Esileht Koolilaps Käitumishäirega lapsed

Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )

Teema: Käitumishäirega lapsed

Postitas:

Kedagi ei pea murdma ja alandama, kuid need lapsed peavad saama abi, et kasvada adekvaatseks täiskasvanuks.  Fakt on see, et kui täiskasvanu lööb, siis sellele järgneb tagajärg tõenäoliselt kriminaalkaristuse näol. Mingid piirid peavad inimesel olema, ka lapsena. Võime mõista lapse käitumise põhjuseid, kuid sellegipoolest ei tohi teisi tunnis segada, ammugi lüüa, narrida vms.

Millises kohas jookseb piir nt tunnis segamisega? Kui üks laps ütleb, et teine segab? Või kui juba kaks last ütlevad, et kolmas segab?
Kas pliiatsiga paberile krabistamine segab? Aga köhatuse tikid? kas tooliga kiikumise heli segab? Või õpetaja seeliku kahin, kui ta pingiridade vahel kõnnib?

Mitte mingit sorti vägivald pole õige, aga püüdke nüüd aru saada – lapsed ei mõtle seda ise välja! Nad matkivad täiskasvanuid!

See on ju kõik see, mida teie ise oma lastele õpetate. Te olete neid või kedagi teist nende kuuldes nimetanud inetute nimetustega. Te olete neid löönud või vägivallaga ähvardanud. Või olete lapse jätnud olukorda, kus nad on löömist näinud, kuid ei ole talle seletanud, mida see tähendab ja miks see ei ole õige.

Kui sa õpetad oma lapsele, et kui ta istub kenasti liikumatult laua taga, on ta hea laps, siis peab ta nihelevat klassikaaslast halvaks lapseks. Kui su laps on pidanud pidevalt olema tasa ja mitte helisid tekitama, siis ta tajub teiste laste tekitatud helisid ebameeldivate ja segavatena.

Aga lapsed ei ole liikumatud puunukud ometigi! Nende sisse ei ole tehtud koolipingis istumise programm, nende programm käsib neid joosta, hüpata, laulda, olla maadeavastaja, leiutaja, lennuk või raudteerööbas. Mängimise ajal nad õpivad, sealjuures täiskasvanuid jälgides ja matkides!

Paljud erakoolid juba on tulnud selle teadmisega kaasa ja teadlikult juhivad lapsi end maha laadima koolipäeva sees, kasutavad aineülest õpet, püüavad aina selgemalt infot edastada, võimaldavad tunni ajal lastel end väljendada ja ei sunni neid lõpututlt enda korda ootama, samas õpetavad teistega arvestamist ja neist lugu pidamist, kuid ilma kärkimise ja karistuse ärhvarduseta.

Kui kellelgi klassis on keeruline mõista tahvli juures kõnelevat õpetajat ja ta tähelepanu seetõttu hajub, siis on tal “tähelepanuhäire”. Õnneks, sedalaadi tähelepanuhäiret saab kergesti ravida sellega, et õpetaja seisab tundi tehes selle lapse lähedal, kes kergesti järje kaotab ja küsib üle, kontrollib, kas info jõuab kohale. Võib-olla saab seletada teises sõnastuses, sõnu rõhutades vms.

Mulle hakkab üha enam tunduma, et siin ongi kõige suurem probleem vanast ja kasutust lahti laskmisega. Meile tehti nii ja me teeme inertsist samamoodi. Eks see üks nõukaaja pärand ole, et kooli minevad lapsed on üles kasvatatud pidevas karistusehirmus ja on mugavad vastavalt õpetaja soovile mudida. Kahjuks on alati neid, keda enam ka karistused ei morjenda ja neid siis lihtsalt elimineeritakse “heade” laste hulgast. Minu enda noorim oleks olnud üks sellistest, kui ma oleksin teda kasvatanud 20 aastat tagasi.
Karistusehirmus lapsed teevad mida iganes, et pääseda karistusest ja leida heakskiitu, neil ei ole aegagi areneda ega maailma avali silmi uudistada. Veel vähem jääda kaastundlikuks, heatahtlikuks ja tolerantseks. Sest siia saabudes nad seda olid, üdini.

Millal see vägivalla ring katki tehakse, kui te järjepidevalt õpetate järgmisi põlvkondi mõistmise või isegi selle üritamise asemel vastu lööma?

Ma TEAN, et lapsed teevad koostööd, kui seda neile õigesti serveerida. Ma TEAN, et lapsed kuulavad sõna ja on täie tähelepanuga kaasas, info on nende jaoks arusaadav. Ma TEAN, et vitsata (st karistusteta) kasvavad head, inimsõbralikud ja koostöövalmid lapsed. Mul on endal neid neli.

+9
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 13.12 09:49; 13.12 10:56; 13.12 15:14; 13.12 18:43; 13.12 21:03; 14.12 10:31; 14.12 11:52; 14.12 12:55; 14.12 14:32; 14.12 17:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kedagi ei pea murdma ja alandama, kuid need lapsed peavad saama abi, et kasvada adekvaatseks täiskasvanuks. Fakt on see, et kui täiskasvanu lööb, siis sellele järgneb tagajärg tõenäoliselt kriminaalkaristuse näol. Mingid piirid peavad inimesel olema, ka lapsena. Võime mõista lapse käitumise põhjuseid, kuid sellegipoolest ei tohi teisi tunnis segada, ammugi lüüa, narrida vms.

Millises kohas jookseb piir nt tunnis segamisega? Kui üks laps ütleb, et teine segab? Või kui juba kaks last ütlevad, et kolmas segab?

Kas pliiatsiga paberile krabistamine segab? Aga köhatuse tikid? kas tooliga kiikumise heli segab? Või õpetaja seeliku kahin, kui ta pingiridade vahel kõnnib?

Mitte mingit sorti vägivald pole õige, aga püüdke nüüd aru saada – lapsed ei mõtle seda ise välja! Nad matkivad täiskasvanuid!

See on ju kõik see, mida teie ise oma lastele õpetate. Te olete neid või kedagi teist nende kuuldes nimetanud inetute nimetustega. Te olete neid löönud või vägivallaga ähvardanud. Või olete lapse jätnud olukorda, kus nad on löömist näinud, kuid ei ole talle seletanud, mida see tähendab ja miks see ei ole õige.

Kui sa õpetad oma lapsele, et kui ta istub kenasti liikumatult laua taga, on ta hea laps, siis peab ta nihelevat klassikaaslast halvaks lapseks. Kui su laps on pidanud pidevalt olema tasa ja mitte helisid tekitama, siis ta tajub teiste laste tekitatud helisid ebameeldivate ja segavatena.

Aga lapsed ei ole liikumatud puunukud ometigi! Nende sisse ei ole tehtud koolipingis istumise programm, nende programm käsib neid joosta, hüpata, laulda, olla maadeavastaja, leiutaja, lennuk või raudteerööbas. Mängimise ajal nad õpivad, sealjuures täiskasvanuid jälgides ja matkides!

Paljud erakoolid juba on tulnud selle teadmisega kaasa ja teadlikult juhivad lapsi end maha laadima koolipäeva sees, kasutavad aineülest õpet, püüavad aina selgemalt infot edastada, võimaldavad tunni ajal lastel end väljendada ja ei sunni neid lõpututlt enda korda ootama, samas õpetavad teistega arvestamist ja neist lugu pidamist, kuid ilma kärkimise ja karistuse ärhvarduseta.

Kui kellelgi klassis on keeruline mõista tahvli juures kõnelevat õpetajat ja ta tähelepanu seetõttu hajub, siis on tal “tähelepanuhäire”. Õnneks, sedalaadi tähelepanuhäiret saab kergesti ravida sellega, et õpetaja seisab tundi tehes selle lapse lähedal, kes kergesti järje kaotab ja küsib üle, kontrollib, kas info jõuab kohale. Võib-olla saab seletada teises sõnastuses, sõnu rõhutades vms.

