6-aastane (suvel saab 7) peab minema kooli sügisel. Lapsega jooksen just mööda arste, hetkel kahtlustatakse käitumishäiret ja tähelepanuhäiret. Spetsialistide arvates laps väikeklassi ei vaja vaid väiksemat klassi. Viljandis paraku kõik linnakoolid 20 või rohkem lapsi klassis. Maakoolidesse vist linnalapsi ei võeta kel diagnoos ja käitumine pole ideaalne alati. Puuet pole, rehateenuseid ka ei vaja.
Ma olen kahjuks murest murtud kuna ei te mis teha. Kas on midagi mida saaksin teha veel, et käitumine paraneks? Peres reeglid paigas, lisaks ei mingit tahvlit ega arvutit, magusat saab harva, arutame ja räägime, oskuste õpet oleme proovinud, imelised aastat programm läbitud ja siiani kasutame seda, preemiad/karistused proovitud ja mitte miski pole aidanud.
Mida ma saaks proovida või teha veel?
Teema: Käitumishäirega laps ja kooli valik Viljandis
6-aastane (suvel saab 7) peab minema kooli sügisel. Lapsega jooksen just mööda arste, hetkel kahtlustatakse käitumishäiret ja tähelepanuhäiret. Spetsialistide arvates laps väikeklassi ei vaja vaid väiksemat klassi. Viljandis paraku kõik linnakoolid 20 või rohkem lapsi klassis. Maakoolidesse vist linnalapsi ei võeta kel diagnoos ja käitumine pole ideaalne alati. Puuet pole, rehateenuseid ka ei vaja.
Ma olen kahjuks murest murtud kuna ei te mis teha. Kas on midagi mida saaksin teha veel, et käitumine paraneks? Peres reeglid paigas, lisaks ei mingit tahvlit ega arvutit, magusat saab harva, arutame ja räägime, oskuste õpet oleme proovinud, imelised aastat programm läbitud ja siiani kasutame seda, preemiad/karistused proovitud ja mitte miski pole aidanud.
Mida ma saaks proovida või teha veel?
Kui laps saab alles suvel seitse, siis miks ta kooli läheb? Aasta on lapse elus väga pikk aeg ja väga võimalik, et närvisüsteem areneb nii palju, et ta aasta pärast suudab reeglitele alluda. Nn halb käitumine on tihti põhjustatud sellest, et laps ei suuda tema ette seatud ülesannetega toime tulla ja reageerib ebasobiva käitumisega. Töötan selliste lastega aastaid ja see on uskumatu, kuidas lisaaasta lasteaias teeb tõrksast ja taltsutamatust kisakõrist tavalise koolilapse.
Kui laps saab alles suvel seitse, siis miks ta kooli läheb? Aasta on lapse elus väga pikk aeg ja väga võimalik, et närvisüsteem areneb nii palju, et ta aasta pärast suudab reeglitele alluda.
Täpselt. Mina vist taotleks koolipikendust. Minu lapsed läksid mõlemad kooli siis kui pidi. Paraku on nende sünnikuupäevad sellised, et üks neist oli juhtumisi klassi vanim ja teine noorim.
Klassi vanimaga polnud üldse probleemi. Klassi noorim õppis esimesed 3 aastat koos minuga, et üldse kuidagi reel püsida.
Kui ma mõtlen oma oktoobri alguses sündinud lapse peale, siis oleksin teadmiste poolest võinud ta aasta varem kooli panna. Samas oli ta 6-aastasena supersolvuja, puhkes iga asja peale nutma ja oli igas muus mõttes emotsionaalselt ebaküps. 7-aastasena kooli minnes oli ta hoopis teine inimene. Üks aasta muutis väga palju.
Konks ongi selles, et pikendust ma ei saa ???? . Ei peeta seda vajalikuks ei lasteaia õpetaajate poolt (peaks vahetama rühma ja õpetajaid ja no teadmiste poolest ok ta nagu öeldud), lastepsühhiaater ka ei näe vajadust koolipikenduse jaoks vaid laps on valmis kooli minema. Kaks suuremat last said mul omal ajal koolipikenduse, ei kahetse üldse seda. Kuid praegusega kahjuks ei saa pikendust, kuigi sünnipäev juuli lõpus.
Vabandust, aga midagi on siin jutus kummalist. Kui spetsialist soovitab väiksemat klassi, siis ta ju näeb probleemi. Kui isegi ainult kahtlustatakse käitumishäiret ja tähelepanuhäiret, siis Rajaleidja kindlasti ei keeldu koolipikendusest, seda veel eriti, kui laps saab suvel alles seitse.
