Esileht Pereelu ja suhted Kaassõltuvuses sõbranna

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Kaassõltuvuses sõbranna

Postitas:
Kägu

Kuidas aidata sõbrannat, kellel on kaassõltuvus? Tunnistab oma probleemi aga midagi ette võtta ei suuda, et olukord muutuks.

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teda ei saa kõrvalt aidata. Ta saab ennast ise aidata, kui tal ühel päeval klõps peas ära käib. See võib võtta aega. Teiselt poolt tuleb mõelda, miks sõbranna selles olukorras on. Kas sellepärast, et ta on ajupestud ja partneri mõju all või on siiski väike võimalus, et see olukord on talle kuidagi kasulik kas materiaalselt (näiteks kui alkohoolikust mees tsüklist välja tuleb, siis ta on naise suhtes rahaliselt helde ja täidab ta soovid) või moraalselt (ta saab alateadlikult ennast parema inimesena tunda, kes hoolitseb ja teab, see tõstab ta enesehinnangut). Ühise majapidamise puhul ei kujuta kaassõltlane mõnikord ette, kuidas ta majapidamisega ja lastega tulevikus üksi hakkama saab jne.

+13
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti sekku, kui sõbrannast ilma tahad jääda.

+6
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas aidata sõbrannat, kellel on kaassõltuvus? Tunnistab oma probleemi aga midagi ette võtta ei suuda, et olukord muutuks.

Saad olemas olla. Oled sõber siis tunnistad sõbrannat ka siis kui ta ei suuda veel midagi ettevõtta. Teist kuidagimoodi sundida ei saa, sina ei saa tema eest sõltuvust lõpetada, aga saad olla olemas ja mitte süüdistava ja õiendava sõbrana, vaid toetava ja mõistva sõbrana. Tegelikult pole ju sinu asi, kas olukord muutub või mitte. Sinu asi on olla sõber või näidata sõbrale välja, et sa ei ole sõber. Sa pead ikka sellele mõtlema, mida sina teed. Sõbranna peab oma elu ise elama.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas aidata sõbrannat, kellel on kaassõltuvus? Tunnistab oma probleemi aga midagi ette võtta ei suuda, et olukord muutuks.

Saad olemas olla. Oled sõber siis tunnistad sõbrannat ka siis kui ta ei suuda veel midagi ettevõtta. Teist kuidagimoodi sundida ei saa, sina ei saa tema eest sõltuvust lõpetada, aga saad olla olemas ja mitte süüdistava ja õiendava sõbrana, vaid toetava ja mõistva sõbrana. Tegelikult pole ju sinu asi, kas olukord muutub või mitte. Sinu asi on olla sõber või näidata sõbrale välja, et sa ei ole sõber. Sa pead ikka sellele mõtlema, mida sina teed. Sõbranna peab oma elu ise elama.

Kõlab nagu soovitatakse olla sõbrannale tema oma probleemi kaassõltlane. Joodikul on ikka tuge vaja, et edasi juua…

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei teeks midagi, sest minu arust see ei ole probleem, mida mina saan lahendada. Üht asja võid ju teha, kui oled valmis nt sõbrannale turvakodu teenust osutama, siis võid öelda, et kui tal peaks olema vajadus selle järele, siis oled valmis aitama selles osas nt paar kuud või paar nädalat või kui kaua sa siis oleks valmis aitama. Aga kahjuks peab arvestama, et kui on mingi tigedik ja agressiivne mees, kes teab teie sõprusest, siis ta võib ka sinu akna alla lõugama ja laamendama tulla ja mõni üksik on võimeline hullemakski.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli sõbranna, kelle elukaaslane on alkohoolik. Mitte selline muda-alkašš, aga selline, kes kodus ikka 0,5 viina õhtul ära joob ja kui on, rohkemgi. Abielus nad pole (sest mehel polevat raha riigilõivuks) ja lapsi omavahel pole.