Mulle hakkab üha enam tunduma, et siin ongi kõige suurem probleem vanast ja kasutust lahti laskmisega. Meile tehti nii ja me teeme inertsist samamoodi. Eks see üks nõukaaja pärand ole, et kooli minevad lapsed on üles kasvatatud pidevas karistusehirmus ja on mugavad vastavalt õpetaja soovile mudida. Kahjuks on alati neid, keda enam ka karistused ei morjenda ja neid siis lihtsalt elimineeritakse “heade” laste hulgast. Minu enda noorim oleks olnud üks sellistest, kui ma oleksin teda kasvatanud 20 aastat tagasi.

Karistusehirmus lapsed teevad mida iganes, et pääseda karistusest ja leida heakskiitu, neil ei ole aegagi areneda ega maailma avali silmi uudistada. Veel vähem jääda kaastundlikuks, heatahtlikuks ja tolerantseks. Sest siia saabudes nad seda olid, üdini.

Millal see vägivalla ring katki tehakse, kui te järjepidevalt õpetate järgmisi põlvkondi mõistmise või isegi selle üritamise asemel vastu lööma?

Ma TEAN, et lapsed teevad koostööd, kui seda neile õigesti serveerida. Ma TEAN, et lapsed kuulavad sõna ja on täie tähelepanuga kaasas, info on nende jaoks arusaadav. Ma TEAN, et vitsata (st karistusteta) kasvavad head, inimsõbralikud ja koostöövalmid lapsed. Mul on endal neid neli.

Et kui õpetaja nõuab, et tõsta käsi püsti, kui sul on küsimus, mitte ära hõigu keset tundi igat pähetulevat mõtet, siis laps on maha surutud ja kasvab karistusehirmus? Kujutad sa ette, et 20 last hakkavad ennast tunnis korraga väljendama, ringi jooksma? See ei ole lihtsalt reaalne. Teine äärmus on piiride mitteseadmine, mis on samasugune väärkasvatus.

+13
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 13.12 13:26; 13.12 19:49; 13.12 21:39; 14.12 11:38; 14.12 13:01; 14.12 13:08; 14.12 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Et kui õpetaja nõuab, et tõsta käsi püsti, kui sul on küsimus, mitte ära hõigu keset tundi igat pähetulevat mõtet, siis laps on maha surutud ja kasvab karistusehirmus? Kujutad sa ette, et 20 last hakkavad ennast tunnis korraga väljendama, ringi jooksma? See ei ole lihtsalt reaalne. Teine äärmus on piiride mitteseadmine, mis on samasugune väärkasvatus.

Te utreerige, utreerige! Sest lapsi tuleb ju kasvatada nagu metsloomi või veel parem – nagu farmilehmi.

Igal on oma moll ees, teise lehmaga suhtlemise vältimiseks on kaelapidi lühikese keti otsas ja iga liigutus looma “heaks” on tegelikult tootluse kasvatamiseks ja kulude kontrolliks. Ikka tabelite järgi toit sisse ja tabelite järgi piim välja…

Kui sattub sekka mõni vastalisem või vähema tootlikkusega, siis silma alt ära, tapamajja.

Mina kasvatan enda lastest täiskasvanud inimesi, ei kasvata farmilehmi.

Minu lapsed saavad aru, millal miski on kohane, millal mitte. Ma ei luba mitte kellelgi lihtsalt enese kehtestamise eesmärgil neist üle sõita. Mina ju ei pea oma lapsi istu-püsti-küsi-lama-drillima, me saame reeglites täitsa viisakalt kokku leppida. Ma ei võta isiklikult, kui mõni mu lastest õhtul voodisse minnes teisega veel vaikselt lobiseb, hoolimata sellest, et ma käskisin ju magada! See ei tee talle haiget ja ei õõnesta ka minu autoriteeti, kui luban tal veel poolsalaja 10 minutit vennaga päevasündmuseid arutada. Samuti ei võta õpetajalt tükki küljest lasta aeg-ajalt lastel rääkida segiläbi või öelda vahelerääkijale leebelt, et too oleks viisakas ja laseks teisel lõpuni rääkida. Mitte distsipliini kehtestamiseks, vaid teisega arvestama õppimiseks.

Miks peaksid lapsed olema juurviljade või farmilehmade moodi sirges reas ja ühtmoodi välja nägema? Nad on ju isiksused, oma mõtete ja tahtmiste ja potentsiaaliga.

Piire saab kehtestada lapsega koostöös nii, et tema ei kaota ja mina ei kaota. Minu laste õpetajad ei ole pidanud kurtma, et mu lapsed segavad tundi või käituvad koolis ebasobivalt. Ja ma ei ole neid peksnud korrale alluma, see on kõik igapäevase leebe ühiselu reeglite tutvustamise ja eeskuju vili.

 

+8
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 13.12 09:49; 13.12 10:56; 13.12 15:14; 13.12 18:43; 13.12 21:03; 14.12 10:31; 14.12 11:52; 14.12 12:55; 14.12 14:32; 14.12 17:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Et kui õpetaja nõuab, et tõsta käsi püsti, kui sul on küsimus, mitte ära hõigu keset tundi igat pähetulevat mõtet, siis laps on maha surutud ja kasvab karistusehirmus? Kujutad sa ette, et 20 last hakkavad ennast tunnis korraga väljendama, ringi jooksma? See ei ole lihtsalt reaalne. Teine äärmus on piiride mitteseadmine, mis on samasugune väärkasvatus.

Te utreerige, utreerige! Sest lapsi tuleb ju kasvatada nagu metsloomi või veel parem – nagu farmilehmi.

Igal on oma moll ees, teise lehmaga suhtlemise vältimiseks on kaelapidi lühikese keti otsas ja iga liigutus looma “heaks” on tegelikult tootluse kasvatamiseks ja kulude kontrolliks. Ikka tabelite järgi toit sisse ja tabelite järgi piim välja…

Kui sattub sekka mõni vastalisem või vähema tootlikkusega, siis silma alt ära, tapamajja.

Mina kasvatan enda lastest täiskasvanud inimesi, ei kasvata farmilehmi.

Minu lapsed saavad aru, millal miski on kohane, millal mitte. Ma ei luba mitte kellelgi lihtsalt enese kehtestamise eesmärgil neist üle sõita. Mina ju ei pea oma lapsi istu-püsti-küsi-lama-drillima, me saame reeglites täitsa viisakalt kokku leppida. Ma ei võta isiklikult, kui mõni mu lastest õhtul voodisse minnes teisega veel vaikselt lobiseb, hoolimata sellest, et ma käskisin ju magada! See ei tee talle haiget ja ei õõnesta ka minu autoriteeti, kui luban tal veel poolsalaja 10 minutit vennaga päevasündmuseid arutada. Samuti ei võta õpetajalt tükki küljest lasta aeg-ajalt lastel rääkida segiläbi või öelda vahelerääkijale leebelt, et too oleks viisakas ja laseks teisel lõpuni rääkida. Mitte distsipliini kehtestamiseks, vaid teisega arvestama õppimiseks.

Miks peaksid lapsed olema juurviljade või farmilehmade moodi sirges reas ja ühtmoodi välja nägema? Nad on ju isiksused, oma mõtete ja tahtmiste ja potentsiaaliga.

Piire saab kehtestada lapsega koostöös nii, et tema ei kaota ja mina ei kaota. Minu laste õpetajad ei ole pidanud kurtma, et mu lapsed segavad tundi või käituvad koolis ebasobivalt. Ja ma ei ole neid peksnud korrale alluma, see on kõik igapäevase leebe ühiselu reeglite tutvustamise ja eeskuju vili.

Mis sul viga on? Kas mina olen rääkinud laste peksmisest või farmiloomade kasvatamisest? Teistega arvestamine ongi see, et tunni ajal ei lobise, ei kõnni ringi, läbisegi vastuseid ei hõigu – tõstad käe. Ka täiskasvanute koosolekutel toimitakse nii. Teised tahavad tööd teha rahus. Mis sa arvad, et õpetaja kehtestab neid reegleid lapse mahasurumiseks, kuidagi ähvardavalt või lausa pekstes? Tutvustabki neid reegleid õpilastele, millest tuleb kinni pidada. Probleem on siis, kui laps ei suuda oma käitumist kontrollida, ja see häirib teisi. Sellisel juhul on tegemist käitumishäirega lapsega, kellega tuleb tegeleda. Õpetaja peabki probleemidele näiteks märkustena tähelepanu pöörama. Igaüks on isiksus, aga suures kollektiivis peab inimene õppima ennast sobival ajal väljendama.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 13.12 13:26; 13.12 19:49; 13.12 21:39; 14.12 11:38; 14.12 13:01; 14.12 13:08; 14.12 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis sa arvad, et õpetaja kehtestab neid reegleid lapse mahasurumiseks, kuidagi ähvardavalt või lausa pekstes? Tutvustabki neid reegleid õpilastele, millest tuleb kinni pidada. Probleem on siis, kui laps ei suuda oma käitumist kontrollida, ja see häirib teisi. Sellisel juhul on tegemist käitumishäirega lapsega, kellega tuleb tegeleda.

