Mõtlen, et kas teil kahju pole neid tillusid hoidudesse viia? Ise pean pesamuna kaheselt sügisel sõime panema ja hing on nii haige. Nii naudin temaga koos kodus toimetamist…
Vanemad lapsed olid ka kaheaastase vanusevahega, suurem läks aeda kolmepooleselt pooleks päevaks, oli ka paras sehkendamine, et õigel ajal järgi jõuda, väiksemaga midagi päevaks plaanida ei saanud, kell 12 pidi nui neljaks aias olema. Siis oli ka lõpuks ikka palju kodus, nii oli lihtsam ja pingevabam toimetada nendega.
Ma olen just nii teinud. Esimene laps läks kaheselt hoidu teise sündides, teine laps aga kolmanda sünni järel 🙂
Parim otsus nii minu, beebi kui suuremate jaoks. Käivad lasteaias/hoius samuti kolmel päeval nädalas. Naudivad omavanustega koos mängimist ja olemist. Ei märganud mingeid negatiivseid muutusi laste käitumises ja harjusid kiiresti. Mu lapsed on ka väga aktiivsed ja ekstravertsed. Tundlikuma lapsega oleks ehk keerulisem ja tagasilööke ka. Kardetud küsimust “aga miks emme beebiga kahel päeval kodus on?” ei ole kumbki kordagi küsinud 🙂 Haigusi on olnud nelja aasta jooksul kahe lapse peale kokku mõned loetud korrad ja ükski neist pole beebidele külge hakanud.
Lapsed rõõmsad ja rõõsad, mina ka.
Lapsi viib-toob abikaasa.
Mõtlen, et kas teil kahju pole neid tillusid hoidudesse viia? Ise pean pesamuna kaheselt sügisel sõime panema ja hing on nii haige. Nii naudin temaga koos kodus toimetamist…
Minu jaoks tundub see veidi liiga emtsionaalne lähenemine. Ma ju ei anna last ära vaid viin mõneks tunniks nädalas hoidu. Aga ma pole ka kunagi tundnud hingematvat igatsust kui laps kellegi hoida on olnud mõned tunnid korraga.
Kägu 10:42, kust tuleb selline teadmine, et lapsel on parim enne kolmandat eluaastat vaid emaga? Kui see tõesti nii oleks, miks ülejäänud maailm seda niimoodi ei praktiseeri. Mulle tundub alati selline argumenteerimine lihtsalt süütunde tekitamisena lapsevanemas.
Mul on tegelikult sama dilemma, kas panna laps osaajaga hoidu. (Ka teemaalgataja ei räägi, et laps 40 tundi nädalas lasteaias peab olema).
Siiani oleme käinud (välja arvatud eriolukorra aeg) mu sõbrannal külas peaaegu sama vanal lapsel ja tegelikult nad mängivad küll koos ja mu laps on sotsiaalne. Huvitub teistest lastest. Tõsi, nad ei mängi veel rollimänge nii nagu 5-aastased, kuid siiski.
Positiivsed aspetid:
* Immunsüsteem tugevneb ja laps muutub haigustele vastupidavaks. Esimeste sümtomite ilmnemisel saan ta kohe koju jätta. (Tööl käies on see komplitseeritud.)
* eakohane õppetegevus (last koolitavad spetsiaalse hariduse saanud inimesed)
* sotsiaalsete oskuste areng (oskus teistega arvestada, kõne areng)
* Harjutamisperiood on pikem ja paindlikum. (Mul on võimalus talle iga kell järgi minna ja vabu päevi teha.)
* Kui laps siiski ei kohane, pole probleemi ta lihtsalt koju jätta. (Tööle peaksin minema, siis seda ma enam kahjuks teha ei saaks.)
