Meil on sügavkülmas leiba ja veel eelmisest kuust on ka leiba alles ja me lihtsalt ei söö seda nii palju. Järelikult puudub ka vajadus rohkem osta.
[/tsitaat]
Miks te leiba külmutate? Ostate kuu varu korraga?
[small]Tähesära kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina ka ei saa aru miks peab kõik korraga ära ostma ja siis külmutama/säilitama ja kuuks menüü valmis tegema?? Kõik ei ela ju ometi metsas? Ja kui elategi, siis tööle ju ikka mingisse asustatud (poega) kohta käite.[/tsitaat]
Aga tee proovi üks kuu kuumenüü teha ja kõik ette osta. Usun, et märkad kohe, et sul kulub üllatavalt palju vähem raha. Paljudes eelarveõpetustes näiteks soovitataksegi poeskäimise kordi vähendade, sest mida vähem käid poes, seda vähem teed spontaanseid oste. Usun, et ka minul selle korra poes käimise ajal tekivad mõned spontaanostud, mida nimekirjas ei ole. Aga kuna luban endale seda ainult korra kuus, siis on ka śellest tulenevad kahjud väikesed.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Meil on sügavkülmas leiba ja veel eelmisest kuust on ka leiba alles ja me lihtsalt ei söö seda nii palju. Järelikult puudub ka vajadus rohkem osta.
[/tsitaat]
Miks te leiba külmutate? Ostate kuu varu korraga? [/tsitaat]
Alati ei külmuta, aga eelmine kuu kuidagi juhtus nii. Ema sai kuskilt hunniku leiba ja jagas meile ka ja et ta halvaks ei läheks, siis külmutasime ta ära. Kui külmutatud leib ära sulatada, siis maitselt on ta täpselt samasugune kui äsja poest toodud.
[small]Katse2012 kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Tähesära kirjutas:[/small]
Aga tee proovi üks kuu kuumenüü teha ja kõik ette osta. Usun, et märkad kohe, et sul kulub üllatavalt palju vähem raha. Paljudes eelarveõpetustes näiteks soovitataksegi poeskäimise kordi vähendade, sest mida vähem käid poes, seda vähem teed spontaanseid oste. Usun, et ka minul selle korra poes käimise ajal tekivad mõned spontaanostud, mida nimekirjas ei ole. Aga kuna luban endale seda ainult korra kuus, siis on ka śellest tulenevad kahjud väikesed.[/tsitaat]
Ja mis elu see siis oleks kui sellest kõik spontaanne puuduks?? Mina ei mõtle enne õhtul poodi minekut menüüle, ostan mille järele parajasti isu on. Ja poes käin pea igapäevaselt.
Mõnikord küsin teismeliselt tütrelt ka soovitust, aga sealt enamasti vastust ei saa. Ikka, ah, vaata ise!
Ja siiani ei ole rahaga probleemi tekkinud-:))
[small]Tähesära kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Katse2012 kirjutas:[/small]
Ja mis elu see siis oleks kui sellest kõik spontaanne puuduks?? Mina ei mõtle enne õhtul poodi minekut menüüle, ostan mille järele parajasti isu on. Ja poes käin pea igapäevaselt.
Mõnikord küsin tütrelt ka soovitust, aga sealt enamasti vastust ei saa. Ikka, ah, vaata ise!
Ja siiani ei ole rahaga probleemi tekkinud-:))[/tsitaat]
Siis läheb sul hästi ja mul on selle üle ainult hea meel. 🙂
Olen proovinud ka teisiti. Näiteks kuu alguses suured kraamid valmis osta, aga menüüd mitte teha. Või näiteks üldse mitte midagi valmis osta ja jooksvalt muretseda ja just nii et vaatan ise, mille järgi poes isu on ja poes otsustan, mida õhtul süüa teen.