Raha koju ei too sentigi. Väga sageli ei jõua ööseks koju, selle jaoks hankis sõbranna talle Tallinnas korteri. Tõsi, see on ainult kommunaalide hinnaga, kuna sugulaselt.
Aga vaene mees – tal lihtsalt pole töölt võimalik koju sõita! No ei saa (asukoht nagu Saue, Saku või Keila) – ei käi ronge ega busse! Ja naine usub. Näitad sõiduplaani, siis ütleb, et ma kiusan teda ja püüan neid lahku ajada.
Korterisse ilmselgelt toob mees armukesi ja-või proste, sest see kord aastas, kui endine sõbranna sinna läheb, siis on kõpskingajälgi põrand täis ja vanniserval ka sukki kuivamas. Kaks korda käisin koos naisega seal ja huulepulgajäljega klaase ja spermaplekkidest kangeid linu oli majas ikka kõvasti, lisaks prügikotis kohe peal libestipudel.

Naine aga ütleb, et mees kindlasti ei peta teda. Libestit tarvitas mees onaneerimiseks, sest igatses teda. Sukaga kuivatas salatit. Huulepulgajäljega klaas on ju hügieeniline huulepulk ja ju sõi mees enne keedupeeti, et jälg punane.

Naine ise ikka intelligentne, aga selle koha pealt saabas. Päris saabas.

Sööki koju see mees pole kunagi toonud, maksimum kord olevat toonud paarikilose koti kartulit.

Naine peab teda ülal endale kuuluvas linnalähedases korteris juba 18-19 aastat, sest ilma meheta olevat kohutavalt üksik. Ehkki mees jõuab “koju” 7-9 ööd kuus.

+8
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naine peab teda ülal endale kuuluvas linnalähedases korteris juba 18-19 aastat, sest ilma meheta olevat kohutavalt üksik. Ehkki mees jõuab “koju” 7-9 ööd kuus.

Ilmselt lunastab mees selle 8 ühise ööga kuu aja patud välja. Pakub naisele head seksi ja nii see naine teda ülal peab. Ma arvan, et see 0,5 liitrit igal õhtul on liialdus. Purjus mees ei suudaks korterisse tassitud lõbutüdrukuid ju k_ppida:)

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naine peab teda ülal endale kuuluvas linnalähedases korteris juba 18-19 aastat, sest ilma meheta olevat kohutavalt üksik. Ehkki mees jõuab “koju” 7-9 ööd kuus.

Ilmselt lunastab mees selle 8 ühise ööga kuu aja patud välja. Pakub naisele head seksi ja nii see naine teda ülal peab. Ma arvan, et see 0,5 liitrit igal õhtul on liialdus. Purjus mees ei suudaks korterisse tassitud lõbutüdrukuid ju k_ppida:)

Võib-olla ta joob suurema osa sellest pärast seksi?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli sõbranna, kelle elukaaslane on alkohoolik. Mitte selline muda-alkašš, aga selline, kes kodus ikka 0,5 viina õhtul ära joob ja kui on, rohkemgi. Abielus nad pole (sest mehel polevat raha riigilõivuks) ja lapsi omavahel pole.

Raha koju ei too sentigi. Väga sageli ei jõua ööseks koju, selle jaoks hankis sõbranna talle Tallinnas korteri. Tõsi, see on ainult kommunaalide hinnaga, kuna sugulaselt.

Aga vaene mees – tal lihtsalt pole töölt võimalik koju sõita! No ei saa (asukoht nagu Saue, Saku või Keila) – ei käi ronge ega busse! Ja naine usub. Näitad sõiduplaani, siis ütleb, et ma kiusan teda ja püüan neid lahku ajada.

Korterisse ilmselgelt toob mees armukesi ja-või proste, sest see kord aastas, kui endine sõbranna sinna läheb, siis on kõpskingajälgi põrand täis ja vanniserval ka sukki kuivamas. Kaks korda käisin koos naisega seal ja huulepulgajäljega klaase ja spermaplekkidest kangeid linu oli majas ikka kõvasti, lisaks prügikotis kohe peal libestipudel.

Naine aga ütleb, et mees kindlasti ei peta teda. Libestit tarvitas mees onaneerimiseks, sest igatses teda. Sukaga kuivatas salatit. Huulepulgajäljega klaas on ju hügieeniline huulepulk ja ju sõi mees enne keedupeeti, et jälg punane.

