Esileht Pereelu ja suhted Kaitseväelaste naised

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 73 )

Teema: Kaitseväelaste naised

Postitas:
Kägu

Muidugi on vabatahtlik ja hästi tasustatud ka. See pole teema ju.

Ma lihtsalt uurin, kuidas teistel naistel oli, kui nende kaasa oli missil.

Ma ei saanud su kommentaari mõttest aru, mitte kuidagi ei läinud teemasse.

Ta pidas oma kommentaariga silmas ilmselt seda, et pereinimene ei peaks minema enam missioonile.

Meil ei ole veel lapsi ja see missioon oli kirja pandud varem, enne mind. Aga see ongi tal viimane.
Ja ikkagi, ma ei küsinud ju arvamust, et kas peaks minema või ei.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu mees läks nüüd neljandat korda. Esimesel korral oli nii nagu sul – otsustatud oli enne ‘minu aega’, ühist elu meil veel väga ei olnud tekkinud. Te ei ole ka ilmselt kaua koos olnud, sest lõplik jah sõna öeldakse umbes 6 kuud varem? Ja minu kogemuse põhjal iga uus missioon on tal viimane 😉

Igal missioonil oleme erinevates eluetappides olnud ja kui tagantjärgi mõelda, siis kõige raskem oli hakkama saada esimestel kordadel. Aga aitasid sõbrad ja teised kaitseväelaste naised sealt grupist mida üks siin mainis. Tuleb end lihtsalt tegevuses hoida ja aeg läheb kiiresti.

Saada pakke (üllata teda lemmikkommide või musta leivaga või enda küpsetatud koogiga), saatke kirju postiga (ootus tekitab põnevust, pane prinditud pilte kaasa)+ kunagi lahe lapselastele näidata. Nüüd peaks igal pool ka hea internetiühendus olema. Siis leia hobi, keskendu koolile/tööle.

Kuna MPT vist enam sellisel kujul ei eksisteeri, võid mulle ka kirjutada. Hea meelega kuulan mõtteid muresid ja rõõme 🙂 olen selles missioonimaailmas 10 aastat sees olnud ja erinevaid asju näinud.

Nii tore vastus, aitäh!🙂
Me ei ole tõsti pikalt koos olnud. Pisut alla aasta, aga hirmutav on ikka, pole kunagi sarnases olukorras olnud.
Nii head mõtted on Sinu poolt(kirjade kirjutamine jne), see teeb ootamise ka palju paremaks ja armsamaks. Sellele tuleb isegi natukene justkui romantilist hõngu 🙂.
Suur tänu soovituste eest, sellest oli tõesti abi!

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

htude kohapealt ei tasuks muretseda. Kui ka midagi juhtub, siis antakse esmalt teada peredele. Kui asi on juba meediad ja sinuga pole ühendust võetud, on sinu lähedasega kõik hästi.

Usaldame nende väljaõpet ja Eesti riiki ja see on läbi enne kui oodatagi oskad.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et ohtude kohapealt ei tasuks muretseda. Isegi kui ta on Afganistanis, siis selliseid miiniväljadel jalutamisi enam ei ole nagu vanasti + koroona seab mõningates riikides oma piirangud. Ametikoht loeb ka, kas tal üldse on reaalne kokkupuude kohalike jm inimestega? Kui ka midagi juhtub, siis antakse esmalt teada peredele. Kui asi on juba meediad ja sinuga pole ühendust võetud, on sinu lähedasega kõik hästi.

Usaldame nende väljaõpet ja Eesti riiki ja see on läbi enne kui oodatagi oskad.

Ma neid eriväelasi muidugi ei tea mis nad teevad 🙂

Ta just seal viimases ongi, sellepärast ma pisut muretsengi rohkem.
Aga ma usaldan Eestit ja nende siinset väljaõpet. Ma ütlen ausalt, oluliselt lihtsam on seda teha, kui keegi, kes teab asjast, ütleb seda(Sina siis).
Sinu kommentaarid rahustavad väga maha. See oli ka põhjus, miks ma siia tulin 🙂

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

olen selles missioonimaailmas 10 aastat sees olnud ja erinevaid asju näinud.