Kahjuks just selle viimasega juhtub mul vähemasti nii, et juba poole kuu pealt on ettemääratud rahad otsas, külmkapp ja kapp toidust tühi ja ülejäänud kaks nädalat tuleb mingit imet teha või säästude kallale minna. Kui aga teen menüü ette ja käin korra kuus poes, siis kuu lõpus on mul veel hunnik toitu kappis alles ja alati on ikka mingid varud olemas. Varude omamine tekitab aga turvatunnet. Eks see ole ka iseloomu küsimus. Mul on selline väga varuv iseloom 😀 – Et tulgu või maailma lõpp, aga meil on kõik olemas
Ma ikkagi ei saa aru sellest, miks on vaja teha kuu aja menüü ette ja osta asju, et neid külmutada, kui on teada, et nagunii peab vahepeal poes käima – piima vms ostmas. Kas siis, kui piima käid ostmas, ei või tekkida spontaanseid nö emotsioonioste. Pood on ju sama, pole ju ainult piimapoodi. Ma saan aru, kui teed nädala menüü ette ja hoiad sellest kinni, aga terves kuuks… Ei usu, et sellest nii suur kokkuhoid tuleb. Asi on ikka enesedistsipliinis ja kord kuus poes käia lihtsalt ei ole võimalik, linnas küll mitte. Jah, kui elad maal, sul on lehm ja kanad, küpsetad leiva-saia ise.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ikkagi ei saa aru sellest, miks on vaja teha kuu aja menüü ette ja osta asju, et neid külmutada, kui on teada, et nagunii peab vahepeal poes käima – piima vms ostmas. Kas siis, kui piima käid ostmas, ei või tekkida spontaanseid nö emotsioonioste. Pood on ju sama, pole ju ainult piimapoodi. Ma saan aru, kui teed nädala menüü ette ja hoiad sellest kinni, aga terves kuuks… Ei usu, et sellest nii suur kokkuhoid tuleb. Asi on ikka enesedistsipliinis ja kord kuus poes käia lihtsalt ei ole võimalik, linnas küll mitte. Jah, kui elad maal, sul on lehm ja kanad, küpsetad leiva-saia ise. [/tsitaat]
Kui lähen poodi nimekirjaga, siis ostan vähe spontaanseid asju. Ilmselt ostaks neid vähem ka siis kui seda kord nädalas teeks. Aga… ma lihtsalt ei viitsi selle eelarvendusega iga nädal tegeleda – kord kuus aitab sellest suurest plaanimajandusest 🙂
Kui käin vahel piima vms ostmas, siis on see ka nimekirja järgi ostmine ja nii palju distsipliini ikka jätkub, et spontaanseid oste ei tule.
Vahel küll juhtub, et saan kuu keskel mingit lisaraha, millega pole eelarves arvestanud, näiteks mingid ületunnid või ootamatud preemiad. Siis need lähevad spontaansete ostude peale ja nii on vahel see ootamatu lisaraha niiöelda söögipreemiaks :). Näiteks kui selline olukord on, siis poputame ennast ja tellime pühapäeval pitsat koju või lähme välja sööma.
Inimesed on erinevad. Mind näiteks selline raamides elamine ahistab. Õnneks pole siiani olnud vaja väga ka toidu eelarvet piirata. Kuigi jah, käin ka mina poes nimekirjaga, pigem siiski selleks, et miski ära ei ununeks. Ja menüü suudan ette mõelda maksimaalselt neljaks päevaks, seda ka seepärast, et ei armasta külmutada ja sulatada 🙂 Eelistan ikka värsket ja nelja päeva toitu planeerides saab ka niimoodi hakkama, et ei peagi külmutama. Sügavkülmas on mul tõesti vaid marjad ja seened, suvel-sügisel korjatud ning igaks juhuks pakk rohelisi ube, pelmeenid, jäätis ja külmutatud lehttaigen.
mina mõistan seda kui inimene metsaande või enda aiasaadusi(ok, isegi sügisel turult ostetuid) sisse teeb ja kogub. Aga tuua korraga post koju hunnikute viisi toitu ja seda siis külmutama/säilitama hakata…no milleks??
Ma arvan, et selline meeletu piiramine, nagu keegi siin kirjutas, on ikka tohutu enesepiinamine.
Niimoodi võib elada mingi perioodi elu jooksul, kui rahaga on tõsiselt kitsas, aga et sellist elustiili harrastatakse alaliselt, koguaeg…? Ma läheksin vist hulluks.
Palun ära solvu (pean silmas seda inimest, kes siin pika nimekirja oma ostudest kirja pani).