Ei ole tegelikult probleem ju selles, et laps ei suuda enda käitumist kontrollida, probleem on selles, et laps ei allu käsule.

Selline laps tuleb jõuga allutada õpetaja ja kaasõpilase vanemate tahtmise alla, viia üle sellisesse klassi, kuhu ta veel kõlbab – teiste sõnakuulmatute laste sekka.

Sellesse, miks laps tunnis korrast lugu ei pea, ei ole vaja süveneda, sest see tähendaks ju lapse jonnile järele andmist ja täiskasvanu autoriteedi õõnestamist. Ja vägivallaga leppimist, nagu varasematest kommentaaridest teada sain.

Miks te suhtute võõrastesse lastesse nagu vaenlastesse või eriti ohtlikesse kurjategijatesse? Lapsed tahavad olla head ja tahavad tunda end turvaliselt. Järgmine kord võõrale lapsele lähenedes või neist mõeldes võtke kohe teadlikult see hoiak ja paljud probleemid lahenevad iseenesest!

+5
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 13.12 09:49; 13.12 10:56; 13.12 15:14; 13.12 18:43; 13.12 21:03; 14.12 10:31; 14.12 11:52; 14.12 12:55; 14.12 14:32; 14.12 17:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Et kui õpetaja nõuab, et tõsta käsi püsti, kui sul on küsimus, mitte ära hõigu keset tundi igat pähetulevat mõtet, siis laps on maha surutud ja kasvab karistusehirmus? Kujutad sa ette, et 20 last hakkavad ennast tunnis korraga väljendama, ringi jooksma? See ei ole lihtsalt reaalne. Teine äärmus on piiride mitteseadmine, mis on samasugune väärkasvatus.

Te utreerige, utreerige! Sest lapsi tuleb ju kasvatada nagu metsloomi või veel parem – nagu farmilehmi.

Igal on oma moll ees, teise lehmaga suhtlemise vältimiseks on kaelapidi lühikese keti otsas ja iga liigutus looma “heaks” on tegelikult tootluse kasvatamiseks ja kulude kontrolliks. Ikka tabelite järgi toit sisse ja tabelite järgi piim välja…

Kui sattub sekka mõni vastalisem või vähema tootlikkusega, siis silma alt ära, tapamajja.

Mina kasvatan enda lastest täiskasvanud inimesi, ei kasvata farmilehmi.

Minu lapsed saavad aru, millal miski on kohane, millal mitte. Ma ei luba mitte kellelgi lihtsalt enese kehtestamise eesmärgil neist üle sõita. Mina ju ei pea oma lapsi istu-püsti-küsi-lama-drillima, me saame reeglites täitsa viisakalt kokku leppida. Ma ei võta isiklikult, kui mõni mu lastest õhtul voodisse minnes teisega veel vaikselt lobiseb, hoolimata sellest, et ma käskisin ju magada! See ei tee talle haiget ja ei õõnesta ka minu autoriteeti, kui luban tal veel poolsalaja 10 minutit vennaga päevasündmuseid arutada. Samuti ei võta õpetajalt tükki küljest lasta aeg-ajalt lastel rääkida segiläbi või öelda vahelerääkijale leebelt, et too oleks viisakas ja laseks teisel lõpuni rääkida. Mitte distsipliini kehtestamiseks, vaid teisega arvestama õppimiseks.

Miks peaksid lapsed olema juurviljade või farmilehmade moodi sirges reas ja ühtmoodi välja nägema? Nad on ju isiksused, oma mõtete ja tahtmiste ja potentsiaaliga.

Piire saab kehtestada lapsega koostöös nii, et tema ei kaota ja mina ei kaota. Minu laste õpetajad ei ole pidanud kurtma, et mu lapsed segavad tundi või käituvad koolis ebasobivalt. Ja ma ei ole neid peksnud korrale alluma, see on kõik igapäevase leebe ühiselu reeglite tutvustamise ja eeskuju vili.

päris hull mõtteviis ja sõnakasutus. Minu lapsed minu, minu ja veelkord minu. Teistest inimestest sa ju ei hooli ja õpetad ka oma lapsed mitte hoolima. Kui inimesed ka lapsed on kollektiivis, siis ongi reeglid ja käe tõstmine ja mitte läbisegi hõikamine ei ole lehmade kasvatamine vaid täiesti tavaline koolitund. Oli aasta kümneid tagasi on täna ja on ilmselt ka tulevikus. Sinu lapsed segavad tundi ja see on häiriv teistele õpilastele kes ei suuda sinu ebaviisaka ja kasvatamatu lapse tõttu keskenduda tunni sisule. Kui su laps teeb füüsilise märkuse kaasõpilasele, siis see muide on löömine ja kiusamine, mis su lapsed ilmselgelt ka on.  Kui soovid vabapidamisel oma lapsi kasvatada, siis peaksid taotlema koduõpet, mitte distantsõpet vaid koduõpet, kus hõigutegi kodus vastamisi ja laps käib koolis vaid vastamas mida omandanud on.

Minu arust sellise mõtteviisiga vanemad, õpilased  on palju suuremad probleemid kui mõni diagnoosiga laps keda vanemad vähemalt püüavad ohjata.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.12 11:05; 14.12 11:53; 14.12 13:42; 14.12 14:28; 14.12 15:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust sellise mõtteviisiga vanemad, õpilased  on palju suuremad probleemid kui mõni diagnoosiga laps keda vanemad vähemalt püüavad ohjata.

Tervet tsitaati ei ole mõtet kopeerida, jätsin lõpuosa alles.

Ma ei pea enda lapsi ohjama, nad on väga hoolika ja läbimõeldud kasvatuse tulemusena need nn head lapsed. Ei sega kedagi ei tunnis, ei mujal, ootavad kannatlikult enda järjekorda, ei löö, ei togi, ei kasuta inetuid sõnu ega nimetusi, teevad seda, mida palutakse, ei valeta, õpivad hoolega ja tunnevad maailma vastu siirast huvi, on tolerantsed, heatahtlikud, abivalmid. Nende õpetajad, sõbrad ja vanemad peavad neist väga lugu.

Selline probleem olen meeleldi ja innustan ka enda lapsi selliseks jääma.

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 13.12 09:49; 13.12 10:56; 13.12 15:14; 13.12 18:43; 13.12 21:03; 14.12 10:31; 14.12 11:52; 14.12 12:55; 14.12 14:32; 14.12 17:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis sa arvad, et õpetaja kehtestab neid reegleid lapse mahasurumiseks, kuidagi ähvardavalt või lausa pekstes? Tutvustabki neid reegleid õpilastele, millest tuleb kinni pidada. Probleem on siis, kui laps ei suuda oma käitumist kontrollida, ja see häirib teisi. Sellisel juhul on tegemist käitumishäirega lapsega, kellega tuleb tegeleda.

Ei ole tegelikult probleem ju selles, et laps ei suuda enda käitumist kontrollida, probleem on selles, et laps ei allu käsule.

Selline laps tuleb jõuga allutada õpetaja ja kaasõpilase vanemate tahtmise alla, viia üle sellisesse klassi, kuhu ta veel kõlbab – teiste sõnakuulmatute laste sekka.

Sellesse, miks laps tunnis korrast lugu ei pea, ei ole vaja süveneda, sest see tähendaks ju lapse jonnile järele andmist ja täiskasvanu autoriteedi õõnestamist. Ja vägivallaga leppimist, nagu varasematest kommentaaridest teada sain.