Negatiivsed aspektid:
* “tassib” haiguseid koju beebile (see on ainus, mis mind väga murelikuks teeb, sest näiteks tuulerõugete vaktsiini vist tehakse alles pooleaastaselt)
* võib saada trauma, sest peab emast eemal olema. (Vähetõenäoline, sest oleme last harjutanud erinevate inimestega (vajadusel on sugulased/sõbrad hoidnud), käinud ka beebikoolis (on viibinud kollektiivis), laps on harjunud olema ka muus keskonnas kui ema valvsa pilgu all.)
* Kägude/sugulaste/tuttavate/lasteaia õpetajate pahameel ja manipuleerimine väljenditega “hoolimatu ja halb ema” “tahab lapsest lahti saada” “ei hooli lapse tunnetest”
Lasteaial on palju positiivset pakkuda aga sinu kaks esimest nn positiivset argumenti on minu meelest hoopis lasteaia negatiivsemad osad. See immuunsus- liigne koormus ei tee midagi ega kedagi tugevaks, hoopis kurnab. Mida pisem laps, seda kehvem vastupanu haigustele. Lasteaia viirused ikka ekstreemkoormus arenemata immuunsusele. Suurem laps esmakordselt lasteaias haigestub ikka oluliselt harvem.
Ja lasteaed hariduse andjana 2 aastasele? Selline vajab ikka individuaalset tegelemist, pidevat dialoogi, tagasisidet. Seal karjakesi nad justkui toimetavad hoolega, aga ei omanda suurt midagi. Kui lasteaia hariduse peale loota, siis ei saa laps enne kooli lugemistki selgeks.
Sotsiaalsed oskused arenevad aga need kes varakult aeda pannakse, on nende emade arvates niigi juba aastaselt sotsiaalsed ja kollektiivilembesed, seega pole sellega nii kiiret.
Mina ütleks, et kui sulle tundub, et lapsele võiks lastehoid mõned päevad nädalas sobida, siis pane ta sinna ja vaata, kuidas sujub. Kui tundub, et lapsele ei sobi või haigestub palju, võid ju alati hoius käimist vähendada või üldse ära jätta. Kuna sa oled kodune on seda hoius käimist sul ju lihtne reguleerida lapsest lähtuvalt.
Osaajaga hoius käiv suurem laps tähendab, et sul on võimalik ka beebiga 1:1 tegeleda. Peale unetut ööd beebiga koos päeval magada, sättida beebi arstivisiidid ajale, mis sobivad beebile ilma suurema lapse uneaegadega arvestamata. Saad käia ka beebiga beebiringides jälgimata, et suur seal igavusest teisi segaks. Koos suurema lapsega, kes ise veel ei uju, ma beebiujumist ette ei kujuta näiteks.
Pikkadeks päevadeks loomulikult veel hoidu ei paneks, aga 3 päeva nädalas hommik+lõunauni oleks tõenäoliselt täiesti OK.
Jutt, et 2-aastased veel koos ei mängi, on ainult osaline tõde. 2-aastased jälgivad huviga üksteise tegevust, matkivad teineteist ja ka suhtlevad omavahel. See ei ole jah vestlusega rollimäng või reeglitega lauamäng ja kaks 2-aastast naljalt koos klotsidest ühist torni ei ehita, ikka kumbki omaette, aga ütelda, et nad poleks seejuures omavahel sotsiaalsed, on kah jama.
Töötan sõimes ja olen seisukohal, et väga vähestele alla 2,5-aastastele sõim sobib. Peale seda, olenevalt lapsest, võiks hakata alles mõtlema.