Kui inimene käib tööl, siis peaks ta vähemalt nii palju teenima, et võiks normaalselt süüa saada, ilma et peaks nälgima, ennast meeletult piirama vmt.
Mõistlik majandamine ja kalkuleerimine on igati asjalik tegu ning seda võiks igasse ühiskonna klassi kuuluv inimene harrastada, aga liigsesse äärmusesse ei peaks ka laskuma.
Pigem hoiaksin riiete, kosmeetika jmt. mitte väga olulise kraami ostmise pealt kokku, aga mitte söögi pealt.
See on õige, et harvemini poes käies kulutad vähem, aga… no ikkagi! Ma ei sooviks süüa sügavkülmutatud leiba, ma ei sooviks süüa sügavkülmutatud liha, hakkliha, kana ja kala. Ma ei sooviks süüa sügavkülmutatud supikondist tehtud suppi. Öelge, mida tahate, aga paljud sügavkülmutatud toidud kaotavad oluliselt oma maitseomadustest.
Puuvili peaks olema laual koguaeg. Piim, leib, sai, vorst/sink peaks alati olema värske, mitte mitu päeva vana või sügavkülmutatuna .
Ma loodan, et selle inimese vajadus niimoodi toiduraha arvutada, on ajutine.
Ma ei ole küll viimasel ajal väga täpselt arvestanud, palju meil söögile raha kulub, aga kuna meil rahaga väga priisata pole, siis püüame ikkagi mõistlikult majandada. Me ostame enamus kuu varudest korraga ära. Meile sobib nii, sest esiteks ei meeldi meile üldse poes käia, teiseks odav pood asub kaugel, kolmandaks vähem impulss-oste. Meie perel ei ole midagi sügavkülmutatud liha, juurikate, leiva jm vastu. Kokku käime poes kuu jooksul vast 5-6 korda. Ühe korraga ostame siis enamus asju ära ja korra nädalas käime piima(tooteid) ja värsket puu- ja juurvilja ostmas. Meie puhul see toimib ja hoiab kulud kontrolli all.
[small]luuleluule kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma arvan, et selline meeletu piiramine, nagu keegi siin kirjutas, on ikka tohutu enesepiinamine.
Niimoodi võib elada mingi perioodi elu jooksul, kui rahaga on tõsiselt kitsas, aga et sellist elustiili harrastatakse alaliselt, koguaeg…? Ma läheksin vist hulluks.
Palun ära solvu (pean silmas seda inimest, kes siin pika nimekirja oma ostudest kirja pani).
Kui inimene käib tööl, siis peaks ta vähemalt nii palju teenima, et võiks normaalselt süüa saada, ilma et peaks nälgima, ennast meeletult piirama vmt.
Mõistlik majandamine ja kalkuleerimine on igati asjalik tegu ning seda võiks igasse ühiskonna klassi kuuluv inimene harrastada, aga liigsesse äärmusesse ei peaks ka laskuma.
Pigem hoiaksin riiete, kosmeetika jmt. mitte väga olulise kraami ostmise pealt kokku, aga mitte söögi pealt.
See on õige, et harvemini poes käies kulutad vähem, aga… no ikkagi! Ma ei sooviks süüa sügavkülmutatud leiba, ma ei sooviks süüa sügavkülmutatud liha, hakkliha, kana ja kala. Ma ei sooviks süüa sügavkülmutatud supikondist tehtud suppi. Öelge, mida tahate, aga paljud sügavkülmutatud toidud kaotavad oluliselt oma maitseomadustest.
Puuvili peaks olema laual koguaeg. Piim, leib, sai, vorst/sink peaks alati olema värske, mitte mitu päeva vana või sügavkülmutatuna .
Ma loodan, et selle inimese vajadus niimoodi toiduraha arvutada, on ajutine. [/tsitaat]
Tõenäoliselt nii ajutine kui on Eesti riik.
[small]Katse2012 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui lähen poodi nimekirjaga, siis ostan vähe spontaanseid asju. Ilmselt ostaks neid vähem ka siis kui seda kord nädalas teeks. Aga… ma lihtsalt ei viitsi selle eelarvendusega iga nädal tegeleda – kord kuus aitab sellest suurest plaanimajandusest :)[/tsitaat]See plaanimajandus ongi seetõttu suur, et võtad korraga nii pika aja – nädala väljamõtlemine läheb 4 korda kiiremini.
