Esileht Veebikonstaabel Käeraudadega mehe teema analüüs

Näitan 4 postitust - vahemik 1 kuni 4 (kokku 4 )

Teema: Käeraudadega mehe teema analüüs

Postitas:

Tere,

sooviksin veidi arutleda meedias ilmunud koledat kogemust http://tallinncity.postimees.ee/3202169/tallinnas-rundas-kaeraudadega-mees-tervisejooksu-tegevat-naist

nimelt

naine ei helistanud kohe politseisse, võimalik, et oli šokis, enesealalhoiuinstinkt töötas edasi, misiganes. Kas sellisel juhul üldse tegeletakse edasi antud kurjategija püüdmisega? Millisel moel?

teine küsimus – Rait Pikaro: “Olenemata situatsioonist ning inimese füüsilisest valmisolekust ja oskustest ei soovitaks esmajärjekorras ründajale vastu hakata, sest kunagi ei tea ette, milliseid vahendeid või relvi kurjategija võib kasutada. ” mida see tähendab reaalselt? vastuhakuna näen ma mistahes tegevust, mis ei soodusta kurjategija tegevust. Mida siin on mõeldud selle mitte vastuhakkamise all? Kuidas antud olukorras selle naise puhul see välja oleks näinud? Pealegi, kuidas teada, millised plaanid on kurjategijal? Kas ta piirdub “ainult” vägistamisega või on plaanis kõigepealt vägistada ja siis pea puruks lüüa (näiteks).

kolmas küsimus – “Kui aga olukord nõuab elu kaitsmist, tasub ohu tõrjumiseks kasutada mistahes käepäraseid vahendeid, mis hetkel käeulatuses (olgu selleks siis puuoks, võtmekimp vms) ning alati peaks arvestama sellega, et kaitsmisel tuleb lähtuda n-ö jõu kasutamise proportsioonist ehk mitte ise põhjendamatult teisele poolele eluohtlikke kehavigastusi tekitada,» selgitas Rait Pikaro.

Ehk siis küsimus jõu kasutamise proportsiooni kohta – arusaadav, kui tegemist on röövimise/vargusega, et siis oleks ilmselt enamus juhtumitel põhjendamatu kedagi näiteks tulirelvast haavata, AGA kui meesterahvas praegusel juhtumil, ilast tilkumas ja käeraudadega päise päeva ajal ründab naist, kelles on hetkeks kadunud igasugune kaine mõtlemine ja aktiveerunud täies mahus enesekaitsmise instinkt – kusmaani end kaitstes oleks ta ületanud vastase jõu kasutamise?

Tänan kaasa mõtlemise eest!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere

Esimesele küsimusele vastust teate vast isegi, Politsei tegeleb selle kurjategija “püüdmisega.” Seda, millisel viisil, saab öelda konkreetne ametnik, kes tema otsimisega tegeleb.

Kolleegi mõte teise küsimuse puhul on, et ohuolukorras käivitub igal inimesel ürgne fight-or-flight (võitle või põgene) refleks, kus keha juhtimise võtavad suures osas üle instinktid koostöös adrenaliiniga ja eelistada oleks alati mõistlik põgenemist esimesel võimalusel. Selle lausega ei peetud silmas konkreetset kaasust vaid tegemist üldistusega, kus inimene leiab ennast ohuolukorrast. Konkreetses kaasuses põgeneda ei õnnestunud, tuli esmalt võidelda, seejärel põgeneda.

Mis puutub jõu kasutamise proportsionaalsust, siis selle hindamisel tuleb juhinduda konkreetsest kaasusest ja üldistatud (universaalset) vastust sellele ei ole. Aga jah, kellegi haavamine tulirelvast on enamikul juhtudest ebaproportsionaalne meede.
Konkreetse kaasuse kontekstis näen pigem, et oleks ka tulirelva kasutamine liigitunud hädakaitse alla, eriti arvestades, et ründajal olid käerauad, mis tähendab, et hilisem enesekaitse oleks võinud osutuda võimatuks. Aga selles olukorras on väga palju muutujaid mida tuleb arvestada hindamisel, kas tulistamine oli õigustatud või mitte. Ehk siis iga käeraudadega liikuvat inimest ei või maha lasta/haavata ka juhul kui tema liikumissuund Teie omaga ristub.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

andero jutt on üldjoontes õige, AGA:
Kriminaalmenetluse seadustik
§ 7. Süütuse presumptsioon
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
Tõlgendus: kuna personali jmt puudub siis ega asjaga väga ei tegeleta. Vastus on ülevalpool esitatud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

andero jutt on üldjoontes õige, AGA:
Kriminaalmenetluse seadustik
§ 7. Süütuse presumptsioon
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
Tõlgendus: kuna personali jmt puudub siis ega asjaga väga ei tegeleta. Vastus on ülevalpool esitatud.

Teie viide on küll õige, kuid väide, et sellega ei tegeleta, ei haaku viitega. Nimelt räägib KrMS § 7 lg 3 kahtlustatavast või süüdistatavast. Selleks, et kellestki saaks kahtlustatav või süüdistatav, tuleb isikule esitada kas kahtlustus või süüdistust. Viimaste esitamiseks tuleks ega esmalt tabada teo toimepanijani.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 4 postitust - vahemik 1 kuni 4 (kokku 4 )


Esileht Veebikonstaabel Käeraudadega mehe teema analüüs

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.