – koosneb nahaalusest rasvkoest, mis toimib terve keha soojustusena ja kukkumise korral “turvapadjana”. Liigne nahaalune rasvkude on terviserisk.
Vistseraalne rasv – kõhuõõnesisene rasv, mille liigne hulk võib tervisele rohkem kahju teha kui nahaalune rasvkude. Ka väliselt kõhnadel inimestel võib olla liigset vistseraalset rasva.
Kõige esimesena tekibki visteraalne rasv ja see kaob ka kõige kiiremini. Enne tekib visteraalne rasv ja alles siis kõhupekk. Kui kaalu langetada, siis väheneb esimesena visteraalne rasv ja alles siis kõhupekk, vastupidi ei ole võimalik pekki põletada.
Kõige esimesena tekibki visteraalne rasv ja see kaob ka kõige kiiremini. Enne tekib visteraalne rasv ja alles siis kõhupekk. Kui kaalu langetada, siis väheneb esimesena visteraalne rasv ja alles siis kõhupekk, vastupidi ei ole võimalik pekki põletada.