Nädalaplaanil on ka see pluss, et saab rohkem ära kasutada soodushindu. Kord kuus ostes võib juhtuda, et ostsid broileri valmis, aga nädal hiljem tuleb soodushind.
Kui suured teil need sügavkülmad on, et sinna aellises koguses toitu mahub?
Meie pere külmutuskapil on sügavkülm ajaoks 3 riiulit. Reeglina mahub sinna vaid toormoose ja marju, paar pakki pelmeene, mõni pakk ube ja natuke jäätist.
Selle pika toidunimekirja koostajale.
Kas teil kunagi külalisi ei käi? Või te ise kellelgi külas? Ja kas vaid sina üksi oled see, kes köögis majandab? Aga kui mees nt ühel õhtul hoopis sõpradega pubis ühe õlle teeb?
MIna olen kirjutanud endale poekettide sooduspakkumistest meile meeldivad-sobivad asjad välja ja siis tekitan menüü vastavalt sellele, mida parasjagu odavalt saada on. Ostan muid asju ka juurde, mida selle toidu tegemiseks tarvis on ja õhtusöök olemas. Näiteks ükspäev ostsin Säästukast soodushinnaga kanafileed ning õhtusöögiks oli paneeritult praetud kanafilee keedutatraga, juurde hiinakapsa-apelsinisalat. Eile käisin Maximas ning ostsin soodsamalt külmutatud maasikaid ja kohupiimapastat ning tegin maasika-kohupiimakreemi magustoiduks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Katse2012 kirjutas:[/small]
No kui rahaga nii kitsas, siis nõudepesu ja aknapesuvahendid võiksid küll ostmata jätta. Nõud saab väga edukalt ka kuuma veega puhtaks ja akende pesemiseks ei pea mingit spetsharja olema.
Pesupulbrit saab ka odavamat, näiteks täitsa hea pulber Best.
Kuidas saab kuu läbi 1 saia ja 0 leivaga?
Milleks osta valmis mannavahtu??
Need toiduainete kogused on nii tillud, et meie sööksime küll need kahekesi nädalaga ära.[/tsitaat]
Aga kui elekter pikemalt ära läheb või külmik rikki, siis olete ju pauguga pankrotis?
[small]Tähesära kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Katse2012 kirjutas:[/small]
Ja mis elu see siis oleks kui sellest kõik spontaanne puuduks?? Mina ei mõtle enne õhtul poodi minekut menüüle, ostan mille järele parajasti isu on. Ja poes käin pea igapäevaselt.
Mõnikord küsin teismeliselt tütrelt ka soovitust, aga sealt enamasti vastust ei saa. Ikka, ah, vaata ise!
Ja siiani ei ole rahaga probleemi tekkinud-:))[/tsitaat]
Sa oled ilmselgelt vales teemas sõnavõtmas.
neeh, ei oleks pankrotis. Äärmisel juhul viiks emale ja teeks väikese laialijaotamise. Me paneme palgast kõrvale ja kui sellised ootamatused juhtuvad, siis selleks ongi säästud.
Meie külmik on ka kolm sahtlit, aga kõik mahub ilusti ära. Võtab vähem ruumi, kui liha tükkideks lõigata ja kilekotikestesse panna. Külmutatud köögivilju meil ei ole ja jäätist on tavaliselt üks pakk. Viimasel ajal ei sedagi, sest pole isu lihtsalt.
Vahel käime külas, aga mitte palju. Mei käib ikka külalisi. Nt üleeile just pidin sõbrannasid külla kutsuma lõunale, sest mul oli lihtsalt liiga palju toitu tehtud ja meie kahega oleksid asjad lihtsalt halvaks läinud.
Mees käib vahel sõpradega pubis ka, aga ta ikka annab enne teada, kui minek on. Sel juhul jääb lihtsalt toit järgmisesse päeva või ma ei teegi seda üldse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui suured teil need sügavkülmad on, et sinna aellises koguses toitu mahub?
Meie pere külmutuskapil on sügavkülm ajaoks 3 riiulit. Reeglina mahub sinna vaid toormoose ja marju, paar pakki pelmeene, mõni pakk ube ja natuke jäätist.
