Teema: kaal langeb aga talje ei kahane

Oled õunatüüpi kehaga?
Mina nt olen see nn pirn ja viimasena langes reie ümbert 1 sentimeetrike ümbermõõtu. Taljest ja rinnust läks kohe. Kaotanud olen ka umbes 8-9 kilo.
Tahtsin sellega öelda, et ole kannatlik, küll hakkab ka talje ümbert ümbermõõt vähenema. Lihtsalt erinevatel inimestel \”klammerdub\” rasv tugevamalt erinevatesse kohtadesse 🙂

Aga mis meetodiga sa alla võtad? Dieetide ja vähese kehalise liikumisega kaalu kaotades on suur risk kaotada rasva asemel lihaseid. Lihas kaalub palju ja jääb mulje, et allavõtmine on edukas, aga siis lähebki nii, et kaalunumber küll kahaneb, aga kehakuju ei muutu.
http://www.naine24.ee/826768/kiire-kaalulangus-voib-havitada-lihaseid/

mul ka nii. olen võtnud maha 4 kg. käed on ilusad. kintsud on ilusad, rinnad ka muidugi väiksemad. aga kõht on vaid pisut väiksem.
kaalulangusega kaob kõht ära kõige viimasena, siis kui enam mujalt pole midagi maha võtta.
ja samas räägitakse et diabeedirisk on suur, kui ümbermõõt on 88 ja üle selle. mu töökaaslased ütlevad, et juba näost olen ma kõhnaks jäänud. aga see vöö… selle järgi ma olen ikka paks ja diabeeririskiga.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma olen pirnikehaga.
Peale enese käsile võtmist ei ole mul enam üldse rindu, aga tagument on ikka samasugune.[/tsitaat

Oh jah, tuttav tunne. Ma olen juba peaaegu pesulaud. Kui enne oli rü 96, siis nüüd 90, aga puus on ikka meetrine. Masendav.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Eem… Äkki keegi selgitaks mulle, miks ei peeta ilusaks puusade omamist ja suurt, ümarat tagumikku, mida üsna edukalt endale taha treenida saab, kui loodus andnud pole? Mina nutsin patja (kujundlik väljend), kui mu puusaümbermõõt AINULT meeter oli. [/tsitaat]

No ma ei tea. Esiteks pole ma kahemeetrine. Ja teiseks on mu kintsud ka jämedad ning sobivate pükste leidmine on paras piin. Ei kujuta ette mis moodi on võimalik endale midagi selga leida VEEL suurema ahtriga.
No ja ma oleks ikka paras värdjas valmis, kui rinnaümbermõõt on 90 ja puus 120. Öka. Seal ei ole mitte midagi ilusat.

Tahaks, et puus oleks nii 97 ja kints samuti veidi peenem. Siis oleks rahul ja ei käiks siin kiunumas. Minu maitse on just selline, ei taha olla 120 ja ei taha ka elu eest 90cm. Aga nõme ongi see, et selle 97 sentimeetrini jõudmiseks kaob ülevalt poolt palju rohkem sentimeetreid, kuigi just sealt pole vaja midagi maha saada. Ja just see ongi masendav.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Trenni tuleb teha, siis muutub alla võttes ka kehakuju ilusaks! Kirjutab endine pirn, nüüdne liivakell.[/tsitaat]

Nii, ja kes sulle ütles, et ma trenni ei tee? 😉

Aga avalda mulle ka siis saladus trennist, mis kaotab sentimeetreid just soovitud kohtadest.

