Kummaline mõelda jah, et varsti ongi see aeg käes, kui beebid meie kätel on 🙂
Mul läheb hästi. Beebi sipleb kõhus hoolega ja kõik analüüsid on siiani korras olnud (preklampsia oht). Rauda ainult hakkas väheks jääma. Nüüd hakkab liikumine natuke keerulisemaks minema. Ei saa enam nii kergelt kummardada ja madalalt tõustes püsti.
Ma püüan looduslike puuviljade suhkruga mitte liialdada (ma võiks päevad läbi puuvilju ja marju süüa) ja igasugu jäätiseid ja muid sellist pigem mitte tarbida. Kuna beebi on õiges suuruses, siis ei taha teda kogemata liiga suureks kasvatada. Ennast pole mul nende kõigega kunagi õnnestunud suuremaks saada 🙂 Olen nüüd ka ise pigem natuke alla võtnud. Aga raseduse kaalutõusuga on arst rahul, nii et ehk on kõik piisavalt hästi.
Magada ei saa ma juba päris tükk aega korralikult. Hommikuti, kui valgus tuppa hakkab paistma, ma enam magada ei saa. Vahest ärkan kell 7, vahest kell 5. Samas nii väsinud ma pole, et päeval hea magada oleks. Siis olen õhtul palju kauem üleval. Nii et püüan magama minna, kui pimedamaks läheb, et unetunnid täis saada.
Natuke hakkab hirm kohale jõudma, et kuidas sünnitusega kõik läheb ja kas ikka normaalsed arstid siis mu ümber satuvad jne. Aga ega siin ette pole midagi mõelda. Kõik oleneb, millal beebi sündida tahab ja kuidas mu keha käitub.