Teema: Kaitseväelaste naised

#3527939:

#3527927:

#3527901:

Praeguseks hetkeks olen ma asja mõelnud ja analüüsinud, ning ma ei karda temaga lapsi saada. Tegelikult on meil see ka aktuaalne teema.

Kas vara ei ole veel selliseid otsuseid teha, te olete ju nii vähe koos olnud alles, mõned kuud?

Ei ole mõtet last hakkama panna juba enne seda esimest missiooni.

No me oleme pea aasta koos olnud ja plaan ei olegi enne missi teha, vaid peale. Aga muidugi me räägime sellest, lihtsalt ühine suund, kuhu poole liikuda.

Sa ise kirjutasid enne, et te alla aasta koos olnud

Üldistavalt kaitseväelaste elust ei saa rääkida, nagu ei saa ka rääkida üldistavalt meditsiinitöötajate elust. A la et nii pingelised pikad öövahetused, kogu aeg koolitused ja konverentsid välismaal. See, et mõnel on nii, ei tähenda, et kõigil on. Erinevaid rolle on nii palju. Muidugi oleneb ka täpsest erialast, staažist (mida kogenum ja väärtuslikum oled, seda raskem on midagi vastu tahtmist sulle peale suruda), ülemusest ja enda julgusest kasutada töölepinguseaduses ette nähtud õigusi. Minu kaitseväelasest abikaasal on üldjuhul kellast kellani kontoritöö, ta võttis lapsepuhkust ja vajadusel hoolduslehti. Lapsi lasteaeda sõidutab pidevalt ja teeb koduseid töid. Ta on ka hoolitsev ja perekeskne inimene. Jah, mõned korrad aastas on väliõppused, mis kestavad nädal või kauem ja millest pikim on kevadtorm. Need on väsitavad, aga on arusaam, et seda kompenseerib asjaolu, et muul ajal on töörežiim vägagi peresõbralik ja paindlik. Pikematel äraolekutel tasub ette mõelda, kes saab lastega vajadusel abiks olla, näiteks vanaema. Kui plaanite perekonda, soovitan läbi rääkida, millisel positsioonil tema karjäär teie peres hakkaks olema ja kas ja milliseid ohvreid on vaja teistelt perekonnaliikmetelt (nt kas on ootus, et kogu pere, sh koolilapsed, kolivad vajadusel viieks aastaks teise linna?). Olgem ausad, Eesti kaitseväe palgad ei ole nii kõrged, et mehed võiks kõik koduperenaist pidada, nii et sinu töö ja sissetulek on samuti olulised. Ja kui tahate koos olla, siis abielluge, sest ainult nii laienevad tööõnnetusjuhtumi korral ka sinule kindlustused. Ma arvan, et iga tööga võib langeda ületöötamise lõksu, tubliduse ja missioonitunde tõttu jätta pere unarusse, või hoopis minna tööle peitu kui kodus on suhted kehvad või ei viitsita kodus panustada. Kaitseväelase töö pole ses osas etem õigustus kui mis tahes muu töö.

On olemas väljend ‘kaitseväe kindel’ st mitte miski pole kindel- ei kuupäevad, kohad ega kellaajad. Õnneks tutvustati mulle seda juba enne kui koos hakkasime elama, et oskasin arvestada ja siiamaani arvestan.

Aga kellel on raske ja tahaks muret jagada, aga mees ei mõista ja sõbranna ka ei mõista, siis tugikeskuses töötavad minuarust nii toredad tädid, kes on alati julgustanud enda poole pöörduma.

Siinsete kommentaaride puhul mulle tundub, et oma kv seltskonda või tugivõrgustikku polegi tekkinud neil, kes pole seda soovinud või kelle mehed ei osale väga tiimi töös (jao, või kompanii või vali milline tahes).

Kunagi eksisteeris tugikeskuse poolt hallatud kinnine foorumi ja blogipostituste leht. Oligi missioonisõduri lähedastele mõeldud. Kas seda enam pole? Mul ei õnnestunud leida.

Kas enne ja missi lõppedes kogunemisi tehakse veel? Ka olid tugikeskuse poolt korraldatud asjad.

#3534097:

Aga miks mitte teha meile fb grupp? Suhtleme!

Raske pole ju mitte ainult missioonide ajal, vaid ka igapäevaselt nagu ka siit teemast selgub.

