Teema: Kade teiste palkade üle

olen olnud nii riigiametis keskmise palga peal kui erasektoris 2x keskmise palga peal
minu kogemuse järgi – kõrgema palga puhul tuleb teha ka sama palju rohkem tööd ja vastutust saada
praegu sa ütled et töö meeldib ja tööd vahetada ei soovi – siis järelikult meeldib ka see palk.
sellist kohta kus oma palka välja rabeleda ei ole vaja, ei ole olemas.
nii palju vaba aega kui mul oli riigis tööl, pole peale sealt lahkumist olnud. säästan selle pärast et pole AEGA raha kulutada. töö ajast ei saa mitte midagi tööga mitte seotut teha (riigis tööl olles sai nii hambaarstil kui internetipoes töö ajast käia). praegu on veel 4 minutit lõunapausi, sellest ajast olen internetis.

ei kurda, töö aeg ongi töö tegemiseks. aga erinevus era ja riigisektori vahel on mitte ainult palganumbris vaid ka töömahus.

Teen teemaalgataja olukorra veel hullemaks – mõni inimene saab lausa mitu tuhat sinust rohkem

Ma saan kätte natuke üle 1500 ja ikka olen kade nende peale, kes rohkem teenivad 😛 Ma arvan et see on loomulik teatud piirini – kui sa ei muutu sellest kibestunuks ja pahatahtlikuks või siis, kui su enda sissetulek on juba nii suur, et enam pole nagu suurt vahet sellest paarisajast eurost…

tegelikult ma võiks öelda, et olen rohkem kade mitte sissetulekute peale, vaid parema elukorralduse peale. Mulle tundub, et teised kuidagi kas majandavad paremini vmt – ehk mitte otseselt ei pruugi see olla palgast ainult tingitud, vaid ka kuludest rohkem. Mõnikord tundub, et isegi meie perega sama palju või natuke vähem teenivad kuidagi elavad paremini. Kas siis oskavad paremini majandada või ei teagi. nagu eluase on paremas kohas, riideid lubavad kalleimaid brände (uusi), reisivad rohkem, käivad sagedamini väljas söömas jne.

Siis mõtlen küll, et kas me lihtsalt ei oska? Kuhu meil raha kulub? Mingi tühja-tähja peale? Ei usu, et kõik ümberkaudsed on ka kõvad investeerijad, neid ikka pigem vähem.

Oleme mehega ka arutanud siin tuleviku asju, töökoha vahetusi jmt ja lõpuks jõudnud järeldusele, et isegi kui saam eparema palga peale, peksime üritama hoida püsikulusid samal tasemel kui praegu – just et saaks rohkem säästa ja jooksvalt lubada. No et kui peres on 2 autot, siis 1 neist ostame alati kasutatult. ELuase on meil piisav ja vahetada pole vaja, nii et seal tkulud õnneks ei suurene. Võimalusel väldime järelmaksu ja pigem kasutame kodumasinate ostul krediitkaarti (korralikult makstes intressivaba ja seega mõistlikum lahendus) jne

Saan samuti u 1000 kätte, töötan erafirmas, kõrgharidusega, erialast tööd teinud üle 15 aasta, aga kuna sel alal pole kunagi üüratuid palkasid olnud, peab hakkama saama. Lisatööd teen ka aeg-ajalt.

Samas teenib mu õde näiteks minust u 3 korda rohkem. Tema töös on aga ka rohkem stressi ja pinget. Mõnikord olen küll mõelnud, et nii hea oleks, kui endale ka palgapäeval selline summa kukuks, saaks vanaduspõlveks säästa kasvõi ja lastel tulevikus iseseisva elu alustamist lihtsustada, aga see on rohkem selline uitmõte, mitte kadedus.

Teenin ka 1000 kätte. Enne töötasin sama palgaga koolis, nii et keel vestil. Sealne palk oli võrreldes tööpanusega mitterahuldav.
Nüüd olengi “hea riigipalga” peal.
Sama number, kuid töö meeldib ja ma ei võta seda kunagi koju kaasa. Ei mingeid koolipidusid ja jamamist vanemate, ekskursioonide organiseerimise ja miljoni muu asjaga. Toimetasin koolis pühendunult paarkümmend aastat, siis tuli tunne, et ise tahaks ka elada.
Mul on ka töö kõrvalt mõistlikkuse piires aega, et minna juuksurisse, arstile või netis šopata. Palganumber on sama, aga ma olen PUHANUD!
Kavandan eraettevõtlusega tegelemist, lisatulu teenimine on võimalik.
Mitmed mu endised töökaaslased panevad tasku 1600, kuid ma tean, millise hinnaga see nuts tuleb. Ei, mina tahan Elada!