Räägi palun meile mõni põnev lugu.

0
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu meelest mõttetu sellise eluviisi juures mingit pereelu tekitada ja ka vastutustundetu mehest üldse missioonile minna, kui tal on väiksed lapsed.
Tema läheb põnevust ja raha taga ajama, samal ajal peab naine mitu kuud üksi lastega hakkama saama.
Ma ei ole selline naine, kes ühtki päeva ei suuda üksi olla, aga kui mul on elukaaslane, siis tõesti ei sooviks rohkem lahus olla kui max nädal-kaks. Selline eluviis, kus iga natukese aja tagant on mitmekuuline lahusolek. No pole kooselu see. Asi pole lihtsalt emotsionaalses vajaduses, vaid minu meelest elementaarne, et soovin olla armastatud inimesega koos ning kui ta on potentsiaalselt veel ohus ka – õudne. 3 kuud elada nii, et oma armastatut üldse ei näe ega katsuda ei saa, kõlab jubedalt.

Mina endale kaitseväelast meheks ei valiks. Mingil põhjusel olen just nendega kurameerima sattunud ja tean mitut kaitseväelast, kes on lahutatud ja väikeste lastega. Ilmselgelt peab naine olema väga iseseisev, sest mees võrdväärsena pereelus ei osale. Need mehed, kellega suhtlesin, missioonidel ei käinud, küll aga pendeldasid erinevate asukohtade vahel Eestis ning olid päris sageli 10-14päevastel õppustel, st kodus üldse ei käinud selle aja sees. Ja neil läksid kõigil pereelud lörri, kui lapsed polnud veel kooliealisedki.

+7
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest mõttetu sellise eluviisi juures mingit pereelu tekitada ja ka vastutustundetu mehest üldse missioonile minna, kui tal on väiksed lapsed.

Tema läheb põnevust ja raha taga ajama, samal ajal peab naine mitu kuud üksi lastega hakkama saama.

Ma ei ole selline naine, kes ühtki päeva ei suuda üksi olla, aga kui mul on elukaaslane, siis tõesti ei sooviks rohkem lahus olla kui max nädal-kaks. Selline eluviis, kus iga natukese aja tagant on mitmekuuline lahusolek. No pole kooselu see. Asi pole lihtsalt emotsionaalses vajaduses, vaid minu meelest elementaarne, et soovin olla armastatud inimesega koos ning kui ta on potentsiaalselt veel ohus ka – õudne. 3 kuud elada nii, et oma armastatut üldse ei näe ega katsuda ei saa, kõlab jubedalt.

Mina endale kaitseväelast meheks ei valiks. Mingil põhjusel olen just nendega kurameerima sattunud ja tean mitut kaitseväelast, kes on lahutatud ja väikeste lastega. Ilmselgelt peab naine olema väga iseseisev, sest mees võrdväärsena pereelus ei osale. Need mehed, kellega suhtlesin, missioonidel ei käinud, küll aga pendeldasid erinevate asukohtade vahel Eestis ning olid päris sageli 10-14päevastel õppustel, st kodus üldse ei käinud selle aja sees. Ja neil läksid kõigil pereelud lörri, kui lapsed polnud veel kooliealisedki.

See, et sina pere kaitseväelasega ei looks, on okei.
Mina olen aga selle valikuga rahul, et mu elukaaslane on kaitseväelane. Eriti tema suhtumise ja käitumise osas.
Nagu ma ennist mainisin, meil veel lapsi ei ole. Aga isegi, kui ta peaks pere kõrvalt minema pooleks aastaks ära, ma kannataksin selle kolm kuud+kolm kuud, ära. Kuid tõenäoliselt ta peale seda ei lähe.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nõus. Selline elustiil peab sobima, kõigile ei sobi.

