Juuli, mina siin!
Tore ikka, et mitmed jaksavad siia ka keset suve kirjutada.
Endast niipalju: ise 31, mees 36. Praegu 13. tsükkel proovimist. Aprilli lõpus/mai alguses käisime mehed mõlemad analüüsidel ja kõik korras (PAP, hormoonid, ultraheli, spermogramm jne. Põletikunäitajad kontrolliti ka mõlemal 10+ aastat tagasi koos põetud klamüüdia pärast).
Enne seda perioodi kasutasime kondoomi ja pille võtsin viimati septembris 2017. Lapsi pole, eelnevaid teadaolevaid rasedusi pole.
Mõlemad normaalkaalus, ei suitseta, kanget alkoholi ei joo.
Ravimeid ei tarbi, võtan ainult alates juuli 2018 foolhapet.
Viljatusravi-spetsialistilt saime hetkel vaid soovituse protsessi nautida ja järgmine samm oleks lähikuudel laparoskoopia, et teha munajuhade kontroll. Põhjuseks taaskord see pagana kunagi läbipõetud klamüüdia (sama mehega kusjuures, olen seda ka varem siin maininud).
Ise mõtlen, et sellest veel järgmine samm oleks IVF, ei põe selle pärast üldse ja mees ka samal lainel. Tegime omavahel kokkuleppe, et ei hakka aastaid proovima ja ootama. See nn “tunne” ja vanus pressivad peale mõlemad ????
Tsükkel reeglina 28-30 päeva. Loen “päevadeks” ainult korraliku veritsusega päevi, sest mu arst teeb ka nii.
Praegu CD32..
CD28 tegin segase peaga keset päeva kümnese-tundlikkusega rasedustesti, mis oli padunegatiivne.
Määrinud on pruunikalt pühkides alates CD30. Kusjuures ainult pühkides, sidemele on jäänud ainult 1cm triibuke eile.
Eks ma siis ootan ja mõtlen, olen leppinud kõigega. Tahaks juba, et kui uus tsükkel algab, et ta juba pihta hakkaks, mida ta vebitab ????
Minu pöördumine oleks nende suunal, kes on juba teinud LAP’i – kas keegi sooviks jagada minuga pilti oma armidest? Internetis vahtimine ei anna mõnusat ülevaadet, seal on pigem üleval äärmused.
Ja jah, ma olen täpselt selline pinnapealne eit, et mind pigem hirmutavad armid kõhul kui narkoos.
Kõigile triibulistele palju õnne ja neile, kes aastaid proovinud on, WOW, kuidas te seda teete!
Tere!
Pole tõesti mõtet oodata (pean silmas LAP-i ja IVF-i edasilükkamist), kui kindel lapsesoov on olemas ja vanus pressib peale. Mina ja mu mees pigem alguses esimesed kaks aastat andsime lastele vaba tuleku, s.t. et kätt ette ei pannud, aga ei jälginud ei õigeid päevi ega kasutanud mingeid teste, vitamiine. Sedasi need esimesed kaks aastat kulgesid kuni hakkas mure enda tervise pärast. Seega ma ei usu, et on inimesi, kes proovivad teadlikult lihtsalt niisama aastaid ja aastaid ilma järgmisi samme (uuringuid) tegemata ja lahendusi otsimata.
Mina olen läbinud LAP-i, aga pilti oma armidest jagada ei taha, sest alakõht on minu jaoks ikkagi intiimpiirkond. Ettekujutuse saamiseks nii palju, et kõhul on kolm armi. Kaks (imepisikest, umbes 3-5 mm läbimõõduga, ovaalse kujuga) on külgedel munasarjade koha peal ja need näevad välja nagu mõni nahaarm vistriku puhul, mis on paranenud – silmaga vaevumärgatav ja peab otsima, et üldse näha. Suurem arm on kohe vahetult naba all. See on selline 1 mm laiune valge kriips (ca 8-10 mm pikkune, millel all otsas on risti 1 mm laiune ja ca 6 mm pikkune valge kriips. Seega kokkuvõttes need armid on minimaalsed ja ma ei pane neid üldse tähele, v.a. siis, kui spetsiaalselt neid otsima hakata. Mõnedel naistel on kuuldavasti tehtud 4 auguga LAP, minul tehti (7 aastat tagasi) 3 auguga.
Liblikas
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt 01.07 16:23; 02.07 08:32; 03.07 08:27; 05.07 12:59; 15.07 15:35; 18.07 09:39; 18.07 11:53; 23.07 15:27; 24.07 11:37; 25.07 13:58; 25.07 14:42; 25.07 16:38; 31.07 16:15; 31.07 18:16; 01.08 10:33; 01.08 11:29; 01.08 16:58;