Tere,
sooviksin veidi arutleda meedias ilmunud koledat kogemust http://tallinncity.postimees.ee/3202169/tallinnas-rundas-kaeraudadega-mees-tervisejooksu-tegevat-naist
nimelt
naine ei helistanud kohe politseisse, võimalik, et oli šokis, enesealalhoiuinstinkt töötas edasi, misiganes. Kas sellisel juhul üldse tegeletakse edasi antud kurjategija püüdmisega? Millisel moel?
teine küsimus – Rait Pikaro: “Olenemata situatsioonist ning inimese füüsilisest valmisolekust ja oskustest ei soovitaks esmajärjekorras ründajale vastu hakata, sest kunagi ei tea ette, milliseid vahendeid või relvi kurjategija võib kasutada. ” mida see tähendab reaalselt? vastuhakuna näen ma mistahes tegevust, mis ei soodusta kurjategija tegevust. Mida siin on mõeldud selle mitte vastuhakkamise all? Kuidas antud olukorras selle naise puhul see välja oleks näinud? Pealegi, kuidas teada, millised plaanid on kurjategijal? Kas ta piirdub “ainult” vägistamisega või on plaanis kõigepealt vägistada ja siis pea puruks lüüa (näiteks).
kolmas küsimus – “Kui aga olukord nõuab elu kaitsmist, tasub ohu tõrjumiseks kasutada mistahes käepäraseid vahendeid, mis hetkel käeulatuses (olgu selleks siis puuoks, võtmekimp vms) ning alati peaks arvestama sellega, et kaitsmisel tuleb lähtuda n-ö jõu kasutamise proportsioonist ehk mitte ise põhjendamatult teisele poolele eluohtlikke kehavigastusi tekitada,» selgitas Rait Pikaro.
Ehk siis küsimus jõu kasutamise proportsiooni kohta – arusaadav, kui tegemist on röövimise/vargusega, et siis oleks ilmselt enamus juhtumitel põhjendamatu kedagi näiteks tulirelvast haavata, AGA kui meesterahvas praegusel juhtumil, ilast tilkumas ja käeraudadega päise päeva ajal ründab naist, kelles on hetkeks kadunud igasugune kaine mõtlemine ja aktiveerunud täies mahus enesekaitsmise instinkt – kusmaani end kaitstes oleks ta ületanud vastase jõu kasutamise?
Tänan kaasa mõtlemise eest!