Ebapopulaarne arvamus, aga mina ütlen, et ma paneks kahese hoidu. Elan riigis, kus emapuhkus on 4 kuud ja tavaliselt pannakse 12 kuud täis saanud lapsed hoidu, kui rahaliselt venitab nii kaua välja ja siin arvatakse, et kahene on ikka vägagi valmis hoiuks. Minu esimene laps läks 12 kuuselt ja teine 18 kuuselt hoidu ja mõlemad kohanesid kiiresti ja nautisid neid tegevusi, mis nendega hoius tehti. Kui su laps on keskmisest sotsiaalsem ja iseseisvam, siis prooviksin hoidu sest kui näed, et see talle ei sobi saad ta ju ära võtta ja 6 kuu pärast näiteks uuesti proovida. Haigustest rääkides siis omast kogemusest võin öelda, et kui teine laps sündis siis esimene käis hoius edasi ja enamus külmetusi, mis ta seal sai beebile külge ei hakanud, ilmselt rinnapiima antikehade tõttu. Igatahes, mina prooviks, kahene pole sugugi enam liiga väike.
Mõtlen, et kas teil kahju pole neid tillusid hoidudesse viia? Ise pean pesamuna kaheselt sügisel sõime panema ja hing on nii haige. Nii naudin temaga koos kodus toimetamist…
Vanemad lapsed olid ka kaheaastase vanusevahega, suurem läks aeda kolmepooleselt pooleks päevaks, oli ka paras sehkendamine, et õigel ajal järgi jõuda, väiksemaga midagi päevaks plaanida ei saanud, kell 12 pidi nui neljaks aias olema. Siis oli ka lõpuks ikka palju kodus, nii oli lihtsam ja pingevabam toimetada nendega.
Eks inimesed on erinevad. Kellele pingevabam, kellele pingerohkem.
Mõtlen, et kas teil kahju pole neid tillusid hoidudesse viia? Ise pean pesamuna kaheselt sügisel sõime panema ja hing on nii haige. Nii naudin temaga koos kodus toimetamist…
Vanemad lapsed olid ka kaheaastase vanusevahega, suurem läks aeda kolmepooleselt pooleks päevaks, oli ka paras sehkendamine, et õigel ajal järgi jõuda, väiksemaga midagi päevaks plaanida ei saanud, kell 12 pidi nui neljaks aias olema. Siis oli ka lõpuks ikka palju kodus, nii oli lihtsam ja pingevabam toimetada nendega.
Eks inimesed on erinevad. Kellele pingevabam, kellele pingerohkem.
See on natuke valik lapse arvelt. Et emale oleks pingevabam, on lapsele pingerohkem. Laps on väike mõned aastad, seda aega sa enam tagasi ei saa.
Kõigil minu tuttavatel, kes väidavad, et laps naudib sõimes käimist, selgub vestluse käigis, et laps ikka väga nutab sinna jättes jmt. Kohati on tunne, et emme pigem projitseerib tunded, mida hoius tema arvates peaks tundma, lapsele.
Kindlasti on lapsi, kellele sõim sobib, oma last harjutades nägin ka üht sellist, kes tuli suure jooksuga aeda ja vaatas üle õla, kuidas vanem läheb, aga KÕIK teised olid kurvad ja klammerduvad. Kuid perekoolis naudivad kõik käijad lapsed sõime. Veidi tunduvad käärid olevat.
Pikkadeks päevadeks loomulikult veel hoidu ei paneks, aga 3 päeva nädalas hommik+lõunauni oleks tõenäoliselt täiesti OK.
Hommik+lõunauni ON juba pikk päev!
Minu meelest ei ole mõtet pabistada. laps ise näitab kõige õigema valiku kätte. kui ta muutub kurvameelseks ja virilaks või jääb sageli haigeks, on täiesti võimalik laps taas koju võtta. Kui ta on aga rõõmus ja terve, siis ei ole vaja pabistada ja endale tuhka pähe raputada.
Minul tuleb küll laste vahele väiksem vahe, aga ei paneks ja ei panegi. Minu meelest ei ole alla 3-aastase lapse koht lasteaias/hoius.
Töötan sõimes ja olen seisukohal, et väga vähestele alla 2,5-aastastele sõim sobib. Peale seda, olenevalt lapsest, võiks hakata alles mõtlema.