Mulle meeldib kui ta ära on ja mulle meeldib kui ta tagasi tuleb ja siin on. Äraolekut kasutan oma asjade tegemiseks, mida võibolla terve pere kõrvalt teha ei viitsiks/raatsiks.

Selles osas on õigus, pendeldamine mulle ei meeldiks. Kui ta lähetuses ei ole, peab kodus olema.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Käin uhkusega oma mehe kõrval (ka peaministri, presideni, mingite juhtide jms vastuvõttudel). Igal sammul kuuled ja tunned kuidas ka naisi kiidetakse tubliduse eest.

Las ma arvan. Tegemist on kindraliprouaga? Kui nii, siis kindraliproua elu on teistsugune kui teemaalgatajal ja tema memuaare on lihtsalt tore lugeda, aga kas nad sõduripoisi pruuti ka aitavad?

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma lähen vahepeal hoogu enda või mehe tööst rääkides, nii juhtub kui oled päriselt rahul sellega mis sul on 😉

Ei ole kindraliproua. Tahaks loota, et teemaalgataja saab innustust ja julgust pea püsti ajada. Kaitseväelase naise elu on väga tore, kui see sobib ja inimene on õige. Lihtsalt missioone tuleb veidi teise nurga alt vaadata ja oluline on samal ajal oma eluga edasi minna.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Maa saan kuidagi aru jahimeestest,aga käia raha eest võõraid inimesi tapmas !räägivad mingist kogemusest .Mida on Eestis teha kõrbesõja kogemusega ? Pigem peaksid nad ju taliibide juures kogemusi omandamas käima! On ju selge ,et kui siis meil saab just selline vastupanu toimuma okupantidele .

+1
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Käin uhkusega oma mehe kõrval (ka peaministri, presideni, mingite juhtide jms vastuvõttudel). Igal sammul kuuled ja tunned kuidas ka naisi kiidetakse tubliduse eest.

Las ma arvan. Tegemist on kindraliprouaga? Kui nii, siis kindraliproua elu on teistsugune kui teemaalgatajal ja tema memuaare on lihtsalt tore lugeda, aga kas nad sõduripoisi pruuti ka aitavad?

Jah, meil on samamoodi. Ja ka mina käin uhkusega tema kõrval.
Mina lihtsalt olen seal veel nii uus, et võtab sisse sulamine veidi aega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma lähen vahepeal hoogu enda või mehe tööst rääkides, nii juhtub kui oled päriselt rahul sellega mis sul on 😉

Ei ole kindraliproua, kaugel sellest. Olen ka olnud sõduri pruut, erinevates linnades erinevates seltskondades. Tahaks loota, et teemaalgataja saab innustust ja julgust pea püsti ajada. Kaitseväelase naise elu on väga tore, kui see sobib ja inimene on õige. Lihtsalt missioone tuleb veidi teise nurga alt vaadata ja oluline on samal ajal oma eluga edasi minna.

Sinu jutt väga innustab ja seda on väga meeldiv lugeda.
Aitäh! 🙂

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleneb missioonist ka kuhu mees läheb. Missiooniks peetakse tänapäeval ka poole aastaseid õpinguid välisriigis, täpsemalt siis välislähetus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõigega harjub. Meremeestel, kaugsõidujuhtidel samuti elukaaslased. Ja nendegi elukutsetes ohud olemas.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meremeestel

Nõuka aeg reeglina pidasid kaugsõidu meremeeste naised armukesi. Kes see ikka suutis pool aastat “kuival” olla.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