Paljudes teemades tulevad kivi alt välja tegelased, kes hurjutavad nn riigipalgalisi, et nemad ju ei tooda midagi.
Jep. Las tuletõrjet, arstiabi, kooliharidust jne saab edaspidi ainult maksujõuline klient. Turg paneb kõik paika????.
Samas on riigipalgal üsna kummalisi tegelasi. Nõunikud ja nõunike nõunikud, juhiabiabid. Kohalikku ovsse tuli tööle terviseedenduse spetsialist. Mitte ei taipa, MIDA ta teeb. Aga palk on ju hea.

Muidugi oleks tore palju teenida. Aga vaadates, kui paljud inimesed lähevad vastumeelselt tööle, kannatavad stressi ja kehvade kolleegide pärast, neile ei meeldi see, mida nad teevad jne.jne. olen üliõnnelik. Mulle väga meeldib mu töö, mu töökaaslased, mu töökorraldus – kõik, kõik, kõik. See kaalub üles igasuguse palga.

Ma ühineks eespool olnud arvamusega, et need 5-7 tonnised palgad eeldavad enamasti ka roppu tööd ja/või vastutust. Kindlasti esineb erandeid ja leidub sellised kellele raha lihtsalt sülle kukub. Endal olnud periood kus paar aastat tegin kohutavalt palju tööd ja teenisin üle 10k kuus aga ma ei ütleks, et ma õnnelik olin.

#3308978:

#3308947:

Vingutakse oma riigiameti väikese palga peale, kuid samas pensioni hakatakse rohkem saama…

Avalikus sektoris töötas mullu üle 132 000 inimese. Ametnike keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 1711 eurot.

Võrdluseks võib kohe tuua, et Eesti keskmine palk oli 1310 eurot

Tegelikult toimub täielik laristamine inimeste arvu ja selle keskmise palgaga. Ümmarguselt 25% riigieelarvest läheb lihtsalt avaliku sektori palgakuluks, kõik muu veel lisaks.

Avalikus sektorid lihtsalt pole madalapalgalisi kohti nagu nüüjad, koristajad jne – koristus on sisseostetud. Seetõttu on keskmine suurem. Aga samalväärsel ametikohal ei pruugi võrdlus sama olla.

#3309307:

#3309068:

Õige. Pole vaja arste, õpetajaid, politsenikke ega tuletõrjuiaid. Ei kasvatajaid ega vangivslvureid. Ega bussijuhte.

Sest need kõik on avalik sektor.

alates 01.04.2019. a: arsti puhul 12,40 eurot tunnis, õe puhul 7,45 eurot tunnis ning hooldustöötaja puhul 4,65 eurot tunnis;</>

Päästjate päästjate palk tõuseb keskmiselt kuus protsenti ehk 60 eurot. See tõstab päästjate uue keskmise põhipalga 1061 euroni.

See tähendab, et politseiametnike miinimumpalk suureneb 1280 eurolt 1345 euroni.

Õpetajate miinimumpalk kasvab 65 euro võrra, haridustöötajate liidu sõnul sai «tulekahju kustutatud»

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad eesotsas minister Mailis Repsiga kohtusid täna Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhtidega, et arutada õpetajate palkade üle.

2019. aastal ongi magistriharidusega lasteaiaõpetaja töötasu võrdne kooliõpetaja miinimumpalgaga ehk 1250 eurot. Kõigil teistel lasteaiaõpetajatel on see 1125 eurot ehk 90% õpetaja alampalgast.

Vabandust, aga mida sa jahud? 19:20 kägu mainis õieti, kui ikka pool osakonda on nõunike ja peaspetsialiste täis, siis peab midagi valesti olema. Paneks järsku vähemalt kolm peaministrit ka ametisse?

Kes sul seal riigiasutuse osakondades siis töötama peaks, kui mitte spetsialistid ja nõunikud? mind kohe huvitaks see riigiasutuse osakond, kus ainult pool osakonda on spetsialiste ja nõunike täis, kes need teine pool siis on? Müüjad ja koristajad? natuke tasuks ikka mõelda ka asutuste spetsiifikale. Kui mingi asutus maksab välja toetusi, teeb riiklikku järelevalevt mingite tegevuslubade üle, kontrollib maksude tasumist jne – kes seal siis veel peaksid töötama, kui mitte spetsialistid?