Mina sain tänu sellele teemale aru, et pole ma nii eriline midagi, vaid meid on veel!

Kes on rohkem sina-peal facebookiga? Saaks grupi ära teha.

Aga palun ????

#3533744:

On olemas väljend ‘kaitseväe kindel’ st mitte miski pole kindel- ei kuupäevad, kohad ega kellaajad. Õnneks tutvustati mulle seda juba enne kui koos hakkasime elama, et oskasin arvestada ja siiamaani arvestan.

Väga huvitav. Sama väljend sobib väga hästi ka kaitseliitlaste kohta. Mitte et kaitseliit poleks kindel, vaid kaitseliitlased ise. Kui ikka onn õppus, siis sõidavad oma perekonnast üle, et minna saaks. Ja lähevad enamasti igal juhul.
Ma ei sooviks oma tütrele kunagi abielu ei kaitsevelase ega -liitlasega. Ei iial.

Hei, teemaalgataja.

Kuidas Sul see aeg möödus? Minu kaaslane läks just ka ära ja mõtlesin küsida millega ma peaks/võiks arvestada? Kuidas nendega suhtlus saab olema?

#3904314:

Hei, teemaalgataja.

Kuidas Sul see aeg möödus? Minu kaaslane läks just ka ära ja mõtlesin küsida millega ma peaks/võiks arvestada? Kuidas nendega suhtlus saab olema?

Hei!

Minul möödus see aeg väga kiiresti ja ei olnud ka väga raske. Suhelda saime peaaegu igapäevaselt(kui just operatsioonil ei olnud). Operatsioonide ajal oli tõesti raske, eks seda palvetamist oli omajagu. Meil oli veel nii, et minu mees ei saanud puhkusele, mis oli ebameeldiv. Ma ei tea kuidas pareguse rotatsiooniga on, võibolla nüüd saab?

Aga hirm oli suurem kui tegelikkus.

#3904314:

Minu kaaslane läks just ka ära ja mõtlesin küsida millega ma peaks/võiks arvestada?

Arvesta sellega, et tagasituleku aeg on pidevas muutumises, isegi kui jõutakse Eestisse.

#3904952:

#3904349:

#3904335:

Minule ootava naise staatus ei sobi. Et minu emotsioonid, igapäev sõltub mehe karjäärivalikust. Pool aastat telefoni otsas rippuda, muretsemine, ilma füüsilise läheduseta, üritustel üksi jne. Olgem ausad, pool aastat on pikk aeg, tunded jahtuvad, naised jah on klammerdujad ja kannatavad hambad ristis ära aga meestele seal kaugel, kes elavad hoopis teises elukeskkonnas, on ükskõik, kes neid siin ootab, peaasi, et oleks keegi kohe võtta.

See ei saagi sobida inimesele, kellel poole aastaga tunded ära jahtuvad.

Mis nali see on, et pool aastat ära oleval mehel on ükskõik mis naine teda ootab, peaasi, et keegi olemas on. Ilmselge rumalus. ????

Mina pole küll kaitseväelase naine, aga õde kahele kaitseväelasest vennale. Ja ma võin ütelda, et kõik see teie jutt on puhas illusioon. Ma olen 15a juba kuulnud ulmelisi lugusid neist korralikest pereisadest seal missioonidel ja mis toimus kui jõuti kuskile linna. Ärge olge naiivsed naised, ei ole ükski (eriti noorem) mees poolt aastat ilma seksita, kui te seda usute, siis petate ainult iseennast.

Ka mina olen kuulnud sellistest meestest ja sarnaseid lugusid. Eks siin oleneb asukohast, üksusest ja mehest.  Mitte kõik mehed ei ole sellised. Ma ei hakka ometi kahtlustama enda meest petmises, lihtsalt sellepärast, et ta on missioonil.
Ja väide, et ükski mees ei suuda pool aastat ilma seksita olla tekitab mul küsimuse, et milliste meestega sina kokkupuutunud oled? Sellist asja väita on ilmselge rumalus.

Minu mees on hetkel missioonil. Alguses kui tutvusime, mõtlesin ikka,et ah mis see ära pole, kui on mehel töö mida teha tahab,siis minu asi on teda toetada. Olime mõned kuud koos olnud, kui töölt koju tulles teatas,et avati missiooni nimekiri ja saab end nüüd kirja panna. Hea naisena toetasin ta otsust 100% .