Miks te suhtute võõrastesse lastesse nagu vaenlastesse või eriti ohtlikesse kurjategijatesse? Lapsed tahavad olla head ja tahavad tunda end turvaliselt. Järgmine kord võõrale lapsele lähenedes või neist mõeldes võtke kohe teadlikult see hoiak ja paljud probleemid lahenevad iseenesest!

Kui õpetaja tegeleb oma tööga ehk klassi haldamisega ja tunnirahu nõudmisega, siis ta suhtub lastesse kui ohtlikesse kurjategijatesse ja püüab neid allutada? Õpetaja juhtimisel tund toimibki. Muudmoodi ei ole võimalik, keegi peab olema juht, et tunnis oleks võimalik õppida.

Laps ei tohi tundi segada. Tänapäeval ka ei tohi. Paljudel lastel on probleem oma korra äraootamisega, vahelehõikumisega. Õpetaja nõuabki selle reegli täitmist, mis on igati loogiline. Õpetajad mõistavad väga hästi käitumise põhjuseid, aga lapse käitumine peab saama korda, nii et ta ei segaks kaasõpilasi. Juhul kui ei saa, siis lõpmatuseni ei saa tavaklassis õppida, tulebki kohandada väikeklassi tingimusi. Sellise suhtumisega vanemad, kelle arvates on lapse käitumisprobleem veel õpetaja süügi, ei aita kuidagi tegeleda lapse probleemiga. Kannatab ka ülejäänud klass.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 13.12 13:26; 13.12 19:49; 13.12 21:39; 14.12 11:38; 14.12 13:01; 14.12 13:08; 14.12 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust sellise mõtteviisiga vanemad, õpilased on palju suuremad probleemid kui mõni diagnoosiga laps keda vanemad vähemalt püüavad ohjata.

Tervet tsitaati ei ole mõtet kopeerida, jätsin lõpuosa alles.

Ma ei pea enda lapsi ohjama, nad on väga hoolika ja läbimõeldud kasvatuse tulemusena need nn head lapsed. Ei sega kedagi ei tunnis, ei mujal, ootavad kannatlikult enda järjekorda, ei löö, ei togi, ei kasuta inetuid sõnu ega nimetusi, teevad seda, mida palutakse, ei valeta, õpivad hoolega ja tunnevad maailma vastu siirast huvi, on tolerantsed, heatahtlikud, abivalmid. Nende õpetajad, sõbrad ja vanemad peavad neist väga lugu.

Selline probleem olen meeleldi ja innustan ka enda lapsi selliseks jääma.

Milles su probleem siis on? Sul ei ole käitumisprobleemidega lapsi, aga osadel on? Hoolimata sellest, kuidas neid on kasvatatud või kuidas õpetajad neile tööülesandeid jagavad. Neil kõigil on omad probleemid ja kõik ei saa hakkama tavaklassis. Õpetajad ei ole selles süüdi, et mõni ei suuda oma käitumist kontrollida ja ühiselu reeglitega arvestada. Lõpmatuseni ei saa lasta kellelgi tundi segada. Koolides võetaksegi kasutusele meetmed, et selliste õpilaste käitumist hallata.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 13.12 13:26; 13.12 19:49; 13.12 21:39; 14.12 11:38; 14.12 13:01; 14.12 13:08; 14.12 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust sellise mõtteviisiga vanemad, õpilased on palju suuremad probleemid kui mõni diagnoosiga laps keda vanemad vähemalt püüavad ohjata.

Tervet tsitaati ei ole mõtet kopeerida, jätsin lõpuosa alles.

Ma ei pea enda lapsi ohjama, nad on väga hoolika ja läbimõeldud kasvatuse tulemusena need nn head lapsed. Ei sega kedagi ei tunnis, ei mujal, ootavad kannatlikult enda järjekorda, ei löö, ei togi, ei kasuta inetuid sõnu ega nimetusi, teevad seda, mida palutakse, ei valeta, õpivad hoolega ja tunnevad maailma vastu siirast huvi, on tolerantsed, heatahtlikud, abivalmid. Nende õpetajad, sõbrad ja vanemad peavad neist väga lugu.

Selline probleem olen meeleldi ja innustan ka enda lapsi selliseks jääma.

Aga milles siis probleem. sul endal on mingi probleen või?

Sinu suurest postitusest lugesin küll välja mindagi muud, et su lapsed on vabapidamisel ei mingeid reegleid, tunnis ei pea kätt tõstma ja sellega oma vastamise järjekorda ootama. Vastuoluline inimene oled ja vast on sul endal mingi probleem.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.12 11:05; 14.12 11:53; 14.12 13:42; 14.12 14:28; 14.12 15:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpetaja peab korda nõudma ikka, et kõik lapsed tunnis õppida saaksid. Küsimus on ainult selles, mismoodi seda teha. Tihti ei olegi üldse suuri muudatusi vaja, et asjad sujuma hakkaksid, piisab vaid õpetajapoolsest tahtest lapsest aru saada. Näide: õpetaja alustab tunniga, ATH-joontega laps aga sahmerdab pinginaabriga ja ei pane õpetaja märguannet tähele. Piisaks, kui õpetaja lihtsalt talle lähedale astuks ja märguannet kordaks. Meil aga üks aineõpetaja saadab lapse selle peale klassist välja ja kirjutab märkuse.

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.12 13:10; 14.12 14:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapsed ongi vaikimisi toredad. Samas valdav enamus lapsi ei ole võimelised end 1. klassist peale ise juhtima nagu nii mõnigi alternatiivpedagoogika ja -kasvatus neilt eeldab, see on liigne koormus ja pinge. Olen kahe käega õppimise võimaldamise poolt õpetamise asemel, AGA täiskasvanu seatud piirides. See sisaldab muuhulgas kokkulepitud käitumisjuhiseid, mis üldse võimaldavad klassiga töötada.

Sellesse, miks laps tunnis korrast lugu ei pea, ei ole vaja süveneda, sest see tähendaks ju lapse jonnile järele andmist ja täiskasvanu autoriteedi õõnestamist.

Võime oma järge oodata, mitte vahele hüüda jne on sotsiaalne oskus, mis peaks lapsel siiski arenema, isegi kui algklassides on protsess veel pooleli. Meil on näiteks kokkulepped, kas küsimused tulevad jooksvalt või lõpus ja kõik teavad, et küsimused saavad vastused ega pea üle kõigi karjuma.  Ja mis vastalisusesse puutub, siis selle taga kipub olema hirm (nt mis siis, kui ma ei oska/ei tule kohe välja vms) – jälle asi, mida ei peaks imetlema, vaid last aitama, näiteks piiride ja jõukohaste ootuste seadmise ning kokkulepetega. Või see tüüpiline “mind ei huvita, mul ei ole seda vaja” (tõlkes kohanemisraskus) – otsused ei pea saama tulla peale vaadates.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.12 11:45; 14.12 14:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpetaja peab korda nõudma ikka, et kõik lapsed tunnis õppida saaksid. Küsimus on ainult selles, mismoodi seda teha. Tihti ei olegi üldse suuri muudatusi vaja, et asjad sujuma hakkaksid, piisab vaid õpetajapoolsest tahtest lapsest aru saada. Näide: õpetaja alustab tunniga, ATH-joontega laps aga sahmerdab pinginaabriga ja ei pane õpetaja märguannet tähele. Piisaks, kui õpetaja lihtsalt talle lähedale astuks ja märguannet kordaks. Meil aga üks aineõpetaja saadab lapse selle peale klassist välja ja kirjutab märkuse.