Bodypump, zumba, jooksmine, rattasõit ja crosstrainer igatahes on mu b-korvist nüüdseks üsna näljase a teinud ja karta on, et õige pea ei jää sinna enam mitte midagi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

vist jah õunatüüp..kitsad õlad,loomulikult see ümmargune keskkoht, tagument..ohh.
Nüüd vaatan et õlad allavõtmisega veel kahanenud mille tõttu mu ümmargune kõht veel rohkem silma paistab..aga loodan siis et kunagi midagi kahaneb, muidu oleks ikka nõme küll, pilbas punnkõhuga.. [/tsitaat]

Tere, saatuskaaslane! Meie oleme kõhtjalgsed!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Äkki oled pudrusööja? Kas makarone tarbid?[/tsitaat]

hommikuks söön tôesti enamasti putru. Vôileibadest hakkab nälg liiga ruttu ligi ja mune ka nagu iga päev ei tahaks… Makarone tarbin vast kord kahe nädala jooksul.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas keegi mulle ka oskab midagi asjalikku kosta – ma hakkasin umbes kaks kuud tagasi end korralikult liigutama. Mul on toitumine niisamagi päris tervislik, sest mulle juhtumisi maitsevad sellised lihtsad ja suhteliselt lahjad toidud ja enesetunne kannatab kôvasti kui ma liiga rasvast ja muud jura juhtun liialt ette vôtma. Söön 3 korda päevas. No igatahes on kahe kuuga kaalulangus olnud null… Riiete järgi julgen arvata et ümbermôôdud pole ka kahanenud välja arvatud rinnakorv ja see ei olnud soovitud tulemus üldse mitte. Kehakujult olin originaalis liivakell nii et vôiks ju nagu igalt poolt natuke kahaneda, aga ei.

Trenni teen umbes 4-5 korda nädalas, tunniajalisi rühmatreeninguid, pooled korrad spinningut ja teised pooled siis mingi body-toning tüüpi tund ja ega ma ennast tagasi ei hoia noh selles môttes et ei pingutaks täiega. Mulle tôesti meeldib see mida ma teen ja see tunne mis peale trenni on.

Ma ei ole hirmus suures ülekaalus, umbes 10kg. Mul ei ole ka eriti kiire selle langetamisega, aga no praeguse tempo juures jääbki langetamata. Minu teadmiste pôhjal sellise trenniga kahe kuuga ikka sellist lihast ka ei ehita mis kaalunumbrit nii stabiilselt paigal hoiaks. Ma tunnen küll, et kints on rohkem trimmis ja keskkoht ehk vôbiseb kôndides natuke vähem, aga ma ei usu et seal rohkem lihast on, lihtsalt olemasolev on nagu rohkem trimmi ajand. Aga pekk istub ikka selle kôige peal – eriti kôhul, külgedel ja kintsu sisekülgedel.

Ja ma julgen päris kindlalt öelda, et ma ei hakanud trennis käies rohkem sööma – pigem isegi vähem. Näiteks alkoholi pole ma peaaegu üldse tarbinud, muidu oli ikka nädala peale 2 – 3 ôhtut kerget tipsutamist. Seda säästurezhiimi teooriat on mul natuke raske uskuda, sest ma ei näljuta ennast mitte mingil moel. Kui säästurezhiim on tôesti olemas, siis kuidas anoreksikud kokku kuivavad?

Kas keegi näitaks mulle kus mu eluviisis on see viga, mis ei lase mul tulemusi saavutada?[/tsitaat]
alla saab võtta siiski vaid kaloreid vähendades. see trenn ei ole nii suur energiakulu, et kaal pelgalt sellest vähenema hakkaks.

Ma olen ka õunatüüpi, aga võiks arvesse võta, et kitsad õlad kuuluvad ikka pirnitüüpi naisele, mitte õunatüüpi. Liivakella ja õunatüüpi naise ainus vahe seisneb kõhupekis, õunatüübil seda sinna ka koguneb, liivakellal mitte.
Muidu on mõlemal keskmised või suuremad rinnad, korralik tagumik, puus õlgadega ühelaiune ja saledad liikmed. Õunatüübil lisaks kõhtu ja keskkohta ka rasva kogunenud.
Pirnitüübil e. A koguneb rasv puusadesse, tagumikku, reitesse. Õlad kitsamad, tissid väikesed, ribid väljas. Nagu kaks erinevat naist kokku monteeritud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas: [/small]