MK

Pole ise kaitseväelase naine, kuid 2 peretuttavat kes olid, on mõlemad tänaseks lahutatud. Kõrvaltvaatajana tundus, et kõige keerulisem on periood kui naine on rase või lapsed on väikesed ning mees läheb ikkagi missioonile sest see on varem otsustatud või “seisus kohtustab”. Kuna sellel perioodil on naised reeglina emotsionaalselt tundlikumad siis tekitab ka rohkem tülisid ja kuigi jah pere ja sõbrannad on ju toeks, siis mitte 24/7 ning lisaks oma muredele on ju ka mure mehe pärast. Ühel juhul leidis kaitseväelasest mees uue naise, kes ta ära kodustas nii et missionidel enam ei käi ning kasvatab koos naisega naise lapsi, oma lapsed kahjuks tihti külas ei käi sest nemad kasvasid ju põhiliselt emaga ning hoiavad ka rohkem tema poole, ema kasvatab neid siiani üksi. Teisel tuttaval teeb mees endiselt kaitseväes karjääri ja käib ka missioonidel, naine leidis lõpuks mehe välismaalt ja kolis koos lapsega uue mehe juurde ning laps käib isa juures paar-kolm korda aastas.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole ise kaitseväelase naine, kuid 2 peretuttavat kes olid, on mõlemad tänaseks lahutatud. Kõrvaltvaatajana tundus, et kõige keerulisem on periood kui naine on rase või lapsed on väikesed ning mees läheb ikkagi missioonile sest see on varem otsustatud või “seisus kohtustab”. Kuna sellel perioodil on naised reeglina emotsionaalselt tundlikumad siis tekitab ka rohkem tülisid ja kuigi jah pere ja sõbrannad on ju toeks, siis mitte 24/7 ning lisaks oma muredele on ju ka mure mehe pärast. Ühel juhul leidis kaitseväelasest mees uue naise, kes ta ära kodustas nii et missionidel enam ei käi ning kasvatab koos naisega naise lapsi, oma lapsed kahjuks tihti külas ei käi sest nemad kasvasid ju põhiliselt emaga ning hoiavad ka rohkem tema poole, ema kasvatab neid siiani üksi. Teisel tuttaval teeb mees endiselt kaitseväes karjääri ja käib ka missioonidel, naine leidis lõpuks mehe välismaalt ja kolis koos lapsega uue mehe juurde ning laps käib isa juures paar-kolm korda aastas.

Minul on üks selline lugu endalgi tuttav, aga kordades rohkem tean ma vastpidiseid lugusi.
Vähemalt viite.
Keegi pole ju kunagi väitnud, et kitseväelased ei lahuta. See ikka suurenisti olenb mehest ja loomulikult ka naisest. Nagu ennist ka oli räägitud, siis ega kõigile ei sobigi see.
Kuid nüüd, olles pisut rohkem tutvunud, siis ma mõistan, et kaitseväelaste naistele on palju mõeldud, ning jah, on loodud korralik tuguvõrgustik. Nii kaitseväelaste enda naiste poolt, kui ka kaitseväe poolt.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu mees on kaitseväelane, pole missil käinud, küll aga on nädalaid kodust ära olnud. Kerge oli siis kui olimegi ainult mina ja tema. Kui ta ära oli, käisin palju töö kõrvalt külas ja lihtsalt tegin omi asju. Tihti oli ta ära 2-5 nädalat.
Keeruliseks läks siis kui ta oli ära kui mina olin lõpurase, kogu majapidamine minu kaelas, pluss aed, lisaks veel siis raseduse viimased nädalad jooksmas 36,5-40n…. ei olnud mõnus. Hea oli, et beebs otsustas 3p hiljem sündida. Sealt edasi ütlen ausalt, et see elu ei ole meelakkumine, sa ei saa kunagi loota mehele, sest tema valdav elu on kaitsevägi. Olgugi, et kaitseväes peaks olema väga täpne kasvõi kellaajaliselt, siis päris nii see pole. Su abikaasa võib öelda, et jõuab kell 13.00 koju, tegelikult aga kõik venib ja venib ja jõuab kell 00.00 koju. Olen talle tohutult palju järele tööle sõitnud, et ta üldse koju saaks. Kui samaks päevaks midagi planeerid, ära tee seda. Arvestama pead, et sina oled kodu perenaine, peremees, kõike. Sest neil lihtsalt pole jaksu sellega tegeleda.
Kui teed rohkem lapsi kui üks, siis on see tegelikult ainult sinu otsus. Mind mees moosis ja moosis ja tegime üpris väikese vahega kaks last. Lapsed mulle meeldivad, küll aga ei meeldinud sünnitusjärgne depressioon peale mõlemat sünnitust. Arvestama pead, et sa teed kõik üksi läbi.
Kahe lapsega olla nädalaid üksi kodus näiteks koroona ajal kevadel. Ma ütlen ausalt, see aeg oli jube, aga elatav. Jube oli aga siis kui mees koju tuli ja oma süsteemi aretama hakkas. Kui meil oli lastega juba mingi mõistlik süsteem nädalaid olnud, siis tekitas ikka jõhkrat stressi see kui tuli keegi, kes on ju abikaasa ja laste isa, aga hakkas hoopis muud nõudma. Lisaks ei ole minu mees osanud kunagi näidata, et minust hoolib. Aga eks see ole ta isiksus.