Selle pika toidunimekirja koostajale.
Kas teil kunagi külalisi ei käi? Või te ise kellelgi külas? Ja kas vaid sina üksi oled see, kes köögis majandab? Aga kui mees nt ühel õhtul hoopis sõpradega pubis ühe õlle teeb?
[/tsitaat]
Praegu on kevad ja sügavkülm on päris tühi kohe. Sügisel on küll kõik täis.
Naerama ajate – kas te inimesed süvenete teemasse ka või otsite ainult võimalusi, kuidas kellelegi ära panna?
Terve teema lugesin läbi ja leidsin ainult mõned kommenteerijad, kes on andnud teemaqalgatajale soovitusi, näpunäiteid jne. Ülejäänud on võtnud aja, et see kõik kildudeks laiali lammutada ja maha teha. Good job!!
Omapoolselt – vahepeal jäi mulje, et kuna teemaalgataja ei ole nõus paljudest asjadest loobuma, siis vast ei olegi see säästmise vajadus nii suur. Kui ikka on vaja kokku hoida, küll inimene siis ka võimalused leiab.
Meil on hetkel 4-liikmeline pere ja toiduraha kulub vast tõesti 150-200 EUR. Igatahes jätan iga kuu omale arvele umbes 140-150 EUR kuu elamiseks. Muud maksud arvestan eraldi. Poes käib ka mees, kuid arvan, et tal kulub seal suhteliselt vähe raha.
Meie kokkuhoiu kohad:
Liha – ostan talunikult otse ja terve poolkere korraga. Mees tükeldab, paremad palad kappi külma ja ülejäänud hakklihaks. Ei mingit kondijahu ega muud jama, mis poehakklihas sees on. TERVISLIK!
Juurikad – enamuse talve jätkus oma kartulit. Porgand sai ruttu otsa, kuid õnneks on see poes odav. Ülejäänud tuleb kas turult või poest.
Leib, sai – küpsetan ise.
Jogurti teen ka ise – seda kulub palju magustoiduks nii titale kui omale.
puuviljad – ostan vastavalt isule (õun, banaan, ploom, virsik, granaatõun jne) kuna olemas on palju erinevat toormoosi, siis tihti puuviljavajadust ei tekigi.
lapse püreed teen kõik ise – poe püreed ta lihtsalt ei söö. Tehtud saavad nii juurikatest kui ka puuviljapüreed.
Ja lisaks keldrikraam – igasugu kompotte tarretisteks, salateid toidu kõrvale, mulgikapsast jne on hulgaliselt. Ja ilmselt on neid kasulikum tarbida kui keemia peal kasvatatud poesalatit. PS! Praegu saab värsket salatit juba aknalaualt külvikastist 🙂
Meil ei tulene säästmine otseselt vajadusest või rahapuudusest (suudan iga kuu säästuarvele mitusada EUR kanda), lihtsalt oleme mehega mõlemad kokkuhoidlikud inimesed ja vaatame ikka enne hindasid korralikult enne kui raha välja käime 🙂
Ja ärge nähke nüüd laitmisega vaeva – me ei ole mingi vitamiinipuuduses vaevlev perekond – lapsed on tublid ja terved ja mees on doonor. Ei tohiks väga närutatud inimesed olla ja keegi ei kurda 🙂
[small]Kristi250 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Naerama ajate – kas te inimesed süvenete teemasse ka või otsite ainult võimalusi, kuidas kellelegi ära panna?
Terve teema lugesin läbi ja leidsin ainult mõned kommenteerijad, kes on andnud teemaqalgatajale soovitusi, näpunäiteid jne. Ülejäänud on võtnud aja, et see kõik kildudeks laiali lammutada ja maha teha. Good job!!
Omapoolselt – vahepeal jäi mulje, et kuna teemaalgataja ei ole nõus paljudest asjadest loobuma, siis vast ei olegi see säästmise vajadus nii suur. Kui ikka on vaja kokku hoida, küll inimene siis ka võimalused leiab.
Meil on hetkel 4-liikmeline pere ja toiduraha kulub vast tõesti 150-200 EUR. Igatahes jätan iga kuu omale arvele umbes 140-150 EUR kuu elamiseks. Muud maksud arvestan eraldi. Poes käib ka mees, kuid arvan, et tal kulub seal suhteliselt vähe raha.