Variandid:
a) sul on liiga kriitiline pilk enda keha suhtes (puht reaalselt ei saa selle pikkuse juures olla liiga suurt \”punnkõhtu\”)
b) kõhulihased pole pärast sünnitust enam need ning mida vanem, seda keeruliem on neid viisakaks treenida
c) seedehäired – gluteentalumatus, laktoostalumatus, mõni muu toidutalumatus <- need tekitavad puhitusi ning gaaside mahutamiseks jätab loodus kõhu punni. Ehk kui sul on lisaks muudele asjadele probleem gaasidega või sagedase kõhulahtisusega, siis konsulteeri arstiga.[/tsitaat]Ma usun, et nii a, b kui ka c on kõik õiged.

Ma olen eluaeg sale inimene olnud, aga vahet ei ole, kas siis, kui kunagi kaalusin isegi 49 kilo või siis, kui kaalusin 65 kilo, koguaeg on olnud inetu punnkõht – nii enne sünnitusi kui ka peale sünnitusi.
Jah, kriitiline olen ma enda keha suhtes.
Praegu teen kõvasti trenni, aga kõhu osas ei ole midagi oluliselt paremaks muutunud.
Täitsa usun, et mul on ka mingi toidutalumatus, mille osas, seda ei tea.
Põhimõtteliselt on koguaeg selline raske ja punnis tunne kõhus.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas keegi mulle ka oskab midagi asjalikku kosta – ma hakkasin umbes kaks kuud tagasi end korralikult liigutama. Mul on toitumine niisamagi päris tervislik, sest mulle juhtumisi maitsevad sellised lihtsad ja suhteliselt lahjad toidud ja enesetunne kannatab kôvasti kui ma liiga rasvast ja muud jura juhtun liialt ette vôtma. Söön 3 korda päevas. No igatahes on kahe kuuga kaalulangus olnud null… Riiete järgi julgen arvata et ümbermôôdud pole ka kahanenud välja arvatud rinnakorv ja see ei olnud soovitud tulemus üldse mitte. Kehakujult olin originaalis liivakell nii et vôiks ju nagu igalt poolt natuke kahaneda, aga ei.

Trenni teen umbes 4-5 korda nädalas, tunniajalisi rühmatreeninguid, pooled korrad spinningut ja teised pooled siis mingi body-toning tüüpi tund ja ega ma ennast tagasi ei hoia noh selles môttes et ei pingutaks täiega. Mulle tôesti meeldib see mida ma teen ja see tunne mis peale trenni on.

Ma ei ole hirmus suures ülekaalus, umbes 10kg. Mul ei ole ka eriti kiire selle langetamisega, aga no praeguse tempo juures jääbki langetamata. Minu teadmiste pôhjal sellise trenniga kahe kuuga ikka sellist lihast ka ei ehita mis kaalunumbrit nii stabiilselt paigal hoiaks. Ma tunnen küll, et kints on rohkem trimmis ja keskkoht ehk vôbiseb kôndides natuke vähem, aga ma ei usu et seal rohkem lihast on, lihtsalt olemasolev on nagu rohkem trimmi ajand. Aga pekk istub ikka selle kôige peal – eriti kôhul, külgedel ja kintsu sisekülgedel.

Ja ma julgen päris kindlalt öelda, et ma ei hakanud trennis käies rohkem sööma – pigem isegi vähem. Näiteks alkoholi pole ma peaaegu üldse tarbinud, muidu oli ikka nädala peale 2 – 3 ôhtut kerget tipsutamist. Seda säästurezhiimi teooriat on mul natuke raske uskuda, sest ma ei näljuta ennast mitte mingil moel. Kui säästurezhiim on tôesti olemas, siis kuidas anoreksikud kokku kuivavad?

Kas keegi näitaks mulle kus mu eluviisis on see viga, mis ei lase mul tulemusi saavutada?[/tsitaat]

Ega ma kindlat ja ühest vastust sulle anda ei oska, aga võin rääkida oma kogemusest. Paar küsimust on ka :).