Abielus oleme siiani, aga mis abielu see on. Tunnen väga, et see suhe kaua ei püsi ja eks lahutus ole tulema. Ei teagi mida tahan. Lihtsalt minule see elu ei sobi. Seega on õigus, et suurem osa nendest abieludest lahutatakse, naised lihtsalt ei pea vastu ja ei peagi.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Käin uhkusega oma mehe kõrval (ka peaministri, presideni, mingite juhtide jms vastuvõttudel). Igal sammul kuuled ja tunned kuidas ka naisi kiidetakse tubliduse eest.

Las ma arvan. Tegemist on kindraliprouaga? Kui nii, siis kindraliproua elu on teistsugune kui teemaalgatajal ja tema memuaare on lihtsalt tore lugeda, aga kas nad sõduripoisi pruuti ka aitavad?

Mis selle kiitusega peale on hakata? Seda kuidagi rahas välja võtta ei saaks?

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu mees on kaitseväelane, pole missil käinud, küll aga on nädalaid kodust ära olnud. Kerge oli siis kui olimegi ainult mina ja tema. Kui ta ära oli, käisin palju töö kõrvalt külas ja lihtsalt tegin omi asju. Tihti oli ta ära 2-5 nädalat.

Keeruliseks läks siis kui ta oli ära kui mina olin lõpurase, kogu majapidamine minu kaelas, pluss aed, lisaks veel siis raseduse viimased nädalad jooksmas 36,5-40n…. ei olnud mõnus. Hea oli, et beebs otsustas 3p hiljem sündida. Sealt edasi ütlen ausalt, et see elu ei ole meelakkumine, sa ei saa kunagi loota mehele, sest tema valdav elu on kaitsevägi. Olgugi, et kaitseväes peaks olema väga täpne kasvõi kellaajaliselt, siis päris nii see pole. Su abikaasa võib öelda, et jõuab kell 13.00 koju, tegelikult aga kõik venib ja venib ja jõuab kell 00.00 koju. Olen talle tohutult palju järele tööle sõitnud, et ta üldse koju saaks. Kui samaks päevaks midagi planeerid, ära tee seda. Arvestama pead, et sina oled kodu perenaine, peremees, kõike. Sest neil lihtsalt pole jaksu sellega tegeleda.

Kui teed rohkem lapsi kui üks, siis on see tegelikult ainult sinu otsus. Mind mees moosis ja moosis ja tegime üpris väikese vahega kaks last. Lapsed mulle meeldivad, küll aga ei meeldinud sünnitusjärgne depressioon peale mõlemat sünnitust. Arvestama pead, et sa teed kõik üksi läbi.

Kahe lapsega olla nädalaid üksi kodus näiteks koroona ajal kevadel. Ma ütlen ausalt, see aeg oli jube, aga elatav. Jube oli aga siis kui mees koju tuli ja oma süsteemi aretama hakkas. Kui meil oli lastega juba mingi mõistlik süsteem nädalaid olnud, siis tekitas ikka jõhkrat stressi see kui tuli keegi, kes on ju abikaasa ja laste isa, aga hakkas hoopis muud nõudma. Lisaks ei ole minu mees osanud kunagi näidata, et minust hoolib. Aga eks see ole ta isiksus.