Kas see sahmerdaja pinginaabrit ei sega? õpetaja peab kaitsema ka seda mitte sahmerdajat pinginaabrit. Selge ju et sellistel lastel peab olema tugiisik kaasas kes teda ohjab. Õpetajal pole selliset laste ohjaiseks ei teadmisi ega ka aega. Klassis on ikka 25 õpilast ja kõik tahavad tähelepanu. Kui sellisl sahmerdajal on mõistev ja normaalne perekond, siis pole vast väga probleeme, ega kui ta ema on selline ja üldiselt vist probleemsetel lastel kipuvad olema ka probleemsed vanemad, nagu siin kirjutas ja võrdles klassi lehmalaudaga ja õpetajat talitajaga, no sellise kooslusega pole midagi head loota.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.12 11:05; 14.12 11:53; 14.12 13:42; 14.12 14:28; 14.12 15:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Piirid ja reeglid õpetab täiskasvanu lapsele eeskujuga. Hea saagi saamiseks ei ole vaja peenraid harvendada ja vaid kõige sirgemaid taimi kasvama jätta. Kõverike ja kidurate taimede juurde tuleb osata maha kükitada, et veenduda, millist tuge või abi nad vajavad.

Laste puhul piisab väga tihti siirast kallistusest või pisimagi hästi tehtud liigutuse eest kiitmisest. See annab neile jõudu end sirgu ajada ja päikese poole sirutada. Ei ole vaja välja kitkuda ja mujale istutada.

Nii, nagu täiskasvanud on erinevad oma elukogemuse ja iseloomuga, on seda ka lapsed. Aga laste mured on nii läbipaistvad, nii lihtsasti lahendatavad. Täiskasvanud mõtlevad need kurjadeks ja halbadeks.

Õpetaja ei saa olla (eriti algklassides) inimene, kes seda teades siiski lastest üle sõidab ja neid headeks ja halbadeks lahterdab.

Ma kaldun arvama, et igapäevaselt 4 lapse kasvatamine annab päris hea pildi erinevatest iseloomudest ja vajadustest, millega mitte ainult mina emana, vaid ka pere kõik lapsed on õppinud edukalt arvestama. Ka väljaspool kodu.

Ja minul ei ole pedagoogilist haridust, ma õpin laste armastamist (kasvatamist) ainult südametunnistuse toel. Iga järgmisega on olnud mul aina lihtsam, sest peamine valem ei muutu – iga laps tahab olla hea ja iga laps väärib lugupidamist.

 

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 13.12 09:49; 13.12 10:56; 13.12 15:14; 13.12 18:43; 13.12 21:03; 14.12 10:31; 14.12 11:52; 14.12 12:55; 14.12 14:32; 14.12 17:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Piirid ja reeglid õpetab täiskasvanu lapsele eeskujuga. Hea saagi saamiseks ei ole vaja peenraid harvendada ja vaid kõige sirgemaid taimi kasvama jätta. Kõverike ja kidurate taimede juurde tuleb osata maha kükitada, et veenduda, millist tuge või abi nad vajavad.

Laste puhul piisab väga tihti siirast kallistusest või pisimagi hästi tehtud liigutuse eest kiitmisest. See annab neile jõudu end sirgu ajada ja päikese poole sirutada. Ei ole vaja välja kitkuda ja mujale istutada.

Nii, nagu täiskasvanud on erinevad oma elukogemuse ja iseloomuga, on seda ka lapsed. Aga laste mured on nii läbipaistvad, nii lihtsasti lahendatavad. Täiskasvanud mõtlevad need kurjadeks ja halbadeks.

Õpetaja ei saa olla (eriti algklassides) inimene, kes seda teades siiski lastest üle sõidab ja neid headeks ja halbadeks lahterdab.

Ma kaldun arvama, et igapäevaselt 4 lapse kasvatamine annab päris hea pildi erinevatest iseloomudest ja vajadustest, millega mitte ainult mina emana, vaid ka pere kõik lapsed on õppinud edukalt arvestama. Ka väljaspool kodu.

Ja minul ei ole pedagoogilist haridust, ma õpin laste armastamist (kasvatamist) ainult südametunnistuse toel. Iga järgmisega on olnud mul aina lihtsam, sest peamine valem ei muutu – iga laps tahab olla hea ja iga laps väärib lugupidamist.

Selles probleem vist ongi, et sul puudub pedagoogiline haridus ja ka koolikogemus õpetajana. Õpetaja ei vihka ega taha maha suruda seda sahmerdajat/korrarikkujat. Tänapäeval proovitakse igasuguste võtetega ja kui ikka ei aita, siis selle tunnirahu rikkuja enda huvides ka on õppida väikeklassis. Siin pole tegemist kellegi kõrvaldamisega või ainult tublide laste õpetamisega. Käitumisprobleemidega õpilastele pakutakse neile sobivat ja arendavat keskkonda väikeklassi näol. Ja nagu keegi siin mainis, siis täiskasvanu on see, kes seab piirib. Laste arengutasemele ei ole kohane ise kõike otsustada ja juhtida. Vastasel korral on tegemist samasuguse väärkasvatusega nagu füüsiline karistamine vms.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 13.12 13:26; 13.12 19:49; 13.12 21:39; 14.12 11:38; 14.12 13:01; 14.12 13:08; 14.12 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Piirid ja reeglid õpetab täiskasvanu lapsele eeskujuga. Hea saagi saamiseks ei ole vaja peenraid harvendada ja vaid kõige sirgemaid taimi kasvama jätta. Kõverike ja kidurate taimede juurde tuleb osata maha kükitada, et veenduda, millist tuge või abi nad vajavad.

Laste puhul piisab väga tihti siirast kallistusest või pisimagi hästi tehtud liigutuse eest kiitmisest. See annab neile jõudu end sirgu ajada ja päikese poole sirutada. Ei ole vaja välja kitkuda ja mujale istutada.

Nii, nagu täiskasvanud on erinevad oma elukogemuse ja iseloomuga, on seda ka lapsed. Aga laste mured on nii läbipaistvad, nii lihtsasti lahendatavad. Täiskasvanud mõtlevad need kurjadeks ja halbadeks.

Õpetaja ei saa olla (eriti algklassides) inimene, kes seda teades siiski lastest üle sõidab ja neid headeks ja halbadeks lahterdab.

Ma kaldun arvama, et igapäevaselt 4 lapse kasvatamine annab päris hea pildi erinevatest iseloomudest ja vajadustest, millega mitte ainult mina emana, vaid ka pere kõik lapsed on õppinud edukalt arvestama. Ka väljaspool kodu.

Ja minul ei ole pedagoogilist haridust, ma õpin laste armastamist (kasvatamist) ainult südametunnistuse toel. Iga järgmisega on olnud mul aina lihtsam, sest peamine valem ei muutu – iga laps tahab olla hea ja iga laps väärib lugupidamist.

See vastu ei puudu sul põllumajanduslik haridus. Mis lastesse puutub, võiksid tõesti natuke kogemusi omandada rohkem ja näha ja kuulata  ka teisi inimesi ja  lapsi  mitte ainult oma probleemse(t)id. Klassis õpetajad ei ole ainult sinu lapse päralt.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.12 11:05; 14.12 11:53; 14.12 13:42; 14.12 14:28; 14.12 15:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oluline ongi see, et nende lastega tegeleks vastavad spetsialistid.

Uuesti, need lapsed ei ole rikki läinud masinad ja need “spetsialistid” ei ole remondimehed.

Me kõik – laste endi vanemad, õpetajad, klassikaaslased, klassikaaslaste vanemad – saame nende probleemidega tegeleda ja aidata neid lahendada! Vahel piisab vaid sellest, et olla lähedal ja kuulata. Mõnikord peab käe ulatama ja julgustama. Kõige tähsam on ära õppida, et me keegi ei ole ühtmoodi, me ei ole vahel isegi ligilähedaseltki sarnased, kuid seejuures ei tohi kunagi unustada, et iga inimene on täpselt sama väärtusega nagu teinegi! Ei ole keegi vähem või enam väärtuslik.

Igaühel on oma iseloom, oma traumad, oma rõõmud ja vajadused – spetsialistid saavad aidata kokku traageldada ilmselgeid lõikehaavu, aga tegelikult vormib inimest ikkagi ühiskond. Meie. Iga päev.

Järgmisel korral, kui teie 1.klassi junts tuleb koju ja kurdab, et X teda lõi või tunni ajal segas, paluge tal kirjeldada, mis sellele eelnes. Kes kuidas klassis või vahetunnis käitus (sh õpetaja), millega tegeles. Püüdke kokku panna pilt X-i silmade läbi. Võib juhtuda, et saate kiiresti jälile, mis põhjustab kollektiivis taolisi olukordi. Vahel see ei õnnestu küll esimese korraga, aga te annate enda lapsele väga väärtusliku töövahendi, mille abil edaspidi märgata ja mõista.

