Oleme mõlemad mehega läbi põdenud, aga aega rohkem kui 6 kuud möödas ja mina ka vaktsineeritud. Ei teinud seda kahjuks tervisest lähtuvalt, vaid ûhe hobireisi tõttu, mis oli mul juba varem kokku lepitud ja ei soovinud teisi alt vedada. Ühesõnaga, minul on tõend, aga mehel pole.
Ma ausalt öeldes ei saa arugi, et see kuidagi meie pereelu mõjutaks. Iganädalased istumised nädalavahetustel sõprade ringis toimuvad endiselt. Teatrisse, restorani jms kohtadesse ei soovi ma ise põhimõtteliselt minna, kuni see vaktsiinipassi jama kestab. Ei ole ma seda privileegi rohkem kasutanud kui tol ûhel korral reisile minnes. Raha oleme pannud korraliku video- ning audiotehnika alla ja korraldame kodus filmi- ning kontserdiõhtuid. Head sööki teeme ise või tellime koju profikoka teenuse (neid on muide väga palju viimasel ajal).
Ilusas Eestimaa looduses käime palju matkamas. Ei saa aru ûldse väitest, et elan niikuinii metsas, mind loodus ei huvita. Meie just seepärast metsas elamegi, et loodus meile meeldib ja ei saa sellest kunagi isu täis.
Paar reisi on ka plaanis teisele poole maakera eksootilistesse riikidesse, kus piiranguid pole.
Maakoju ehitab mees ägedat suvekööki koos terrassi ja basseiniga. Ei jõua uut suve ära oodata :). Seega ütleks, et kõik on tahtmise ja hoolimise küsimus.