Saan aru, et oled juba Rajaleidjaga suhelnud. Nemad ometi peaks oskama soovitada mida teha või kuhu kooli oma laps panna? Olen autistist lapsega Vilanadi Rajaleidjas käinud ja alati saanud kõik küsimused läbi arutada. Tead ju mis koolid Viljandi linna läheduses on, arutategi kõik koolid ükshaaval läbi, kus millised võimalused on. Tundub natuke kummaline, et on probleem ja sa oled üksi jäetud.
Ühes lauses kirjutad, et “maakooli vist linnalapsi ei võta kellel diagnoos”. Kas lapsel on diagnoos? Kas sellele toetuses ei saa koolipikendust? Diagnoosiga saab ju rehaplaani teha, rehaplaanis saab vist sisse panna tugiisiku jutu.
Ma võin väga eksida, aga kas mitte Jakobsoni kooli ei loodud väikeklass, aga ma ei tea kas see oli 1. klassi lastele. Minu meelest on ka Heimtali koolis väikeklass.
Maakoolides on jah vähem lapsi, aga mina oma senise kogemusega olen aru saanud, et kõik sõltub klassijuhataja valmisolekust. Kas ta on valmis erivajadusega lapsega vaeva nägema. On väga-väga koostööle orienteeritud õpetajaid, aga on ka teistsuguseid. Samas võibki olla, et laps tegelikult ei sobi tavaklassi. Kui lapsega on klassis liiga palju probleeme võivad hoopiski lapsevanemad protestima hakata ja lapsevanematega on minu meelest isegi raskem kompromisse saavutada.
Kuna info on natuke segane, siis on raske nõu anda. Diagnoosiga lapsele soovitaks tugiisikut. Samas kahjuks ei tea väga palju käitumishäiretega lastest. ATH-de puhul olen siit lugenud, et rohud on paljudel juhtudel suureks abiks olnud.
Konks ongi selles, et pikendust ma ei saa ???? . Ei peeta seda vajalikuks ei lasteaia õpetaajate poolt (peaks vahetama rühma ja õpetajaid ja no teadmiste poolest ok ta nagu öeldud), lastepsühhiaater ka ei näe vajadust koolipikenduse jaoks vaid laps on valmis kooli minema. Kaks suuremat last said mul omal ajal koolipikenduse, ei kahetse üldse seda. Kuid praegusega kahjuks ei saa pikendust, kuigi sünnipäev juuli lõpus.
Vabandust, aga midagi on siin jutus kummalist. Kui spetsialist soovitab väiksemat klassi, siis ta ju näeb probleemi. Kui isegi ainult kahtlustatakse käitumishäiret ja tähelepanuhäiret, siis Rajaleidja kindlasti ei keeldu koolipikendusest, seda veel eriti, kui laps saab suvel alles seitse.
Meil oli sama lugu. Lapsel samuti sünnipäev juulikuus. Mingit koolipikendust ei antud, sest laps oli kõigi komisjonide arvates akadeemiliselt võimekas, luges soravalt juba 4-aastaselt jne. Samuti oli tähelepanuhäire, ei suutnud suures grupis keskenduda, igav hakkas ka, sest sai kõigega kiiresti valmis jne. Aga me elame Tallinnas, laps läks ühte süvaõppega kooli väikeklassi. Meile ideaalne, lapsel pole mingit koolistressi olnud ja õppimine on alati väga heade hinnetega olnud. Varsti juba algkool läbi ja siis läheb suurde klassi.
Laps on piiri peal, ei ole hullus seisus ja pole ka selline tavaline laps, väga palju oleneb õpetajatest. See teeb kõik raskemaks kuna väikeklassi tal asja pole, see mõeldud raskemate laste jaoks
Meil samamoodi piiripealne laps, ei ole puuet ega diagnoosi. Meie lapse väikeklassis on teised samasugused. Ma ei tea, mida sa raskemate laste all silmas pead. Õpiedukus on väga hea, tunnis on vaikus ja rahu, õpetajal on kõigi 4 lapse jaoks piisavalt tähelepanu.
Väikeklassi jaoks mu laps liiga lihtne/kerge. Ei saanud positiivset otsust ei psühhiaatrilt ega Rajaleidjalt, et oleks vajadus suunata väikeklassi.