Vahel võib kuluda mitu aastat, enne kui saate aru, mis tegelikult toimub, kuid see ei tähenda, et tuleks käega lüüa ja nõuda kellegi isoleerimist, vaid kasutada seda aega, et õpetada enda lapsele, kuidas olla tolerantsem, kuidas hoiduda vägivaldsetest lahendustest (nt nö tagasi tegemine, karistamine), kuidas ja kellelt abi paluda. Samal ajal tuleb kindlasti ka õpetajaga suhelda, edasi anda infot, kokku leppida, millal ja kuidas tema saab panustada laste omavaheliste arusaamatuste lahendamisse.

Isoleerimine ei ole kunagi lahendus, kaasamine on.

Nii – saan aru, kui laps tuleb koju ja räägib, et teda koolis löödi – siis peab ohvri ema hakkama last õpetama, kuidas olla tolerantsem? Mina pean oma last, kes sai koolis lööma, hakkama kasvatama leplikumaks, aga lööja mitte? Minu laps on leebus ise, kui teda see probleemne laps lõi, siis üks asi oli kindel – minu laps vastu ei löö (minu laps ei olnud ainuke keda see laps lõi). Ja mida ma siis lapsele oleksin pidanud õpetama – tolerantsust vägivalla suhtes – no ei.

Need ohvrid on pahatihti kõige hullemad kiusajad, tore ju torkida last, kes kergesti ärritub!

Mul on samasugused kogemused. Oma emale on muidugi enda laps kõige tublim ja ei tahaks ealeski uskuda, et tema süüdlane on, aga reaalsuses tasuks vahel silmad lahti teha. Elasin aastaid pere kõrval, mille pojad terroriseerisid tervet naabruskonda. Väga paljud vanemad käisid kodus kaebamas, aga poisid ise väitsid et nad on vaid ohvrid ja neid usuti. Kuniks täiskasvanuks saades koos ühe teise noormehega peksid kellegi koomasse. Isegi siis ema ütles et kolmas mees sundis.

ATH lapsi on hea lihtne norida ja kiusajad naudivad seda, kuidas nad närvi lähevad. Kumb süüdi on – kas meelega inimest üle piiri ajav ajav kiusaja või inimene, kes ei suuda sellele provokatsioonile vastu seista? Ehk peaksid vanemad oma “tublisid” lapsi harima ja nad ei peaks muretsema, et laps ATH lapse käest peksa sai koolis.

Kirjelduse järgi on need kaks sinu naabruses elanud vennikest just diagnoosimata ATH- ga tegelased. ATH- lapsed näevadki ennast ohvrina, neid “kiusatakse”, “togitakse” ja “ärritatakse”, sest  nii nad maailma tajuvad. Kui tavalisest lapsest läheb keegi hooletult ja veidi trügides mööda, siis ta ei pane seda tähelegi. Kui ATH last keegi möödudes riivab, siis ta tajub seda rünnakuna ja reageerib vastavalt. Kodus räägib ATH laps, et teda rünnati ja tema lihtsalt lõi vastu. ATH lapse ema aga arvab, et kiuslikud tavalapsed viivad tema lapse selleni, et teda provotseeritakse meelega ja aetakse närvi.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lapsed käivad 200 õpilasega väikses maakoolis. Igas klassis on 3-4 tõsiselt häiritud last, kümmekond halva või olematu kasvatusega last ja ülejäänud on siis sellised tavalised. Mida aasta edasi, seda rohkem ma tunnen seda, kui vale on panna häiritud lapsed ja tavalised lapsed kokku ühte klassi. Hüpikud ja niisama kasvatamatud segavad tundi, mängivad telefonides, roomavad mööda lauaaluseid, loobivad õpikuid jne. Ülejäänud siis peavad suutma keskenduda sellele, mida räägib õpetaja, tegema märkmeid jne. Ühe lapse klassis on olukord niivõrd hull, et pean temaga koolis läbi võetud materjali uuesti läbi töötama, sest ta lihtsalt ei kuule, mida õpetaja räägib. Olen sellest rääkinud ka õpetajatega, kooli juhtkonnaga ja kõik teavad, mida ma tunnen, aga laiutavad vaid käsi, sest kaasav haridussüsteem ei luba segajaid kuskile mujale paigutada.

Selliste laste vanemad näevad aga ohvritena just enda lapsi- õpetaja ei räägi piisavalt huvitavalt, keelab liiga palju, lisades veel, et, las ta haugub seal pingi all, ärge tehke välja, küll kasvab välja.

Suuremates klassides on probleemiks enamasti poisid, kes tõmbavad tunnis e-sigaretti, lahkuvad tunnist kui igavaks läheb, ähvardavad kaasõpilasi ära tappa, maja põlema panna vmt. Käivad kohalikust poest vahetunnis varastamas jne. Nendega tegelevad noorsootöötajad, psühholoogid, paljud võtavad ravimeid. Ainuke lootus on, et äkki mu lastel on nii tugev närvikava, et suudavad vastu pidada.

Mõni ümisev autist või asperger ei ole pooltki nii suur probleem kui üks hüpik. Minu lapse parim sõber oli tema autistlike joontega klassivend, kes kahjuks pidi kooli vahetama, sest selles seltskonnas ta enam edasi olla ei suutnud.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.12 16:29; 14.12 17:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oluline ongi see, et nende lastega tegeleks vastavad spetsialistid.

Uuesti, need lapsed ei ole rikki läinud masinad ja need “spetsialistid” ei ole remondimehed.

Me kõik – laste endi vanemad, õpetajad, klassikaaslased, klassikaaslaste vanemad – saame nende probleemidega tegeleda ja aidata neid lahendada! Vahel piisab vaid sellest, et olla lähedal ja kuulata. Mõnikord peab käe ulatama ja julgustama. Kõige tähsam on ära õppida, et me keegi ei ole ühtmoodi, me ei ole vahel isegi ligilähedaseltki sarnased, kuid seejuures ei tohi kunagi unustada, et iga inimene on täpselt sama väärtusega nagu teinegi! Ei ole keegi vähem või enam väärtuslik.

Igaühel on oma iseloom, oma traumad, oma rõõmud ja vajadused – spetsialistid saavad aidata kokku traageldada ilmselgeid lõikehaavu, aga tegelikult vormib inimest ikkagi ühiskond. Meie. Iga päev.

Järgmisel korral, kui teie 1.klassi junts tuleb koju ja kurdab, et X teda lõi või tunni ajal segas, paluge tal kirjeldada, mis sellele eelnes. Kes kuidas klassis või vahetunnis käitus (sh õpetaja), millega tegeles. Püüdke kokku panna pilt X-i silmade läbi. Võib juhtuda, et saate kiiresti jälile, mis põhjustab kollektiivis taolisi olukordi. Vahel see ei õnnestu küll esimese korraga, aga te annate enda lapsele väga väärtusliku töövahendi, mille abil edaspidi märgata ja mõista.

Vahel võib kuluda mitu aastat, enne kui saate aru, mis tegelikult toimub, kuid see ei tähenda, et tuleks käega lüüa ja nõuda kellegi isoleerimist, vaid kasutada seda aega, et õpetada enda lapsele, kuidas olla tolerantsem, kuidas hoiduda vägivaldsetest lahendustest (nt nö tagasi tegemine, karistamine), kuidas ja kellelt abi paluda. Samal ajal tuleb kindlasti ka õpetajaga suhelda, edasi anda infot, kokku leppida, millal ja kuidas tema saab panustada laste omavaheliste arusaamatuste lahendamisse.

Isoleerimine ei ole kunagi lahendus, kaasamine on.

Nii – saan aru, kui laps tuleb koju ja räägib, et teda koolis löödi – siis peab ohvri ema hakkama last õpetama, kuidas olla tolerantsem? Mina pean oma last, kes sai koolis lööma, hakkama kasvatama leplikumaks, aga lööja mitte? Minu laps on leebus ise, kui teda see probleemne laps lõi, siis üks asi oli kindel – minu laps vastu ei löö (minu laps ei olnud ainuke keda see laps lõi). Ja mida ma siis lapsele oleksin pidanud õpetama – tolerantsust vägivalla suhtes – no ei.

