Välja puksimine ei ole kindlasti pahatahlik. Tahes-tahtmatult ei ole universaalset lahendust, kus mistahes tavakool (või ka selle väikeklass) sobiks ühtmoodi hästi igale erivajadusele…
Suurtes klassides eelistatakse tegelikult ikkagi võimalikult ühel tasemel võimekust ja väikeklassid, kuhu koonduvad väga erinevate diagnoosidega lapsed, võivad luua teistpidi väljakutsuva keskkonna näiteks tundlikuma närvikavaga lapsele, kes vajaks rahulikumat keskkonda.
Lähtuda tasub ikka ennekõike lapse diagnoosist ja katsuda leida võimalikult parim lahendus just sellest lähtudes, kuna suures tavakoolis pigem ei jagu knowhow-d ja erialaspetse iga erivajaduse jaoks.
Kui laps on oma erivajadusest hoolimata vaimselt ja sotsiaalselt võimekas, kaalu tavakooli või väiksemate klassidega kaasavat haridust viljelevaid erakoole (Emili, Loov Tulevik, Gaia, Waldorf jmt), kui puuduseid on käitumishälbe kõrval aga rohkem, ära pigem tekita talle tavakooliga kaasnevat lisastressi. Ta võib aga vabalt peagi jõuda tavakooli kui toetus on professionaalne.
Ehk kui laps saab võimalikult noores eas just talle sobivat eripedagoogilist lähenemist, on tõenäosus suurem, et tema areng liigub õiges suunas kiiremini. Paraku näeb aga sageli just vastupidist, kus lapsevanemad diagnoosi eitades ja last sobimatusse keskkonda surudes talle karuteene teevad…
Kogemus endal autistliku lapsega, kus heal tasemel tavakooli väikeklass osutus siiski liiga stressirohkeks. Meie poiss on küll üsna taibukas, põhjalik ja korrektne ning hoolimata autistlikkusest võrdlemisi seltsiv. Aga ei talunud suure kooli intensiivsust ja lärmi, ebastabiilseid kaaslaseid ja ootamatuid olukordi, mida teised käitumishäiretega lapsed paratamatult korraldasid… iga päev kurtis, mida üks või teine kaaslane valesti tegi (neid oli klassis vaid 5).
Käib nüüd teist aastat Tallinna Vabas Waldorfis ja on õnnelik nagu lasteaias käies. Terviklikumad ja põhjalikumad teemakäsitlused (neil igapäevane põhitund pikem), igapäevased kindlad rutiinsed tegevused ja individuaalne lähenemine istuvad talle märksa paremini. Seasetes lastes on kasvatatud suurt heatahtlikkust ja hoolivust teiste suunas, mis talle näib istuvat. Palju liikumist (mitte sporti), toredad huvitegevused, kodune rahulik keskkond. Sobiva koolini jõudmiseks tegelesime sellega aga esimese kooliaasta kõrvalt pea kogu teise poolaasta. Meie puhul tasus vaeva ja on näha, et lapse rõõm on toonud ka parema arengu.