Esiteks- mis seal rühmatreeningutes täpselmalt toimub? Kas treenid nö rasvapõletuspulsil või sellest kõrgemal pulsisagedusel ja millise koormuse saavad lihased?

Mul oli peale esimese lapse saamist kaaluga ikka väga suuri probleeme, kuigi sõin väga valitud asju ja liikusin palju. Laps magas ainult liikuvas kärus, niisiis sörkisin rasvapõletuspulsi ülemisel piiril oma 4 h päevas. Ja mitte ei saanud aru, kuidas kaal ei lange. Siis jäin uuesti lapseootele ja asi jäi sinnapaika.

Peale teise lapse sündi võtsin asja käsile ja uuris päris põhjalikult seda teemat. Ja mitmed allikad ütlesid, et pikad treeningud just sellel klassikalisel rasvapõletuspulsil võivad olenevalt organismi eripäradest anda sootuks vastupidise tulemuse (seda isegi tunniajaliste trennide puhul). Pidavat suuresti soodustama keha säästurezhiimile minekut isegi kuni selleni, et kui eraldi korralikku lihastrenni kõrvale ei tee, siis lausa lihast ennast hävitama hakkama. Ja lihas on ju just teatavasti see, mis tegelikult kõige rohkem energiat tarbib ning seega võib ainevahetus sootuks veelgi aeglustuda.

Mida siis ühtlasi soovitati- paar korda nädalas korralik tugev lihastrenn, mis kasvatab lihaseid, ehk kõige suuremaid energiatarbijaid. Lisaks paar väga lühikest ja intensiivset intervallreeningut. Ühtlasi märgiti ära, et sprodiklubides tavaliselt pakutavad intervallspinnid ei ole see, mida siinkohal mõeldakse, sest ka need on liiga pikad, tulemuse saavutamiseks vajalikul intensiivsusel ei suudaks lihtsalt keegi seda trenni teha. Mis tulemusest siis jutt, mida taga aetakse? Nimelt muutub treeningu iseloom väga intensiivsete aga lühikeste intervallide sooritamisel anaaeroobseks ning see tähendab, et organism kulutab energiat ka veel väga pikalt peale treeningu lõppu, mõnede allikate kohaselt isegi kuni 48 h peale treeningut.

Nende nõuannete järgi treenides (kusjuures kahe väikese lapse kõrvalt üldse mitte liiga regulaarselt ja korralikult) ning toiduga ikka päris palju patustades (väga korralikult sõin niikuinii, sest imetsin, aga lisaks sai ikka saia ja shoksi ka kahe suupoolega söödud) langes mu kaal 6 kuuga 25 kg. Ise ka imestasin ja minestasin :).

Teiseks- mida tähedab see 10 kg ülekaalu? Kas oled KMI järgi nii palju normaalkaalust üle või KMi normaalne, aga lihtsalt ise sooviksid 10 kg kergem olla? Sest kui viimane variant, siis võibki see sinu keha meelest sinu ideaalkaal olla:)

Enne laste saamist hoidis minu keha ka väga kiivalt \”oma\” ideaalkaalu. Vaheldusid elus igasugused rokema ja vähema söömise ningi liikumisega perioodid, aga kehakuju ja kaal olid pidevalt stabiilsed. Kui pulmadeks mõned kilod maha otsustasin võtta, siis oli see täiesti mõttetu üritus. Ma ei kujuta ette, mis hulldieeti ma oleks pidanud pidama, et kaal kukkuma oleks hakanud (võibolla dieedile lisaks ülal kirjeldatud viisil treenides oleks õnnestunud, aga siis ma seda \”süsteemi\” veel ei tundnud :)).