Naine ise ikka intelligentne, aga selle koha pealt saabas. Päris saabas.

Sööki koju see mees pole kunagi toonud, maksimum kord olevat toonud paarikilose koti kartulit.

Naine peab teda ülal endale kuuluvas linnalähedases korteris juba 18-19 aastat, sest ilma meheta olevat kohutavalt üksik. Ehkki mees jõuab “koju” 7-9 ööd kuus.

Kord on sõbranna, siis naine. Kord on korter sugulase oma, siis naine üüris mehe. Kord käib mees tööl, kord peab naine teda ülal. Kumb on siis?

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõbrannal on alkohoolikust mees, ta tunnistab seda ja on oma elu nii sättinud, et see mees teda võimalikult vähe segaks. Koos elatud üle 25 aasta ja  kunagi see mees aitas teda väga palju. Elavad oma majas, mehel on oma tuba, naisel oma. Vanust 55, seega lahutama ei kiirusta. Mees on väga lõhkisest perest, lapsena näinud vaid joomist ja vägivalda.  Pidudel ja koosviibimistel suudab korralikult käituda, tööl käib ka,  aga jah, õhtud veedab alkoholi juues.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naine peab teda ülal endale kuuluvas linnalähedases korteris juba 18-19 aastat, sest ilma meheta olevat kohutavalt üksik. Ehkki mees jõuab “koju” 7-9 ööd kuus.

Ilmselt lunastab mees selle 8 ühise ööga kuu aja patud välja. Pakub naisele head seksi ja nii see naine teda ülal peab. Ma arvan, et see 0,5 liitrit igal õhtul on liialdus. Purjus mees ei suudaks korterisse tassitud lõbutüdrukuid ju k_ppida:)

Täpselt nii see ongi. Üksindus ja seksipuuduse hirm – seda ütleb ka see naine ise. Pool liitrit viina on see, mis ta naise sõnul õhtuti ära joob. Palju ta seal korteris eraldi joob, ei tea. Lauaviina pudeleid muidugi köögis oli.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli sõbranna, kelle elukaaslane on alkohoolik. Mitte selline muda-alkašš, aga selline, kes kodus ikka 0,5 viina õhtul ära joob ja kui on, rohkemgi. Abielus nad pole (sest mehel polevat raha riigilõivuks) ja lapsi omavahel pole.

Raha koju ei too sentigi. Väga sageli ei jõua ööseks koju, selle jaoks hankis sõbranna talle Tallinnas korteri. Tõsi, see on ainult kommunaalide hinnaga, kuna sugulaselt.

Aga vaene mees – tal lihtsalt pole töölt võimalik koju sõita! No ei saa (asukoht nagu Saue, Saku või Keila) – ei käi ronge ega busse! Ja naine usub. Näitad sõiduplaani, siis ütleb, et ma kiusan teda ja püüan neid lahku ajada.

Korterisse ilmselgelt toob mees armukesi ja-või proste, sest see kord aastas, kui endine sõbranna sinna läheb, siis on kõpskingajälgi põrand täis ja vanniserval ka sukki kuivamas. Kaks korda käisin koos naisega seal ja huulepulgajäljega klaase ja spermaplekkidest kangeid linu oli majas ikka kõvasti, lisaks prügikotis kohe peal libestipudel.

Naine aga ütleb, et mees kindlasti ei peta teda. Libestit tarvitas mees onaneerimiseks, sest igatses teda. Sukaga kuivatas salatit. Huulepulgajäljega klaas on ju hügieeniline huulepulk ja ju sõi mees enne keedupeeti, et jälg punane.

Naine ise ikka intelligentne, aga selle koha pealt saabas. Päris saabas.

Sööki koju see mees pole kunagi toonud, maksimum kord olevat toonud paarikilose koti kartulit.

Naine peab teda ülal endale kuuluvas linnalähedases korteris juba 18-19 aastat, sest ilma meheta olevat kohutavalt üksik. Ehkki mees jõuab “koju” 7-9 ööd kuus.