Meie ka alguses ei saanud, Rajaleidjas arvati, et sobib tavaline klass. Aga lõpuks möönsid, et loeb siiski lapsevanema arvamus ja soostusid otsusesse kirjutama, et võib vajada tõhustatud tuge ja võib õppida ka väiksemas klassis.
Olen lasteaiaõpetaja.
Minu kogemusel loeb lõpuks ikkagi lapsevanema otsus: kui sa tahad, et su laps läheks aasta hiljem kooli, siis pead seda nii lasteaias kui rajaleidjas piisavalt jõuliselt väljendama ja argumenteeritult põhjendama – ja nad tegelikult ei saa keelduda su lapsele koolipikendust väljastamast. Vanema sõnal on kõige suurem kaal, aga ainult siis, kui vanem ise tõesti enese- ja järjekindlalt seda kaalu kasutab.
See kõlab koledasti, aga lasteaiast võidakse olla koolipikenduse vastu, kuna keerulise käitumisega (olgugi akadeemiliselt piisavat võimekast) lapsest on lihtsam kooli saatmise näol vabaneda – kui laps saab pikenduse, siis tuleb talle teha individuaalne arenduskava, lasteaed peab mugavustsoonist välja tulema, näitama, kuidas nemad aitavad kaasa lapse sotsiaalsete oskuste (või mis iganes antud lapsel pikenduse põhjuseks välja on toodud) arendamisele.
Sa ei kirjelda, milles lapse käitumishäire seisneb. On suur vahe, kas laps on teiste suhtes vägivaldne, kipub tal lihtsalt tähelepanu hajuma, on tal füüsiliselt keeruline paigal püsida või midagi sootuks muud. Kui sa tunned, et lapsel oleks abi lihtsalt füüsilisest küpsemisest, siis mina võitleksin koolipikenduse eest, ütleksingi, et oleme OTSUSTANUD, et lapsele on parim minna kooli aasta hiljem, sest et… (mis iganes põhjused sinu lapsel on). Seda, et tal lasteaias igav hakkab, ei usu – õppetegevused on ju vaid väike osa päevast, loogiline, et need tuleks lapsele, kes loeb ja arvutab 1. klassi tasemel, teha diferentseeritult, tema võimetele väljakutset pakkuvad. Aga sotsiaalseid ja eneseregulatsioonioskusi on lasteaias palju lihtsam ja turvalisem õpetada/õppida kui koolis.
PS. Viimasel ajal liigub eripedagoogide seas info, et koolipikenduse võimalus tahetakse üldse kaotada – sest et kaasav haridus ja kool peab olema valmis toime tulema kõigi õpilastega, kes mingisse klassi satuvad. Praegu igatahes koolipikendusekorda veel muudetud pole, seega kui seda teed minna, siis veel peaks kõik võimalik olema. Edu!
Kas Kaare kooli saamise kohta oled uurinud?
http://www.vkk.vil.ee/meie-kool/
Mida lapse lasteaed kõige selle kohta ütleb? Sinu asemel kuulaksin ennekõike lasteaiaõpetaja soovitusi. Rajaleidja spetsialistid kohtuvad lapsega põgusalt ja ei näe, kuidas ta käitub seltskonnas. Selles vanuses lapsed jonnivadki veel vahel (vanematega). Võibolla mõtled üle? Arvesta ka, kuidas su laps hakkaks kodust kaugele kooli liiklema. Ise liiklemine ja teiste sama piirkonna lastega sõbrunemine annab lapsele tohutult iseseisvust ja iseseisvat mõtlemist juurde. Mõtle hoolega, kas tahad teda teha aastateks sõltuvaks autoga viimisest-toomisest. Ma ei ole kursis konkreetselt Viljandimaa koolidega ega tea kui väiksed on sealsed klassid, aga keskastme õpetajana julgen väita, et olulist vahet pole, kas klassis on nt 16 või 24 õpilast. Ka 16 õpilase puhul pole tunni jooksul aega päris individuaalseks lähenemiseks vaid tegutsemine käib ikka kollektiivina.
Sellise lapse jaoks ei ole lahendus koolipikendus, vaid kool, kus on olemas vastav tugipersonal, kes tema probleeme märgata ja neid lahendada oskab. Ja sellist terminit nagu “väiksem klass” pole olemas. Tuleb pöörduda Rajaleidjasse ja väikeklassi otsus välja ajada (sellega kaasnevadki spetialistid ja tugipersonal).
Ja sellist terminit nagu “väiksem klass” pole olemas.