Sama kehtib ühe tansijast sugulase puhul, kes oma töö tõttu tahaks olla ühes konkreetses kaalus (liigutamine tema puhul probleem ei ole:)). Ja ütleb täpselt sedasama, tema keha meelest on ideaalkaal oma 5 kg suurem kui tema meelest. St oma peas oleva ideaalse kaalunumbri juures püsimine tähendab pidevat karmi dieeti. Samas kui 5 kg raskemana võib ta süüa absoluutselt kõike ja täiesti uskumatutues kogustes ja kaal lihtsalt ei tõuse rohkem. Samas kui hakkab siis vähem sööma, siis ega ei lange ka. Et jälle oma peas eksisteeriva ideaalkaalu numbrini jõuda, tuleb tal lolli moodi dieeti pidada.

Et siis sellised mõtted :).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ega ma kindlat ja ühest vastust sulle anda ei oska, aga võin rääkida oma kogemusest. Paar küsimust on ka :).

Esiteks- mis seal rühmatreeningutes täpselmalt toimub? Kas treenid nö rasvapõletuspulsil või sellest kõrgemal pulsisagedusel ja millise koormuse saavad lihased?

Mul oli peale esimese lapse saamist kaaluga ikka väga suuri probleeme, kuigi sõin väga valitud asju ja liikusin palju. Laps magas ainult liikuvas kärus, niisiis sörkisin rasvapõletuspulsi ülemisel piiril oma 4 h päevas. Ja mitte ei saanud aru, kuidas kaal ei lange. Siis jäin uuesti lapseootele ja asi jäi sinnapaika.

Peale teise lapse sündi võtsin asja käsile ja uuris päris põhjalikult seda teemat. Ja mitmed allikad ütlesid, et pikad treeningud just sellel klassikalisel rasvapõletuspulsil võivad olenevalt organismi eripäradest anda sootuks vastupidise tulemuse (seda isegi tunniajaliste trennide puhul). Pidavat suuresti soodustama keha säästurezhiimile minekut isegi kuni selleni, et kui eraldi korralikku lihastrenni kõrvale ei tee, siis lausa lihast ennast hävitama hakkama. Ja lihas on ju just teatavasti see, mis tegelikult kõige rohkem energiat tarbib ning seega võib ainevahetus sootuks veelgi aeglustuda.

Mida siis ühtlasi soovitati- paar korda nädalas korralik tugev lihastrenn, mis kasvatab lihaseid, ehk kõige suuremaid energiatarbijaid. Lisaks paar väga lühikest ja intensiivset intervallreeningut. Ühtlasi märgiti ära, et sprodiklubides tavaliselt pakutavad intervallspinnid ei ole see, mida siinkohal mõeldakse, sest ka need on liiga pikad, tulemuse saavutamiseks vajalikul intensiivsusel ei suudaks lihtsalt keegi seda trenni teha. Mis tulemusest siis jutt, mida taga aetakse? Nimelt muutub treeningu iseloom väga intensiivsete aga lühikeste intervallide sooritamisel anaaeroobseks ning see tähendab, et organism kulutab energiat ka veel väga pikalt peale treeningu lõppu, mõnede allikate kohaselt isegi kuni 48 h peale treeningut.

Nende nõuannete järgi treenides (kusjuures kahe väikese lapse kõrvalt üldse mitte liiga regulaarselt ja korralikult) ning toiduga ikka päris palju patustades (väga korralikult sõin niikuinii, sest imetsin, aga lisaks sai ikka saia ja shoksi ka kahe suupoolega söödud) langes mu kaal 6 kuuga 25 kg. Ise ka imestasin ja minestasin :).

Teiseks- mida tähedab see 10 kg ülekaalu? Kas oled KMI järgi nii palju normaalkaalust üle või KMi normaalne, aga lihtsalt ise sooviksid 10 kg kergem olla? Sest kui viimane variant, siis võibki see sinu keha meelest sinu ideaalkaal olla:)

Enne laste saamist hoidis minu keha ka väga kiivalt \”oma\” ideaalkaalu. Vaheldusid elus igasugused rokema ja vähema söömise ningi liikumisega perioodid, aga kehakuju ja kaal olid pidevalt stabiilsed. Kui pulmadeks mõned kilod maha otsustasin võtta, siis oli see täiesti mõttetu üritus. Ma ei kujuta ette, mis hulldieeti ma oleks pidanud pidama, et kaal kukkuma oleks hakanud (võibolla dieedile lisaks ülal kirjeldatud viisil treenides oleks õnnestunud, aga siis ma seda \”süsteemi\” veel ei tundnud :)).