Kord on sõbranna, siis naine. Kord on korter sugulase oma, siis naine üüris mehe. Kord käib mees tööl, kord peab naine teda ülal. Kumb on siis?

Kuidas, palun.

Kui ma sellest naisest räägin suhtes endaga, siis nimetan teda sõbrannaks, sest ta ei ole minu naine, ta on mu sõbranna. Kui ma räägin temast seotuna selle mehega, siis ma ütlen sama isiku kohta naine. Näiteks lauses nagu “Naine peab seda meest üleval”. Kas se tekitas sinus segadust? Vaeseke.

Mees käib tööl ja naine peab mees üleval, sest mees raha koju ei too ega maksa kommunaale ega too süüa ega osta endale riideid jne.

Naine üüris oma sugulaselt korteri, et mees saaks seal elada, sest mehel väidetavalt pole võimalik pärast tööpäeva koju (ehk naise juurde) sõita, sest ühistransport ei käi.

Selgituseks: 🙂 eelmises lauses tähistasin sõnaga naine sedasama isikut, kes on lisaks selle mehe naine olemisele ka minu sõbranna.

+10
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

kirjutan oma kogemusest. minu sõbrannal oli kaassõltuvus (võib-olla on praegu ka, ei tea, ei huvita). sõbranna oma kaassõltuvust ei tunnistanud. kuna olin väga hea sõbranna ja tahtsin kangesti sõbrannat aidata, siis asi lõppes nii, et umbes kahe aasta pärast, kui hakkasin sõbrannat aitama, olin ka ise nende elust piltlikult öeldes kaassõltuvuses ja kolme aasta pärast olin raskelt depressiivne (töövõimetu mitmeks kuuks jne). mul on kolm last ja erialane karjäär, olen valdavalt intelligentne, aga ikkagi juhtus nii.  kuna sõbranna mind minu depressioonis absoluutselt ei toetanud, aga mina olin sõbrannale andnud mitu aastat rohkem, kui mul anda oli, käis mul peas klõps ja loobusin absoluutselt, täielikult sõbrannaga suhtlemast. olin sõbrannas tohutult pettunud, et ta pööras endiselt ainult oma vajadustele tähelepanu ja ei saanud aru, et nüüd olen ka mina abivajaja. alles pool aastat hiljem suutsin talle selgitada, miks ma ta igalt poolt järsku ära blokkisin ning edasi me pole suhelnud.

ühe sõnaga, oma sekkumisega sõbranna ellu, kahjustasin tohutult oma vaimset tervist ja oma peret. aga kahjustasin ka oma sõbrannat, kes oli harjunud iga päev, mitu korda päevas minule toetuma ja järsku olin ma kadunud. kindlasti olin ma oma igapäevase toetusega sõbrannale toeks, aga kas minust kokkuvõttes kasu oli, ei tea, võib-olla olin hoopis kahjulik. sõbranna ju oma kaassõltuvusega edasi ja mina aitasin teda selles toeks olles. igale minu püüdele talle tema kaassõltuvusest rääkida, järgnes, et “isegi mind ei saa usaldada”, “isegi mina olen ta vastu”  ja koguni, et “tahan nende suhet kahjustada”.

kaks aastat on möödas, ma ei tea oma endisest parimast sõbrannast midagi ja ei taha ka teada, ta on mu peast nö pühitud.

vaid oma kogemuse põhjal soovitan esmalt hinnata oma ressursse, pea ees kedagi aitama mitte tormata. väga oluline on minu arvates, et enda nö piirid ja privaatne ruum on kindlalt paigas. aitad sõbrannat täpselt niipalju, kui endale jõukohane on, et juhtuks nagu minuga, kus ühe hädas inimese asemel oli mõne aasta pärast  kaks hädalist.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