No meil on Rajaleidja otsuses kirjas, et sobib kuni 12 õpilasega klass. Kuidas sa seda teisiti kirjeldad kui väiksemat?
12 last on õpiraskustega laste klassis. Siis tulebki seda vaadata. Konkreetselt, et oleks tugiteenused olemas.
12 last on õpiraskustega laste klassis. Siis tulebki seda vaadata. Konkreetselt, et oleks tugiteenused olemas.
Meie lapsel näiteks ei ole õpiraskusi. Tal on keskendumisraskused, sellepärast sobibki väiksem klass. Mingeid tugiteenuseid ta ka ei kasuta. Aga eks kõik on erinevad.
Konsulteeri psühhiaatriga ja kui tema lisab soovituse ja Rajaleidja kinnitab saad pikenduse. Käitumishäire ja lisa sotsiaalne ebaküpsus ntx
Sain sama soovituse Rajaleidjast – otsi väiksem klass. Lapsel pole õpiraskusi ega vajadust tõhustatud toe järele. Lasteaeda jätmine ei tule meie puhul kellelgi pähe. Laps on juba praegu n-ö ülekasvanud oma kaaslastest. Seda aga öelda ei osata, kust seda väiksemat klassi saama peaks. Mingid teoreetilised koolid ainult öeldi, kuhu lähemal uurimisel osutus võimatuks sisse saada.
Mina saan teemaalgataja murest täiesti aru. Aga,
* pedagoogina ma ka siin koolipikendust ei soovita. Kui on hetkel olemas huvi õppimise vastu (näitab juba see, et loeb ja arvutab kenasti), siis tuleb laps ikka kooli panna. Lasteaias võib toimuda võõrasse rühma viiduna (teised lähevad kooli) tagasilangus ja õpihuvi sootuks kaduda
* väiksema arvuga maakool ei pruugi olla valmis saama hakkama nö pisut tundlikuma lapsega, kellel on vaja rohkem tähelepanu. Tihti on klassis vargsi juba ennem sisse toodud neid päris ATH lapsi või mõne muu diagnoosimata käitumishäirega lapsi ja õpetajal on raske hakkama saada (Tean klassi, kus on 13 õpilast ja neli neist on probleemsed), siis on teie lapsel veelgi raskem seal, kui tavalises nö suures linnakoolis
* ikka rõhutan, et kõik sõltub ka linnakooli suuremas klassis just õpetajast, tema viitsimusest, tema huvist ja oskustest
* väiksemas maakoolis võib ka kiiresti tekkida teiste lastevanemate vastuseis, ühine pöördumine kooli juhtkonna poole jne.
* uuri, millised õpetajad tulevad antud kooli esimesse klassi, kuhu soovite lapse panna
* kui on olemas tasuline kooli (Tallinnas mõned erakoolid näiteks), uurige ka sealt võimalusi.
* päris lihtsasse väikeklassi pole ka mõtet panna, kui laps on nutikas ja on huvi õppimise vastu ja motivatsioon olemas
* tähtis on last toetada ja kool algab alles sügisel, lapsel on aega veel sotsiaalselt terve suvi küpseda.
mina vahetaks kiiremas korras psühhiaatrit, ehk uus arst näeb koolipikenduse vajadust. mida perearst arvab? aastaid tagasi sai ka perearst koolipikenduse tõendi anda.
mina panin oma suve lõpus sündinud poisi aasta hiljem kooli, kuigi luges juba kuueselt kirjatähti ja arvutas 50 piires, kuid sotsiaalselt oli nõrk. elu parim otsus 🙂 laps käib siiani rõõmuga koolis, õpib väga hästi ning sõprugi omajagu.
ühinen nende arvamusega, kes ütlevad, et kui lapsevanem nõuab koolipikendust, siis komisjonil ei ole õigust sellest keelduda, kui vanem jääb oma nõudmise juurde. sama ütles mulle omal ajal üks arstidest, et jää endale kindlaks, nad ei saa keelduda, kuigi üritati küll igati.
Laske end (vanemad) nõustada. Enamasti on laste käitumises süüdi vanemad, seda ise tahtmata ja probleemist aru saamata. Ühesõnaga, peate endid muutma, siis muutub ka lapse käitumine.
Laske end (vanemad) nõustada. Enamasti on laste käitumises süüdi vanemad, seda ise tahtmata ja probleemist aru saamata. Ühesõnaga, peate endid muutma, siis muutub ka lapse käitumine.
Minge nurka häbenema oma rumalust.