Abielus oleme siiani, aga mis abielu see on. Tunnen väga, et see suhe kaua ei püsi ja eks lahutus ole tulema. Ei teagi mida tahan. Lihtsalt minule see elu ei sobi. Seega on õigus, et suurem osa nendest abieludest lahutatakse, naised lihtsalt ei pea vastu ja ei peagi.

Aga kuidas sul on suhe teiste kaitseväelaste naistega, või üldse kaitseväelastega. Mind üllatab, et sa kõige üksi oled olnud.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis ameerikalikus klišees te kinni olete? Pole meil mingeid kaitseväelaste naistele mõelduid ühinguid loodud. Need, kes omavahel paremini läbi saavad, need ka üksteisega suhtlevad. Kui sinna siseringi ei kuulu, siis oledki üksinda oma muredega, lastega, majapidamisega jne.

Mees käis aasta aega ainult nädalavahetusel kodus, ei huvitanud kedagi, kuidas hakkama saan.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga kuidas sul on suhe teiste kaitseväelaste naistega, või üldse kaitseväelastega. Mind üllatab, et sa kõige üksi oled olnud.[/quote]

Tõepoolest, mis Ameerikalikus klišees olete? Tajute ikka, et väga paljudel kaitseväelastel on ka enda perekonnad taga kus on pisikesed lapsed? Igaüks püüab enda eludega hakkama saada. Ei ole mingit suurt kaitsvat kogukonda kus kõik õhkavad, et nii mõnus keegi aitab. Ei ole. Miks see üllatus peaks olema? Ütleme, et näiteks pere elab Tallinnas ja kaitseväelasest mees on suunatud Jõhvi tööle. Ja nii ongi, tiksudki omaette ja kui muu pere on kaugel, siis oledki murega üksi.

Võid ka arvestada, et kui mehel on planeeritud puhkus, aga keegi samal ajal pikendab enda näiteks vanemapuhkust ja sinu mees peab olema tema asemel tööl. Muidugi ei pea, aga varianti ka pole. Oled jälle lõpurasedana kodus, kantseldad üksinda enda aastast last. See on tohutult raske ja keeruline. Aastasel lapsel on tujud, ise oled lõpurase ja väsinud. Pole eriline nauding.

Arvestama pead, et lapsed teedki tõesti ainult iseendale selles abielus, sest sina hakkad 100% lapsi üksi aeda viima, siis kooli, siis igasugused isadepäeva ja jõuluüritused on sinu teema, mees lihtsalt ei pruugi kohale jõuda. Vaja arstile ühe lapsega minna? Leia ise enda teisele lapsele hoidja ja mine teisega arstile, või tühista aeg! Ise jääd haigeks? Nojaa siis? Haigena hoolitsed ka laste eest. Lapsed jäävad aias haigeks ja sa pead tööl olema – ei ole midagi nii imelisemat kui on haigusleht! Kui laps sünnib aprill-mai, palju õnne! Lapse isa tõenäoliselt lapse sünnipäevale ei jõua mitte kunagi – Kevadtorm ja sellele eelnevad laagrid on ägedad. Selline on tänapäeva reaalne elu ja nii käibki. Paraku ongi kaitseväel omad reeglid ja tavad, mehed ise valivad selle elu. Olen ka kindel, et meestel on raske, ei ole nii, et ainult naistel. Naised aga kes selle kogu melu sees on, see ei ole nii ilus midagi. Sellisest elust väsib väga ruttu ära.