kirjutan oma kogemusest. minu sõbrannal oli kaassõltuvus (võib-olla on praegu ka, ei tea, ei huvita). sõbranna oma kaassõltuvust ei tunnistanud. kuna olin väga hea sõbranna ja tahtsin kangesti sõbrannat aidata, siis asi lõppes nii, et umbes kahe aasta pärast, kui hakkasin sõbrannat aitama, olin ka ise nende elust piltlikult öeldes kaassõltuvuses ja kolme aasta pärast olin raskelt depressiivne (töövõimetu mitmeks kuuks jne). mul on kolm last ja erialane karjäär, olen valdavalt intelligentne, aga ikkagi juhtus nii. kuna sõbranna mind minu depressioonis absoluutselt ei toetanud, aga mina olin sõbrannale andnud mitu aastat rohkem, kui mul anda oli, käis mul peas klõps ja loobusin absoluutselt, täielikult sõbrannaga suhtlemast. olin sõbrannas tohutult pettunud, et ta pööras endiselt ainult oma vajadustele tähelepanu ja ei saanud aru, et nüüd olen ka mina abivajaja. alles pool aastat hiljem suutsin talle selgitada, miks ma ta igalt poolt järsku ära blokkisin ning edasi me pole suhelnud.

ühe sõnaga, oma sekkumisega sõbranna ellu, kahjustasin tohutult oma vaimset tervist ja oma peret. aga kahjustasin ka oma sõbrannat, kes oli harjunud iga päev, mitu korda päevas minule toetuma ja järsku olin ma kadunud. kindlasti olin ma oma igapäevase toetusega sõbrannale toeks, aga kas minust kokkuvõttes kasu oli, ei tea, võib-olla olin hoopis kahjulik. sõbranna ju oma kaassõltuvusega edasi ja mina aitasin teda selles toeks olles. igale minu püüdele talle tema kaassõltuvusest rääkida, järgnes, et “isegi mind ei saa usaldada”, “isegi mina olen ta vastu” ja koguni, et “tahan nende suhet kahjustada”.

kaks aastat on möödas, ma ei tea oma endisest parimast sõbrannast midagi ja ei taha ka teada, ta on mu peast nö pühitud.

vaid oma kogemuse põhjal soovitan esmalt hinnata oma ressursse, pea ees kedagi aitama mitte tormata. väga oluline on minu arvates, et enda nö piirid ja privaatne ruum on kindlalt paigas. aitad sõbrannat täpselt niipalju, kui endale jõukohane on, et juhtuks nagu minuga, kus ühe hädas inimese asemel oli mõne aasta pärast kaks hädalist.

Kohutav õigekiri (valdavalt) intelligentse inimese jaoks. Ja ma ei räägi vaid suurtähtede puudumisest. Sa  üldse tead, mis on koma ja kuhu seda tegelikult pannakse?

+2
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

kirjutan oma kogemusest. minu sõbrannal oli kaassõltuvus (võib-olla on praegu ka, ei tea, ei huvita). sõbranna oma kaassõltuvust ei tunnistanud. kuna olin väga hea sõbranna ja tahtsin kangesti sõbrannat aidata, siis asi lõppes nii, et umbes kahe aasta pärast, kui hakkasin sõbrannat aitama, olin ka ise nende elust piltlikult öeldes kaassõltuvuses ja kolme aasta pärast olin raskelt depressiivne (töövõimetu mitmeks kuuks jne). mul on kolm last ja erialane karjäär, olen valdavalt intelligentne, aga ikkagi juhtus nii. kuna sõbranna mind minu depressioonis absoluutselt ei toetanud, aga mina olin sõbrannale andnud mitu aastat rohkem, kui mul anda oli, käis mul peas klõps ja loobusin absoluutselt, täielikult sõbrannaga suhtlemast. olin sõbrannas tohutult pettunud, et ta pööras endiselt ainult oma vajadustele tähelepanu ja ei saanud aru, et nüüd olen ka mina abivajaja. alles pool aastat hiljem suutsin talle selgitada, miks ma ta igalt poolt järsku ära blokkisin ning edasi me pole suhelnud.