Ma jällegi ütlen, et sõimel ja hoiul on tihti väga suur vahe. Üldse mitte paha pärast aga võimalused on teised. Loomulikult sõltub palju inimestest.
Endal pole lastel nii väikest vahet olnud aga kindlasti ei ajastaks teise lapse sündi ja esimese hoidu minekut ühte aega. Samas mina arvan, et kindlasti tasuks proovida. Kui laps kiiresti kohaneb ja talle meeldib, siis miks mitte viia paar päeva nädalas. Enda kolmas läks hoidu täpselt kahesena. Talle näiteks meeldib. Ei ole stressis, ei ole eriliselt haige, läheb hommikul rõõmuga.
Ärgem unustagem majanduslikku efekti ja ema tervet mõistust. Mul oli esimene äärmiselt klammerduja, tema kõrvalt beebi eest hoolitsemine tähendas, et enamasti keegi kogu aeg nuttis. Isegi kui noorem linas oli ja mul teoorias käed vabad, siis praktikas tahtis ka vanem süles olla. Lisaks olin ma selleks ajaks 2 aastat magamata… Majandusliku poole pealt – läks vanem hoidu, ma tegin jõudumööda kodust tööd (küll minimaalne, aga siiski sissetulek) ja selle arvelt saab ka noorem poolikuid päevi (ainult lõunani) lasteaias käia. Kuigi kohati oli küll tunne, et see toomine-viimine võtab rohkem aega, kui asi väärt on, aga sain nooremaga ka ujumas käia ja temaga tegeleda…
No ja taustsüsteem ka, on hulk vahet, kas on vahepeal keegi võtta, kes ühe või mõlemad lapsed kasvõi paariks tunniks hoida võtab.
Lõppkokkuvõttes – eks elu näitab.
Mina küll paneks ja vaataks lapse järgi. Mul läks samuti vanim laps 2aastaselt lasteaeda, kui noorem oli paari kuune. Esimesel poolaastal käis 2x nädalas, teisel 3x nädalas. Ma sain beebiga rahulikult ujutamises, massaažis ja muusikaringis käia. Teine läks hoidu veel nooremana, aga käis samuti ainult 2 päeva. Ma ise käisin väikese koormusega õhtupoole tööl, et kogu aeg oleks üks vanem saadaval. Minu lastele selline süsteem väga sobis. Neil oli mõlemal mitu aastat aega, et kohaneda. Kõik koolivaheajad ja kogu suve olid nad alati kodus, ühegi haiguse korral või siis, kui tundus, et nad puhkust vajavad, polnud probleem nendega kodus olla. Kui jälle täiskohaga tööle läksin, olid lapsed 3 ja 5 ning lasteaiaga läbi ja lõhki harjunud.
Ja see hommikune nutt ei tähenda, et lastele aias ei meeldiks. Vanema lahkumise nägemine ongi emotsionaalne ja ka koolieelikud võivad mõnikord hommikuti ema taga nutta.
Eesti sõimi ja hoidusid ei saa võrrelda välismaistega. Mujal on 2-aastastel ikka 3-4 lapse peale üks töötaja. Laps saab palju rohkem tähelepanu ja tunneb end turvalisemalt. Mida suuremad lapsed, seda vähem töötajaid lapse kohta on grupis.
Kindlasti ei paneks.
See, et muidu sotsiaalselt laps maha jääb on täielik muinasjutt – otse vastupidi, kodus olnud lapsed on tervema psüühikaga, ei karda üksijätmist ning loovad ka hiljem palju paremini sõprussuhteid.
Kui mingit ekstra argumenti lisaks haiguste tassimisele jm tahad, siis mõtle kasvõi, et varsti on lapsed nagunii koolis ja sa pole nendega ise koos olla saanudki. Ma kindlasti naudiksin oma lapse arengut -2.a laps on väga kihvt ja õpib iga päev uusi imeasju. Mul oleks kahju kui seda näeks kasvatajatädi Dusja lasteaias ja mitte mina tema emana.
