Käisin täna uuesti kontrollis. Beebi ilusti nädalaga kasvanud, süda tuksus ja hematoom õnneks ka juba kahaneb, rohkem verejookse olnud ei ole. Ravimeid võtan nüüd 12.nädalani edasi igaks sajaks juhuks. Homme analüüse andma ja 15.november ämmaemanda vastuvõtule ja arvele võtma. Siiamaani tundub veel nii ebareaalne kõik. Viimasest rasedusest 5 aastat möödas ja nüüd jälle teeks nagu esimest korda kõike uuesti läbi.
K.
Tore, et kõik kenasti 🙂
Mul viimasest rasedusest natuke üle 10 aastat möödas ja no täiesti nagu esimest korda oleks rase – kuidagi nii teistmoodi mõtted, tunded, olemine. (Ja natuke siiamaani ei usu, et tegelikult ka juba 10 nädalat kasvatan enda seest üht päris reaalset pisikest inimest…)
Minu eilne ämmakalkäik osutus maailma mõttetuimaks, ämmakas oli haigeks jäänud ja keegi asendaja võttis 3 minutiga mult veeniverd, printis pissiproovidele etiketid peale ja soovis ilusat päeva jätku 😀 No mul oli oma ämmakale umbes tuhat küsimust ja suur lootus, et näen titte ka, sest eelmine kord umbes nii jutt jäi, aga säh sulle. Ikka eriti meh-emotsioon. Hea, et mees kaasa ei tulnud, oleks ikka päris “asja eest” vaba hommiku pidanud küsima töölt. Aga noh, vähemalt aega küll ei raisatud!
Tere tulemast ka kõigile hiljuti liitunutele, Luci, pöidlad peos, et juunist saaks see sinu kuu nüüd peale säärast katkemiste kadalippu!
AM