ühe sõnaga, oma sekkumisega sõbranna ellu, kahjustasin tohutult oma vaimset tervist ja oma peret. aga kahjustasin ka oma sõbrannat, kes oli harjunud iga päev, mitu korda päevas minule toetuma ja järsku olin ma kadunud. kindlasti olin ma oma igapäevase toetusega sõbrannale toeks, aga kas minust kokkuvõttes kasu oli, ei tea, võib-olla olin hoopis kahjulik. sõbranna ju oma kaassõltuvusega edasi ja mina aitasin teda selles toeks olles. igale minu püüdele talle tema kaassõltuvusest rääkida, järgnes, et “isegi mind ei saa usaldada”, “isegi mina olen ta vastu” ja koguni, et “tahan nende suhet kahjustada”.

kaks aastat on möödas, ma ei tea oma endisest parimast sõbrannast midagi ja ei taha ka teada, ta on mu peast nö pühitud.

vaid oma kogemuse põhjal soovitan esmalt hinnata oma ressursse, pea ees kedagi aitama mitte tormata. väga oluline on minu arvates, et enda nö piirid ja privaatne ruum on kindlalt paigas. aitad sõbrannat täpselt niipalju, kui endale jõukohane on, et juhtuks nagu minuga, kus ühe hädas inimese asemel oli mõne aasta pärast kaks hädalist.

Kui ta oleks su peast pühitud, sa ei kirjutaks temast sõnagi. Järelikult nii pole ja ikka mõtled temast. Üldse on imelik sõbrannaga suhted päevapealt katkestada, kui enne oled hoolinud ja seda välja näidanud.

 

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ta oleks su peast pühitud, sa ei kirjutaks temast sõnagi. Järelikult nii pole ja ikka mõtled temast. Üldse on imelik sõbrannaga suhted päevapealt katkestada, kui enne oled hoolinud ja seda välja näidanud.

Ikka mõtled ju eluteel kohatud inimestest. eriti nendest, kellest hoolisid ja kes lolliks läksid või mingit rumalat fanatismi hakkasid keerama. Kahju on.

Ja päevapealt suhete katkestamine ongi kõige vähem valus asi mõlemale poolele, mingeid selgitusi pole vaja. Tõeseid selgitusi sa ju ei usu ning mingit imalat jama suust välja ajada – milleks.

Sama ka lahkuminekute puhul abikaasast. Lahti tuleb rääkida lastega seonduv jms, aga mingeid selgitusi teemal, etma enam ei soovi sinuga elada, sest…no ausõna, sa ei taha kuulda, et pole piisavalt või võrreldavalt seksikas, suu haiseb ja oled liiga klammerduv. Või muud sellist.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

kirjutan oma kogemusest. minu sõbrannal oli kaassõltuvus (võib-olla on praegu ka, ei tea, ei huvita). sõbranna oma kaassõltuvust ei tunnistanud. kuna olin väga hea sõbranna ja tahtsin kangesti sõbrannat aidata, siis asi lõppes nii, et umbes kahe aasta pärast, kui hakkasin sõbrannat aitama, olin ka ise nende elust piltlikult öeldes kaassõltuvuses ja kolme aasta pärast olin raskelt depressiivne (töövõimetu mitmeks kuuks jne). mul on kolm last ja erialane karjäär, olen valdavalt intelligentne, aga ikkagi juhtus nii. kuna sõbranna mind minu depressioonis absoluutselt ei toetanud, aga mina olin sõbrannale andnud mitu aastat rohkem, kui mul anda oli, käis mul peas klõps ja loobusin absoluutselt, täielikult sõbrannaga suhtlemast. olin sõbrannas tohutult pettunud, et ta pööras endiselt ainult oma vajadustele tähelepanu ja ei saanud aru, et nüüd olen ka mina abivajaja. alles pool aastat hiljem suutsin talle selgitada, miks ma ta igalt poolt järsku ära blokkisin ning edasi me pole suhelnud.