Need ohvrid on pahatihti kõige hullemad kiusajad, tore ju torkida last, kes kergesti ärritub!

Mul on samasugused kogemused. Oma emale on muidugi enda laps kõige tublim ja ei tahaks ealeski uskuda, et tema süüdlane on, aga reaalsuses tasuks vahel silmad lahti teha. Elasin aastaid pere kõrval, mille pojad terroriseerisid tervet naabruskonda. Väga paljud vanemad käisid kodus kaebamas, aga poisid ise väitsid et nad on vaid ohvrid ja neid usuti. Kuniks täiskasvanuks saades koos ühe teise noormehega peksid kellegi koomasse. Isegi siis ema ütles et kolmas mees sundis.

ATH lapsi on hea lihtne norida ja kiusajad naudivad seda, kuidas nad närvi lähevad. Kumb süüdi on – kas meelega inimest üle piiri ajav ajav kiusaja või inimene, kes ei suuda sellele provokatsioonile vastu seista? Ehk peaksid vanemad oma “tublisid” lapsi harima ja nad ei peaks muretsema, et laps ATH lapse käest peksa sai koolis.

Kirjelduse järgi on need kaks sinu naabruses elanud vennikest just diagnoosimata ATH- ga tegelased. ATH- lapsed näevadki ennast ohvrina, neid “kiusatakse”, “togitakse” ja “ärritatakse”, sest nii nad maailma tajuvad. Kui tavalisest lapsest läheb keegi hooletult ja veidi trügides mööda, siis ta ei pane seda tähelegi. Kui ATH last keegi möödudes riivab, siis ta tajub seda rünnakuna ja reageerib vastavalt. Kodus räägib ATH laps, et teda rünnati ja tema lihtsalt lõi vastu. ATH lapse ema aga arvab, et kiuslikud tavalapsed viivad tema lapse selleni, et teda provotseeritakse meelega ja aetakse närvi.

Paraku see nii pole. Olen provtseerimist ise pealt näinud. See toimus täiesti teadlikult ja meelega, nii vahva oli vaadata, kuidas laps endast välja läks. Siis sai pai näoga kaebama minna. Aga kaamera oli laes….

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.12 17:25; 14.12 16:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on see tegelikult üsna põletav teema. Kuna win-win situatsiooni on nii raske tekitada. Käitumishäiretega õpilased viivad teiste klassis olevate laste õppeefektiivsust alla. Samas jälle on näidatud, et tavaklassis õppimine paljudele viletsama hakkamasaamisega õpilasele mõjub hästi, tulemused on paremad. Kumb siis õige oleks, kas vähendada nõrgemate arvelt tugevamate edasijõudmist, või lükata need, kes tavaklassis segavad ja tempoga kaasa ei jõua eraldi klassidesse? Mõlemal juhul jääb keegi kaotajaks. Kui klassis oleks abiõpetaja, siis see saaks nende segajatega tegeleda. Aga kust see finants peaks tulema?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.12 16:47; 14.12 21:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siin on väga hea artikkel kaasava hariduse probleemidest – õigus teha otsustusi ja sekkuda ilma vanemate nõusolekuta, erikoolide vajalikkus jne.

http://opleht.ee/2019/04/kaasav-haridus-kiiresti-muutuvas-infouhiskonnas/

Igal mündil on kaks poolt. Ideaalis peaks arvestama nende mõlemaga ja kuulama (st päriselt kuulama!) mõlema poole seisukohti. Õigus teha otsuseid ja sekkuda ilma vanemate nõusolekuta võib küll kõlada väga hästi mingis ekstreemses olukorras, ent kahjuks loob see soodsa pinnase ka oma võimu kuritarvitamisele.  Olen ka ise oma koolipõlves sattunud klassijuhatajaga n-ö vaenujalale, täiesti tühisel põhjusel hakkas lihtsalt kiusama ja järele ei jätnud. Minust, enne viielisest eeskujuliku käitumisega lapsest sai veerandi (ja aasta) lõpuks paugupealt üks kehvemaid, kes hädavaevu pääses suvetööst. Ning õppekomisjonis oli too õpetaja rääkinud minust kokku väga imelikke fantaasiaid – kuid mina ja mu vanemad said neist teada alles millalgi palju hiljem. Õnneks teised õpetajad ei toetanud tolle kättemaksuhimulise pedagoogi tahtmist jätta mind istuma, vaid kiitsid mind, ja nii polnud sel suuremaid tagajärgi. Lisaks õnneks luges tollal ikka lapsevanema sõna ka, mitte nii nagu praegu, kus lapsevanematelt võetakse aina õigusi järjest vähemaks, jättes neile alles ainult kohustused. Seega mina olen selle poolt, et võtmesõnaks peab olema siiski kooli koostöö koduga, mitte vanemate seljataga nende laste osas otsuste tegemine. Kui laps väga oluliselt tundi segab või kedagi kiusab, võiks noorsoopolitseil olla võimalik määrata vanematele nt rahatrahv koolikeskkonna turvalisuse ohustamise eest.

Ning mis puutub erikooli saatmisse, siis erikoolid asuvad ainult mõnes üksikus kohas Eestimaal. See tähendab sisuliselt seda, et laps võetakse kodust ja vanematelt ära ning paigutatakse elama koolkodusse, vana nimega internaati. Ma ei ole erikooli vastu, kuid ka siin tuleb kaaluda kasu ja kahju vahekorda. Sageli on just kodu ja vanemad ainsad, kes suudavad HEV last kuidagi n-ö vee peal hoida – pidev individuaalne tegelemine ja tähelepanu, parimatesse teraapiatesse viimine ja õppimisel igaõhtune aitamine – ent erikoolis ei pruugi seda kõike niiväga olla.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.12 09:23; 14.12 16:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei jaksa igaühele siin eraldi vastata, ja ega poleks mõtetki; teie äng kokku on liiga suur, et ma üksi seda lahendada saaksin.

Enda viimasena kommentaariga sellesse teemasse palun täiesti siiralt:

Olge ise see muutus, mida soovite näha. Proovige ebameeldivas olukorras käituda ristivastupidiselt enda esimesele instinktile ja andke headusele/heatahtlikkusele võimalus.

Positiivsus loob rohkem positiivsust, negatiivsus negatiivsust.

 

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 13.12 09:49; 13.12 10:56; 13.12 15:14; 13.12 18:43; 13.12 21:03; 14.12 10:31; 14.12 11:52; 14.12 12:55; 14.12 14:32; 14.12 17:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oluline ongi see, et nende lastega tegeleks vastavad spetsialistid.

Uuesti, need lapsed ei ole rikki läinud masinad ja need “spetsialistid” ei ole remondimehed.

Me kõik – laste endi vanemad, õpetajad, klassikaaslased, klassikaaslaste vanemad – saame nende probleemidega tegeleda ja aidata neid lahendada! Vahel piisab vaid sellest, et olla lähedal ja kuulata. Mõnikord peab käe ulatama ja julgustama. Kõige tähsam on ära õppida, et me keegi ei ole ühtmoodi, me ei ole vahel isegi ligilähedaseltki sarnased, kuid seejuures ei tohi kunagi unustada, et iga inimene on täpselt sama väärtusega nagu teinegi! Ei ole keegi vähem või enam väärtuslik.

Igaühel on oma iseloom, oma traumad, oma rõõmud ja vajadused – spetsialistid saavad aidata kokku traageldada ilmselgeid lõikehaavu, aga tegelikult vormib inimest ikkagi ühiskond. Meie. Iga päev.

Järgmisel korral, kui teie 1.klassi junts tuleb koju ja kurdab, et X teda lõi või tunni ajal segas, paluge tal kirjeldada, mis sellele eelnes. Kes kuidas klassis või vahetunnis käitus (sh õpetaja), millega tegeles. Püüdke kokku panna pilt X-i silmade läbi. Võib juhtuda, et saate kiiresti jälile, mis põhjustab kollektiivis taolisi olukordi. Vahel see ei õnnestu küll esimese korraga, aga te annate enda lapsele väga väärtusliku töövahendi, mille abil edaspidi märgata ja mõista.