Kuna siis tuli koroona teine laine,siis koju sai vaid nädalavahetuseks, koos olla saime peamiselt pühapäeviti,sest mina töötan suvel nädalavahetustel. 3nädalat enne missioonile sõitu oli puhkusel,siis oli natuke rohkem üksteisele aega. Aga kuna selle lühikese aja jooksul soetasime endale oma maja, siis tegutsemist selle ümber oli palju , et mul oleks võimalikult mugav ta äraolekul. Siis ka selle tema puhkusel oleva ajaga ei jõudnud koos midagi teha.

Nüüd on ta 3kuud ära olnud. Muidugi on raske, emotsionaalses mõttes. Mul on ka kolm last ,lisaks suur majandamine kütta ja muud toimingud. Samas ma ei saa mõelda vaid sellele,kui raske minul kodus on, ka temal seal olles on ju raske.perest ja kodust eemal. Mina naisena üritan lihtsalt võimalikult vähe rääkida halvast, pigem toetan ja ütlen,et kodus kõik hästi. Kui midagi loomulikult väga mäda ja tahan tema toetust või head sõna,siis arutame kuidas ja mis. Aga üldjuhul pole see tegelikult nii hull. Samamoodi nagu muidu,on paremad ja halvemad päevad. Mõnel päeval igatsed teda väga juba koju,teisel päeval mõtled ikka,et enam pole palju jäänud ja saame hakkama . Tema ära mineku ajaks olime koos olnud vaid 9kuud. Minu ainus ja kõige tähtsam asi oli see, et ma saaksin tema perega võimalikult kiiresti tuttavaks(siis kui teada sain,et ta missioonile läheb) , sest info liigub siis kiiremini ja üks inimene jäi kontaktisikuks,kellele siis teatatakse,kui midagi tõesti peaks juhtuma. Ja ma olen siiralt õnnelik, et klapid ta perega. Helistame ta emaga, oleme nädalavahetustel koos, veedame tähtpäevi koos. Minu soovitus on, et toeta oma meest, saa ta perega hästi läbi ja leia endale tegevust, siis läheb aeg ruttu ja hoiad mõtteid selgena???? Kui fb grupi loomiseks läheb, olen ka käpp ????

#3905259:

need 3 last on sul ikka selle sõjaväelasega või mõne teise mehega?

See on puutu antud teemasse, ning ta selgitas ennast üsna selgelt. Kui sina aru ei saanud, siis on see sinu enda probleem.

#3905264:

#3905259:

need 3 last on sul ikka selle sõjaväelasega või mõne teise mehega?

See on puutu antud teemasse, ning ta selgitas ennast üsna selgelt. Kui sina aru ei saanud, siis on see sinu enda probleem.

Ääremärkuseks, lapsed ka ei puutu teemasse.

#3905617:

Ja väide, et ükski mees ei suuda pool aastat ilma seksita olla tekitab mul küsimuse, et milliste meestega sina kokkupuutunud oled?

Paraku paljud KV mehed (kindlasti mitte kõik) sellise mõtteviisiga just ongi. Sõber käis missioonil ja rääkis samuti, kuidas liigagi paljud ontlikud pereisad, kes lennukile minnes pisarsilmil naisi-lapsi kallistasid, seal end võõrastega totaalselt lõdvaks lasid.

Ma ei ole väitnud, et see ei vasta tõele. Aga nagu ma enne ütlesin, siis täiesti oleneb üksusest ja kohtadest kuhu minnakse. Meil on üksuseid kus ühtegi naist ei ole ja need üksused ei saa ka naljalt kuskile linnaloale. Seega isegi parema tahtmise juures neil puudub võimalus petta.

#3905617:

Ja väide, et ükski mees ei suuda pool aastat ilma seksita olla tekitab mul küsimuse, et milliste meestega sina kokkupuutunud oled?

Paraku paljud KV mehed (kindlasti mitte kõik) sellise mõtteviisiga just ongi. Sõber käis missioonil ja rääkis samuti, kuidas liigagi paljud ontlikud pereisad, kes lennukile minnes pisarsilmil naisi-lapsi kallistasid, seal end võõrastega totaalselt lõdvaks lasid.

Millisel missioonil ta käis ja mis aastal? Siis saame täpsemalt rääkida.