Meie kokkuhoiu kohad:
Liha – ostan talunikult otse ja terve poolkere korraga. Mees tükeldab, paremad palad kappi külma ja ülejäänud hakklihaks. Ei mingit kondijahu ega muud jama, mis poehakklihas sees on. TERVISLIK!
Juurikad – enamuse talve jätkus oma kartulit. Porgand sai ruttu otsa, kuid õnneks on see poes odav. Ülejäänud tuleb kas turult või poest.
Leib, sai – küpsetan ise.
Jogurti teen ka ise – seda kulub palju magustoiduks nii titale kui omale.
puuviljad – ostan vastavalt isule (õun, banaan, ploom, virsik, granaatõun jne) kuna olemas on palju erinevat toormoosi, siis tihti puuviljavajadust ei tekigi.
lapse püreed teen kõik ise – poe püreed ta lihtsalt ei söö. Tehtud saavad nii juurikatest kui ka puuviljapüreed.
Ja lisaks keldrikraam – igasugu kompotte tarretisteks, salateid toidu kõrvale, mulgikapsast jne on hulgaliselt. Ja ilmselt on neid kasulikum tarbida kui keemia peal kasvatatud poesalatit. PS! Praegu saab värsket salatit juba aknalaualt külvikastist 🙂
Meil ei tulene säästmine otseselt vajadusest või rahapuudusest (suudan iga kuu säästuarvele mitusada EUR kanda), lihtsalt oleme mehega mõlemad kokkuhoidlikud inimesed ja vaatame ikka enne hindasid korralikult enne kui raha välja käime 🙂
Ja ärge nähke nüüd laitmisega vaeva – me ei ole mingi vitamiinipuuduses vaevlev perekond – lapsed on tublid ja terved ja mees on doonor. Ei tohiks väga närutatud inimesed olla ja keegi ei kurda :)[/tsitaat]
Ma paluks näpunäiteid, kuidas korralikku saia kodus küpsetada ja kuidas sisse teha mulgikapsaid. Mul kapsastele hoiuruumi ei ole aga purki ka ei oska panna. Ehk on ka näpunäiteid suvikõrvitsa hoidistamiseks? Üldse olen huvitatud salatite ja supipõhjade uutest retseptidest. Varsti peabki hakkama planeerima kas ja palju kapsa ning muid taimi sel aastal panna.
Meie saame tavalise saia veest, pärmist, suhkrust, soolast ja jahust. Mingit imeretsepti pole. kõik käib tunde järgi.
Mulgikapsaid saab keeta nii nagu tavaliseks toidukorraks – kui aga selle kuumalt purki suskad, siis seisab pikalt nii külmkapis kui keldris.
Supipõhjade ja salatite retsepte leian mina enamasti toidutare lehelt.
http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=4088
Lisan siia ühe meie pere lemmiksalati retsepti. Kuid toidutarest leiab paljudest erinevatest aedviljadest hoidiseid – kõik sõltub pere maitse-eelistustest. Samuti saadaval supipõhjade keetmise retseptid. Natuke surfamist netis ja olemas nad ongi. Ise olen samuti kõik omale sobivad retseptid netist välja otsinud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kurgi kohapealt – hispaania oma tõesti süüa ei kõlba aga kui elad kuskil linnas, kus on Prisma, siis aeg-ajalt on seal soomest pärit kurki, mis on hispaania kurgiga ühes hinnas kuid maitselt meie luunjale sarnane.[/tsitaat]
kule, tal sööb merisigagi ju luunja kurki, mis sa veel pererahvast siin õpetada üritad 🙂 kõigepealt peaks merisea menüü üle vaatama, seejärel mandariinid poisil punapeedi ja keefiri vastu välja vahetama. ja siis beebipüree – keedetud sibul ja õun on hea kooslus piisavalt, väga palju kasulikke vitamiine mõlemas ja magusust keedetud sibulas rohkem kui küll. riis ja hakkliha karriga on mu laste lemmiksöök, mida ma alguses neile rahapuudusel hiina toidu pähe andsin. nüüd enam kokku hoidma ei pea, kuid seda tahavad nad ikka süüa. ja inimesed elavad edukalt vegetaarlastena, asi see siis kanast ise keedetud puljongiga suppi süüa, kus liha ennast sees pole. rasvad on ju kõik alles, mis täiskõhu tunnet annavad.