Selleks, et selline suhe ja pereelu saaks toimida, on vaja kas suurt tugigruppi, mitte lapsi teha või 100% üksteisemõistmist, hoolimist ja austust. Meil puudub üksteisemõistmine, ma tean kui raske abikaasal on, tema aga ei mõista kui raske minul on. Aga pole hullu, eks me valime enda teekonna siin elus igaüks ise 🙂

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tõenäoliselt oleneb see siiski sellest kus kohas mees töötab ja mida ta seal teeb. Nagu ka eriväelastel ja kaitaevàelastel on vahe.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tõenäoliselt oleneb see siiski sellest kus kohas mees töötab ja mida ta seal teeb. Nagu ka eriväelastel ja kaitaevàelastel on vahe.

Eriväelasel? Mõtled EOG omi või Scoutspataljoni omad? Nad ka kaitseväelased. Samuti ka õhu- ja mereväelased on kaitseväelased. Ka Kaitseliidu tegevväelased on kaitseväelased. Ühe tegevus on lihtsalt salastatum kui teise oma. Missioonile saavad nad kõik minna. Nende töökohtadega kaasnevad omad mured-rõõmud, elukaaslased elavad põhimõtteliselt samu asju läbi, ei ütleks küll, et ühed kaitseväelased erilisemad on kui teised. Või ühtede elukaaslased rohkem abi väärt oleksid.

Ja kui mees peaks olema tegevväelane Kaitseliidus – siis palju õnne, tööpäeviti käib mees tööl ja nädalavahetusel on ka tööga hõivatud, sest vabatahtlikud kaitseliitlased käivad väljaõpet saamas just puhkepäevadel

Ühtne toetussüsteem võiks jah tõesti olla – olenemata väeliigist, kus mees töötab või mis ametikohal on, samuti ei tohiks rolli mängida linn, kus töökoht asub.

Reaalsus on kahjuks teine, paljud naised peavadki üksinda hakkama saama

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ega missil käivate kaitseväelaste naistel tugigrupp suurem ole. Pole nemad nii erilised midagi.
Neil võib isegi hullem olla. Ning ka tugigrupile lootma jäädes, oleks see lollus. Sest näiteks tuleb uus koroonahooaeg, siis keegi vaevalt, et sul kätt hoidma tuleb või sind su lastega aitab. Kõik seisavad siiski iseendi eest.

Paratamatult tuleb arvestada sellega, et roosade päikeseprillidega vaadates lõppeb see ilus elu kiirelt.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ega missil käivate kaitseväelaste naistel tugigrupp suurem ole. Pole nemad nii erilised midagi.

Neil võib isegi hullem olla. Ning ka tugigrupile lootma jäädes, oleks see lollus. Sest näiteks tuleb uus koroonahooaeg, siis keegi vaevalt, et sul kätt hoidma tuleb või sind su lastega aitab. Kõik seisavad siiski iseendi eest.

Paratamatult tuleb arvestada sellega, et roosade päikeseprillidega vaadates lõppeb see ilus elu kiirelt.

Mina ei loodagi teistele, minu turvatunne tugineb mehest ja minust endast, ning perekonnast.
Teiste naiste turvavõrgustik on hea sellepärast, et mehed teevad ühte asja, mõistmine on parem.
Praeguseks hetkeks olen ma asja mõelnud ja analüüsinud, ning ma ei karda temaga lapsi saada. Tegelikult on meil see ka aktuaalne teema.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sa need naised leiad, siis anna teada. Aga palju õnne igaljuhul, ehk oled sina see õnnelik, kellele see elu super hästi sobib!

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sa need naised leiad, siis anna teada. Aga palju õnne igaljuhul, ehk oled sina see õnnelik, kellele see elu super hästi sobib!

Leidsin juba 🙂 ja aitäh!

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Praeguseks hetkeks olen ma asja mõelnud ja analüüsinud, ning ma ei karda temaga lapsi saada. Tegelikult on meil see ka aktuaalne teema.

Kas vara ei ole veel selliseid otsuseid teha, te olete ju nii vähe koos olnud alles, mõned kuud?
Ei ole mõtet last hakkama panna juba enne seda esimest missiooni.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 73 )


Esileht Pereelu ja suhted Kaitseväelaste naised