Sama kehtib ühe tansijast sugulase puhul, kes oma töö tõttu tahaks olla ühes konkreetses kaalus (liigutamine tema puhul probleem ei ole:)). Ja ütleb täpselt sedasama, tema keha meelest on ideaalkaal oma 5 kg suurem kui tema meelest. St oma peas oleva ideaalse kaalunumbri juures püsimine tähendab pidevat karmi dieeti. Samas kui 5 kg raskemana võib ta süüa absoluutselt kõike ja täiesti uskumatutues kogustes ja kaal lihtsalt ei tõuse rohkem. Samas kui hakkab siis vähem sööma, siis ega ei lange ka. Et jälle oma peas eksisteeriva ideaalkaalu numbrini jõuda, tuleb tal lolli moodi dieeti pidada.

Et siis sellised mõtted :). [/tsitaat]

Suur tänu et oled viitsinud oma kogemusi kirja panna.

Ma küsiks, et mis on siis see ideaalne intensiivne trenn, mida peaks spordisaali spinnidele eelistama. Mida sa ise teed/tegid?
Ma ise just arvasin, et leidsin spinnis selle hea lahenduse intensiivsele intervalltreeningule – vahelduvalt siis aeglased \”mäkketôusud\” ja siis järsud sprindid jne. Sellist pikka ühtlase sörkimisega vôrdväärset treeningut ma ei tee.

Minu rühmatreeningud on – ma ei teagi kuidas eesti keeles neid nimetada, sest ma pole kodumail eriti spordiklubides käinud – on siis
TRX, circuits ja BLT (Bums Legs Tums). Harjutused on kas hantlite, TRXis laest rippuvate rihmade abil oma keharaskusega töötamine ja vanad head ette/taha-asted, kätekôverdused, kôhulihased, üleshüpped jne. Ikka lihastele valu ja circuitsis on harjutuste vahele pikitud intensiivsemaid kiirendusi nagu kohapeal sprintimine jne.

Kuigi teema algas kaalunumbrist, siis see mind tegelikult nii oluliselt ei morjenda, aga on kôige lihtsamalt môôdetav, ümbermôôte vôi rasvaprotsenti on natuke keerulisem jälgida. Minu 168 pikkuse juures on 71 kg KMI pôhjal ikkagi ülekaal, meeldib see mulle vôi mitte. Ma olen suht tugeva ehitusega – laiad ôlad, laiad puusad jne, nii et visuaalselt ma nii hirmus ebatervislik ei paista, ma paisun ühtlaselt umbes samades proportsioonides. Ma elaks tegelikult südamerahus samas kaalus edasi, aga mind paneb muretsema mu kosuv päästerôngas ja vedelaks muutunud käsivarred ja reied.

Vaatamata kaalunumbri stabiilsele püsimisele ma pean tunnistama, et lihased on praegu kindlasti paremas vormis kui poolteist kuud tagasi – reied ei ole enam nii vôdisevad, kôht on küll ikka pekine, aga selle all on nagu tugevust tunda. Nii et midagi positiivset mu kehas ikkagi toimub, lihtsalt seda ei saa môôtühikutesse panna, sest rahulolu/mitterahulolu taset on raske numbrites väljendada 🙂

Aga palun räägi täpsemalt mida sa treeningute osas tegid – ma ei kavatse kaalunumbri nimel hulldieete pidada nii et ainus viis minu jaoks midagi muuta ongi kehaline koormus ja mind huvitab see millest sa natuke kirjutasid.