Muideks putrusid soovitaks süüa ainult täistera. Kõik need kiirvariandid, mis valmisvad 1-2 min on samasugune jamps nagu kiirmakaronid/nuudlid. Korralik täistera pudru ja võileib kõrvale, ei lähe see kõht kohe tühjaks midagi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgatajal on pikk tee kokkuhoidliku majandamiseni, kui üleüldse tuleb selle peale, et talvel kurki osta. Kui ei tule enam õrna mõtet ka, et osta puu- või köögivilja, mille kilo on üle 50 sendi, siis räägime edasi. No erandkorras muidugi võib, kui raha jagub, aga üldreeglina võta piiriks 50 senti kilo. Puuvilja on harva nii odava hinnaga, aga ega seal polegi midagi kasulikku, mida laps näiteks köögiviljast ei saaks. Porgand ja kapsas on odav, las närivad neid. Krõpsu asemel osta tähtaja ületanud leiba, lõika kangideks ja kuivata nädalavahetusel näiteks ahjukartulite tegemisest jäänud jääksoojuses. Meie lapsed väga tahavad sellist leiba. Kirjutad, et ostd sügavkülma täis. Ilmselt lihakraami, mitte tähtaja ületanud leiba. Aga ära osta liha niimoodi kokku. Kokku võid osta, aga välja võta sealt ikka väga kaalutletult. Täiskasvanud inimene saab kolm-neli korda nädalas lihamaitse suhu (ei söö kõhtu liha täis!), lapsele annad ütleme kuus korda nädalas. Näiteks kapsast hakklihaga tehes ei pane kapsast-hakkliha pooleks, vaid hautad kapsaid ning liha on pigem maitseks. Piimatoodetest ei osta mitte midagi magusat – jogurt või kohuke on ebamõistlikult kallis. Keeda parem karamell- või piimakisselli. Põhimõte: sa ei saa süüa, mis maitseb, ja samal ajal tulla suure perega toime 150 ¤ kuus. Sa pead sööma seda, mille jaoks raha on. Mõtlemise põhimõtteline muutus. Praegu mulle tundub, et tahad süüa endistmoodi, aga vähem maksta.
Pisikesele ära osta poest püreesid, meisterda ise – hoiad ka kõvasti kokku. Võileivamaterjal hoia kodunt eemal ja sööda peret hommikuti erinevate putrudega. Liha ära anna kunagi ette tükina, vaid tee pigem sousti – saab rohkem. Maks on muide märksa odavam kui mingi liha. Supid on soodsamad kui praed. Kui ostad terve kana, siis eemaldad enne keetmist rinnafilee. Neist saab pühapäevaroa. Järelejäänud kana keedad ära ja puljongist saad vähealt kaks korda klimbisuppi süüa (liha supi sisse ei pane) ja keedukana küljest pärit lihast teed vähemalt kaheks söögikorraks sousti. Kui teed toitu rohkem kui üheks söögikorraks, siis pane järgmiseks söödikorraks mõeldud toit juba enne roa laualeandmist kõrvale. Tõsta perele ise ette – muidu juhtub nii, et soust, kartul, juurikad jäävad kaussi, aga liha õngitsetakse välja ning poole tunni pärast algab hala, et kõht on tühi.
Ah jaa, titeriided. Las kannab seda, mis suuematest järele on jäänud. Värv ei ole nii pisikese jaoks oluline ju. Ta ei tea tahta roosat või helesinist. Kui riideid järel pole, siis osta.ee on täis titeasju. Inimesed saavad vanemhüvitist ja kulutavad hulle summasid, et osta titale poest väga palju imeilusaid asju, millest paljud vaid korra selga jõuavad. Oste.ee-s leiad väga palju pisikesi riideid 10sendise alghinnaga. Jabur on osta kõik riided uuena, kui saab odavalt vähepruugitud asju. Ka suurematele lastele leiad sealt väga soodsalt toariideid.[/tsitaat]
Mul tuleks nutumaik suhu igakord, kui süüa teen, kui sellest plaanist kinni peaksin pidama 🙁
Kurb, et nii peab elama.