ühe sõnaga, oma sekkumisega sõbranna ellu, kahjustasin tohutult oma vaimset tervist ja oma peret. aga kahjustasin ka oma sõbrannat, kes oli harjunud iga päev, mitu korda päevas minule toetuma ja järsku olin ma kadunud. kindlasti olin ma oma igapäevase toetusega sõbrannale toeks, aga kas minust kokkuvõttes kasu oli, ei tea, võib-olla olin hoopis kahjulik. sõbranna ju oma kaassõltuvusega edasi ja mina aitasin teda selles toeks olles. igale minu püüdele talle tema kaassõltuvusest rääkida, järgnes, et “isegi mind ei saa usaldada”, “isegi mina olen ta vastu” ja koguni, et “tahan nende suhet kahjustada”.

kaks aastat on möödas, ma ei tea oma endisest parimast sõbrannast midagi ja ei taha ka teada, ta on mu peast nö pühitud.

vaid oma kogemuse põhjal soovitan esmalt hinnata oma ressursse, pea ees kedagi aitama mitte tormata. väga oluline on minu arvates, et enda nö piirid ja privaatne ruum on kindlalt paigas. aitad sõbrannat täpselt niipalju, kui endale jõukohane on, et juhtuks nagu minuga, kus ühe hädas inimese asemel oli mõne aasta pärast kaks hädalist.

mul oli samasugune sõbranna, kes jagas minuga igat oma elu pisidetaili. ka oma sekskogemusi ja elukaaslase seksikombeid lausa detailidena. kopis edasi elukaaslasega kirjavahetusi, küsides siis minu arvamust, saatis nendevahelisi lindistatud telefonikõnesid, et ma kuulaks ja ütleks oma arvamuse. helistas päevas mitu korda ja terroriseeris mind messengeris. ma olin ausalt hullumise äärel. minu palved seda kõike mitte teha ei aidanud.
kui aga minul oli mure ja ma tema poole pöördusin, siis ta enamasti naeris mu välja, et kuidas ma nii loll olen või siis ignoreeris mind sel hetkel, et varsti taas oma asjadega minu poole pöörduda. mingit abi ja mõistmist ei saanud ma temalt kunagi.
ma olen hea inimene, aga kusagil on ka minu jaoks piir. ma talusin seda päris mitu aastat, aga ühel hetkel, kui ta järjekordse ajuvabadusega hakkama sai lõpetasin suhtlemise.

teemasse ka, aidata saab seda, kes abi küsib.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Piire peab kehtestama suhetes pidevalt, lausa igapäevaselt saab sõbrannat  suunata, kuidas endaga suhelda lased ja mida ootad sõpruselt.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ka aru saanud,  et sõbranna ei tule oma joodikust mehe juurest nii lihtsalt ära. Tunnistab sõltuvust, on proovinud,  aga siis läheb kõik vanamoodi edasi.  Ilmselt on neil tõesti mingid oma kompensatsioonid ja mängud,  millest mul aimugi pole ja ei huvitagi. Õnneks mu sõbranna väga oma meest taga ei räägi,  vajadusel lihtsalt kuulan ta ära ja võin pakkuda diivanit paariks ööks. Ülejäänud on puhtalt tema enda kätes.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas kaassõltuvussuhtes saab olla ka üksinda iseendaga? Näiteks nii, et enam ei tahagi endale kedagi leida, oled rahul üksinda ja väldid võimalusi kedagi uuesti kohata?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas kaassõltuvussuhtes saab olla ka üksinda iseendaga? Näiteks nii, et enam ei tahagi endale kedagi leida, oled rahul üksinda ja väldid võimalusi kedagi uuesti kohata?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaatasin hiljuti ETV+ saadet “Oma tõde” , kus oli juttu alkoholisimist. Tegelikult päris hea saade, eesti keelsed supakad on all. Ja üks endine kaassõltlane rääkis seal, kelle mees oli alkohoolik. Huvitav oli kuulata, kuidas ta kasutas meie-vormi, kui jutt oli kodeerimises, psühholoogi juures käimises – et meie käisime kodeerimas (tegelikult siis ikkagi mees). Ja lõpuks olid lapsed, kelle pärast siis mehe juurest turvakodusse läks. Aga tunnistas ausalt – häbi oli, isegi vanemad ei teadnud sellest.  Seega kuulamine ja kaasaelamine ei aita – inimene peab ise arusaama, et enam edasi ei saa nii minna. Ta hakkab ju samamoodi salgama nagu alkohoolik.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaatasin hiljuti ETV+ saadet “Oma tõde” , kus oli juttu alkoholisimist. Tegelikult päris hea saade, eesti keelsed supakad on all. Ja üks endine kaassõltlane rääkis seal, kelle mees oli alkohoolik. Huvitav oli kuulata, kuidas ta kasutas meie-vormi, kui jutt oli kodeerimises, psühholoogi juures käimises – et meie käisime kodeerimas (tegelikult siis ikkagi mees). Ja lõpuks olid lapsed, kelle pärast siis mehe juurest turvakodusse läks. Aga tunnistas ausalt – häbi oli, isegi vanemad ei teadnud sellest. Seega kuulamine ja kaasaelamine ei aita – inimene peab ise arusaama, et enam edasi ei saa nii minna. Ta hakkab ju samamoodi salgama nagu alkohoolik.

