Olime 11 a koos elanud kui pulmad tegime, lapsed olid 4 ja 7.
Minul oli kreeka stiilis valge lühike kleit, mida pärast kasutasin tavalise suvekleidina. Enne registreerimist käisime fotograafiga ilupilte tegemas (ei kahetse sentigi sellele kulutatud rahast). Oli linnavalitsuse saalis 10 min tseremoonia.
Muid plaane meil ei olnudki, pidime lapsed õe juurde suvilasse viima ja ise kodus šampusega tähistama. Õde aga oli teinud suure üllatuse: tema mereäärne suvila aed oli tuledega kaunistatud, aias kenasti seatud pitslinaga laud suupistete ja šampanjaga. Õde võttis meie lapsed ja oma pere ja sõitis hoopis ise minema, jättes meid kahekesi õhtut tähistama.
appi kui tore ja isetu õde 🙂
unistan ka vaikselt omaette abiellumisest, sest tutvusringkonnas pärast kihlumist enam muud ei kuulegi: “no, tahaks pulma saada, millal pika laua taha saab???”
kes nii väga soovib pika laua taha istuda – abiellugu ise 🙂
vanemad siiski peame vist kutsuma. ei antaks seda “päeva vaid teineteisele” andeks. kuigi äkki jõuab veel tundeid selgeks rääkida, senini pole kasu olnud.