Nutumaik tuli ka see pärast, et kui ma mehest lahku lähen- mis ka ükspäev juhtub, siis peaksin sama plaani pidama… Kurb!
kui ma eestis töötu olin, siis jäi mul enda ja kahe lasteaiaealise lapse söögirahaks 25 eeku nädalas. õnneks said lapsed lasteaias süüa, nii et vaja oli õhtusöök pluss nädalavahetuste söök osta ainult. ise sain kena kondise figuuri, mida siiani taga igatsen, kuid laste ees oli häbi, kui pidin neile mõnikord ütlema, et ei saa rohkem süüa, muidu pole homme midagi süüa. see ei olnud elamine, vaid hingitsemine, et ellu jääda ja seda euroopa liidu eesrindliku rahandusega riigis. õnneks on need ajad minu jaoks möödas, kuid seda teemat lugedes tuli tahtmine jälle kokku hoidma hakata. eesmärgiks küll mitte 150 euroga kuus pere toita, vaid senine 150 eurone nädala söögiraha poole peale tuua. pere on küll veidi suurem nüüd ning toidukordi rohkem päevas, kui eestis elades tookord, kuid praegu läheb ikka liiga palju raha söögi peale. lisaks oleks vaja kaalu jälgima hakata, mida see säästuplaan ka soodustaks. kuna sissetulek on nädalate kaupa, siis teen plaane nädala kaupa ja selle nädala plaan on nüüd paika pandud. loodan, et suudan kinni sellest ka pidada.
käid 3 x nädalas poes korraga kulutad 10 euri. meil 4 liikmeline pere, aga 150 euroga saame hakkama. Lapsed ka väikesed.
Mõned säästuõpetused on ikka väga-väga säästu. Kardan, et nii varsti perel vitamiinivaegus. Vegetatiivselt toitudes meie kliimas pead olema ikka väga asjatundja toitumisalal, et ei tekiks mingit ainepuudust. Eriti lastel.
Ise pakun sellised variandid. Näiteks nädalavahetustel teen portsu maksapasteeti, hea peaaegu terve nädal leivale määrida. Või siis ise olen ostnud lihakarnidest pool seapead(viimati oli 20 senti kilo) ja keedan sülti, jälle paras nädalaports. Samuti saab seapealiha kasutada lihapirukatäidise tegemiseks või ka mulgikapsa hulka. Ikkagi liha.
Mõnikord praen ja marineerin räimi.
Ikka vaheldumisi, et ei tekiks üksluisust.
Hea on teada, et tegelikult Sul siiski raha on, lihtsalt püüad säästa. Ära unusta säästmise hoos, et tervis on kõige kallim vara. 🙂
Selleks et rahvas ei kardaks nö lihavaest menüüd mainin, et inimese valguvajadus päevas on 1gr. 1kehakilo kohta. Nii et 100gr. Lihatükk 60kg raskele inimesele on juba kerge ülesöömine.
Njah, meie perel rahaprobleeme ei ole, aga sellist kraami ei söö ikkagi:
– liigapalju liha ei ole tervisele hea
– need pool aastat ja rohkem purgis seisnud puuviljapüreed ei ole lapsele mingi toit. Korra juba kuumutatud ja siis pikalt seisnud toit ei ole kuigi väärtuslik
– tatar on praegu ju kallis, miks sul seda vaja süüa on? tangud ja riis on odavamad.
– igapäev puuvilja ei raatsi mina küll osta, sest mõtetult kallis on. Kooritud porgand või kaalikas on ka head närida.
– Ei ole mingit alust arvata, et Luunja kurk Hispaania omadest parem on. Pigem vastupidi – oma loomulikus keskkonnas kasvanud kurgis on rohkem toitaineid. Luunja teeb lihtsalt kõvasti reklaami. Samuti ei ole mõtet pimesi eelistada eesti toodangud, sest 1.paljud neist on vaid pakendatud Eestis; 2. sageli sisaldavad need palju arenenud riikides keelatud e-aineid (viimased on ju vaja kusagil turustada ja Eesti on just sobiv \”solgiauk\”)
– putru tee TÄISTERA helvestest. Täistera hoiab kaua kõhu täis. Kiirpudrud ongi vaid raha raiskamine.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