#3308808:

Ma võin sulle lubada, säästmisharjumus peab tekkima (kasvõi väikeses mahus) ikka enne kõrgemat palka.

Ma mõtlen just sama, et kui üksielav ininene 1000-st sadat eurotki kõrvale ei suuda panna, on asi imelik.

#3310337:

Mina säästangi väikesest palgast, aga erilist kasu sellest nagu ei ole. No niipalju on, et kui mingi kodumasin või muu oluline asi katki läheb, siis järelmaksuga ei pea uut ostma, aga ega sa 100 eurot kuus säästes väga palju kokku ei hoia.

Mis mõttes ei hoia? Aastas 1200€ + tuludeklaratsioon + mingid preemiad või lisarahad (nt millegi müük, ületumnid, kellegi abistamine, kus makstakse vm) pole sugugi väike kokkuhoid.
Ongi alati imelik see, et vingujad ei hakkagi midagi tegema, sest “nagunii pole mõtet”.

#3310593:

Mis mõttes ei hoia? Aastas 1200€ + tuludeklaratsioon + mingid preemiad või lisarahad (nt millegi müük, ületumnid, kellegi abistamine, kus makstakse vm) pole sugugi väike kokkuhoid.

Mina ei saa tuludeklaratsiooniga midagi tagasi, mingeid lisarahasid ka ei saa. Räägid nii, nagu kõik saaksid mingeid preemiaid kogu aeg, ei saa. 1200 pole mingi suur kokkuhoid. Aga selle ma ju hoiangi kokku, pole mõtet siin poriseda. Järelmaksu ma ei peagi mingiks heaks asjaks ja ei kasuta seda.

Ma maksan iga kuu oma palgalt tulumaksu sama palju kui teemaalgataja teenib. Jah, on suur palk. Aga enne kui kadestama kukud, küsi endalt kui palju selle palga nimel peab tööd tegema ja vaeva nägema.

Olen keskastmejuht ühes rahvusvahelises ettevõttes, ettevõttesiseselt karjääri teinud, saanud spetsialistist juhiks. 8 aastat selles ettevõttes töötanud. Ma tean enda valdkonna kohta kõike. Lisaks sellele, et ma juhin, olen ma endiselt ka spetsialisti rollis, sest nii laiapõhjalist arusaama valdkonnast ei ole meie ettevõttes kellelgi teisel. Tavapärastel rahulikematel perioodidel töötan normaalse koormusega, aga pinge ja vastutus on meeletu. Mitte kunagi ei ole mul olukorda, kus töö jääb pärast tööpäeva lõppu tööle. Mul ei ole ühtegi nädalavahetust, kus ma ei pea meili lugema, mul ei ole ühtegi sellist puhkust. Selles ettevõttes olen ma muutunud asendamatuks ja see on kohutavalt raske koorem kanda.

Umbes paar korda aastas tuleb ette kriitilisi perioode. Kas mingi uue teenuse lansseerimine, millegi välja vahetamine, mõni migratsioon vms. Just praegu on mul selline periood käsil. Viimase kuu jooksul on mul olnud mõned üksikud 8tunnised tööpäevad. Need on olnud _nädalavahetustel_. Ülejäänud päevad on veninud 16tunnisteks maratonideks. Teen tööl oma töö ära, tulen koju, teen perele söögi valmis, söön ja istun arvuti taha uuesti tööd tegema ja niimoodi hiliste öötundideni. Stressitase on läbi lae. Paar päeva tagasi oleks tööl peaaegu lahinal nutma hakanud sellepärast, et mu lemmik teesort oli otsa saanud. Kaal muudkui tõuseb, käed värisevad, peeglisse ei taha vaadatagi. Peresuhted on samuti sassis, sest mind praktiliselt ei ole pere jaoks olemas. Ja mis te arvate, mida ma jõulude ajal teen? Tööd muidugi.

Praegu istun siin Perekoolis, sest üritan edasi lükata ühe analüüsi kirjutamist, mida homme pean juhatusele presenteerima. Hinnanguliselt 4-5 tunni töö…

Jah, ma teenin palju. Aga on siin midagi kadestamisväärset?

Tahtsin ka just öelda, et ega see ei ole alati nii, et ainult suurepalgalistel on tööstress ja suur töökoormus. Täiesti vabalt võib sama asi olla ka sellisel töökohal, mis pole isegi mitte madal, on samamoodi vastutus, väga suur stress, aga lihtsalt palka makstakse vähe. Kui asi alati nii toredasti proportsioonis oleks, et väike palk võrdub vähe tööd ja väike stress, mis siis viga oleks.