Õudne, kui naine hakkab meest lapse kombel kantseldama, tema probleeme enda omadeks pidama,  nende eest vastutama. Ja lõpp on turvakodus… Vinge.

Kas siin ei peitu mitte vastus TA küsimusele, mida nii mõni teinegi on kinnitanud? Ära torma teisi aitama. Las nad elavad ja lahendavad oma asju ja sina tegele enda elu arendamise ja parandamisega.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pidasin seda sõltuvuseks, kui mu sõbranna 5-6 aastat oma mehest jauras, kui halb jne – 3 aastat  enne lahutust ja sama palju peale lahutust (mida algatas ise). Püüdsin olla mõistev, toetav, arusaaja, kui lõpuks tuli kopp ette – kogu aeg ainult tema mehest rääkimine ning ühtedest ja samadest asjadest. Ütlesin järgmisel kokkusaamisel – et täna me su eksmehest ei räägi, solvus, et temal on vaja jne . Aga lõppes hoopis sõprus.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saada talle kuulamiseks see hea saade https://vikerraadio.err.ee/1608388121/peresaade-suhtesoltuvus-ja-kaassoltuvus

 

 

 

 

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pidasin seda sõltuvuseks, kui mu sõbranna 5-6 aastat oma mehest jauras, kui halb jne – 3 aastat enne lahutust ja sama palju peale lahutust (mida algatas ise). Püüdsin olla mõistev, toetav, arusaaja, kui lõpuks tuli kopp ette – kogu aeg ainult tema mehest rääkimine ning ühtedest ja samadest asjadest. Ütlesin järgmisel kokkusaamisel – et täna me su eksmehest ei räägi, solvus, et temal on vaja jne . Aga lõppes hoopis sõprus.

See on ju see tavaline elukaaslase halvaks mõtlemine, et siis temast lahti saada, aga sinu sõbranna ei saanudki mullist välja. Äkki oleks ta pidanud oma mehega lihtsalt suhtlema, kuigagi oma häirivad asjad sirgeks rääkima, aga paljud ei julgegi oma suhtest elukaaslasega rääkida. Siis kapseldutakse oma sundmõtetesse.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaatasin hiljuti ETV+ saadet “Oma tõde” , kus oli juttu alkoholisimist. Tegelikult päris hea saade, eesti keelsed supakad on all. Ja üks endine kaassõltlane rääkis seal, kelle mees oli alkohoolik. Huvitav oli kuulata, kuidas ta kasutas meie-vormi, kui jutt oli kodeerimises, psühholoogi juures käimises – et meie käisime kodeerimas (tegelikult siis ikkagi mees). Ja lõpuks olid lapsed, kelle pärast siis mehe juurest turvakodusse läks. Aga tunnistas ausalt – häbi oli, isegi vanemad ei teadnud sellest. Seega kuulamine ja kaasaelamine ei aita – inimene peab ise arusaama, et enam edasi ei saa nii minna. Ta hakkab ju samamoodi salgama nagu alkohoolik.

Naisjoodikutega on sama probleem, mees peab kantseldama nagu last, vedama teda arstile jne. Muidugi perekoolis vist peaks alati lahutama, kõik vigased ja õnnetud maha jätma, siis on elu ilus.

+1
0
Please wait...

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Pereelu ja suhted Kaassõltuvuses sõbranna