Vahel võib kuluda mitu aastat, enne kui saate aru, mis tegelikult toimub, kuid see ei tähenda, et tuleks käega lüüa ja nõuda kellegi isoleerimist, vaid kasutada seda aega, et õpetada enda lapsele, kuidas olla tolerantsem, kuidas hoiduda vägivaldsetest lahendustest (nt nö tagasi tegemine, karistamine), kuidas ja kellelt abi paluda. Samal ajal tuleb kindlasti ka õpetajaga suhelda, edasi anda infot, kokku leppida, millal ja kuidas tema saab panustada laste omavaheliste arusaamatuste lahendamisse.

Isoleerimine ei ole kunagi lahendus, kaasamine on.

Nii – saan aru, kui laps tuleb koju ja räägib, et teda koolis löödi – siis peab ohvri ema hakkama last õpetama, kuidas olla tolerantsem? Mina pean oma last, kes sai koolis lööma, hakkama kasvatama leplikumaks, aga lööja mitte? Minu laps on leebus ise, kui teda see probleemne laps lõi, siis üks asi oli kindel – minu laps vastu ei löö (minu laps ei olnud ainuke keda see laps lõi). Ja mida ma siis lapsele oleksin pidanud õpetama – tolerantsust vägivalla suhtes – no ei.

Need ohvrid on pahatihti kõige hullemad kiusajad, tore ju torkida last, kes kergesti ärritub!

Mul on samasugused kogemused. Oma emale on muidugi enda laps kõige tublim ja ei tahaks ealeski uskuda, et tema süüdlane on, aga reaalsuses tasuks vahel silmad lahti teha. Elasin aastaid pere kõrval, mille pojad terroriseerisid tervet naabruskonda. Väga paljud vanemad käisid kodus kaebamas, aga poisid ise väitsid et nad on vaid ohvrid ja neid usuti. Kuniks täiskasvanuks saades koos ühe teise noormehega peksid kellegi koomasse. Isegi siis ema ütles et kolmas mees sundis.

ATH lapsi on hea lihtne norida ja kiusajad naudivad seda, kuidas nad närvi lähevad. Kumb süüdi on – kas meelega inimest üle piiri ajav ajav kiusaja või inimene, kes ei suuda sellele provokatsioonile vastu seista? Ehk peaksid vanemad oma “tublisid” lapsi harima ja nad ei peaks muretsema, et laps ATH lapse käest peksa sai koolis.

Kirjelduse järgi on need kaks sinu naabruses elanud vennikest just diagnoosimata ATH- ga tegelased. ATH- lapsed näevadki ennast ohvrina, neid “kiusatakse”, “togitakse” ja “ärritatakse”, sest nii nad maailma tajuvad. Kui tavalisest lapsest läheb keegi hooletult ja veidi trügides mööda, siis ta ei pane seda tähelegi. Kui ATH last keegi möödudes riivab, siis ta tajub seda rünnakuna ja reageerib vastavalt. Kodus räägib ATH laps, et teda rünnati ja tema lihtsalt lõi vastu. ATH lapse ema aga arvab, et kiuslikud tavalapsed viivad tema lapse selleni, et teda provotseeritakse meelega ja aetakse närvi.

Paraku see nii pole. Olen provtseerimist ise pealt näinud. See toimus täiesti teadlikult ja meelega, nii vahva oli vaadata, kuidas laps endast välja läks. Siis sai pai näoga kaebama minna. Aga kaamera oli laes….

Sai ka minu laps märkuse ATH lapse tõukamise eest. Situatsioon oli selline, et häiritud laps hakkas minu last juba alates hommikust kiusama, vahetundides keksis tema ümber, nimetas igasugu nimedega, torkis näpuga ribidesse, kõhtu, tiris riideid, takistas vetsu minna jne. Päeva lõpuks ei kannatanud 10a laps seda enam välja ja ühel hetkel lihtsalt tõukas teda keskmisest tugevamalt. Selle peale oli teisel lapsel pill lahti, läks õpetajale kaebama ja minu laps sai märkuse. Kusjuures, õpetaja ei reageerinud absoluutselt sellele kui minu laps käis talle korduvalt ütlemas, et X kiusab teda.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.12 16:29; 14.12 17:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Ma ei jaksa igaühele siin eraldi vastata, ja ega poleks mõtetki; teie äng kokku on liiga suur, et ma üksi seda lahendada saaksin.

Enda viimasena kommentaariga sellesse teemasse palun täiesti siiralt:

Olge ise see muutus, mida soovite näha. Proovige ebameeldivas olukorras käituda ristivastupidiselt enda esimesele instinktile ja andke headusele/heatahtlikkusele võimalus.

Positiivsus loob rohkem positiivsust, negatiivsus negatiivsust.

Näed asju oma kindla mätta otsast, arvestamata seda, et igale käitumisprobleemile ei saa ühtemoodi läheneda. Kõik ei tule heast kodust, kõigil pole toetavaid vanemaid. Sageli tulenevad käitumisprobleemid kodust. Selle jätad sa üldse arvestamata. Lastele mõjub sellises keskkonnas kasvamine väga erinevalt. Osad satuvad halvale teele ja enesehävituslike eluviiside juurde. Kerjatakse negatiivset tähelepanu. Lisa sellele veel mingeid häireid (isiksuse-, psüühika- jne), mis sageli nendega kaasnevad ja tule nüüd oma teooriaga tagasi. Kui sa arvad, et sellised õpilased ei ole okkad püsti ja lasevad lihtsalt endale ligi ja end töötleda, siis sa eksid väga. Loomulikult lähenevad õpetajad võimalikult positiivselt ning on toetavad, aga saa aru, et see ei võta õpilastelt nende probleeme ära. Samamoodi ei kao sellest laste erivajadused ära. Väita, et nad ei vaja abi, on äärmiselt naiivne.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õnneks, sedalaadi tähelepanuhäiret saab kergesti ravida sellega, et õpetaja seisab tundi tehes selle lapse lähedal, kes kergesti järje kaotab ja küsib üle, kontrollib, kas info jõuab kohale. Võib-olla saab seletada teises sõnastuses, sõnu rõhutades vms.

See tundub tõesti hea ja tore. Minu ühe lapse klassis on selline tohutult kannatlik ja empaatiline õpetaja. Paraku minu laps, kes on jälle kiire ja efektiivne õppur, igavleb enamuse tunnist. Kuna tunnid on tema jaoks lõputult kulgevad ühe ja sama asja tüütuseni nämmutamised ja aeglasemate õppurite järele ootamised, siis laps vihkab täiega kooli. Ta ei tea midagi igavamat ja tüütumat kui kool. Mul on lausa hea meel, et kolmas laps on selline kuldne keskmik, kelle motivatsiooni koolis ei pea kogu aeg turgutama.

Seega universaalset mudelit ei ole. Mis ühele on hea, on teisele halb. Jah, ma olen nõus, et iga laps suudab tegelikult tunduvalt rohkem kui tavakool seda pakub, kui vaid leida õige lähenemisviis. Probleem ongi selles, et õpetajal on vaid kaks kätt ja üks suu ja päevas vaid piiratud arv tunde. Selline iga last arvestav individuaalne lähenemine on muidugi meie kõigi ideaal, aga oled sa seda püüdnud 24 lapselises klassis reaalselt ise rakendada? Ei ole tegelikult lihtne.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.12 16:47; 14.12 21:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kumb siis õige oleks, kas vähendada nõrgemate arvelt tugevamate edasijõudmist, või lükata need, kes tavaklassis segavad ja tempoga kaasa ei jõua eraldi klassidesse? Mõlemal juhul jääb keegi kaotajaks.

Minu arust ei jää keegi kaotajaks, kui HEV-lapsed väikeklassis õpivad. Näen oma lapse pealt, kes seal õpib. Laps hakkab juba algkooli lõpetama ja mingit koolistressi pole olnud. Siit perekoolist ainult loen, kuidas tavaklassides tavalistel lastel on koolistress, nutavad 1. klassis jne. Meie laps on 1. klassist peale rõõmuga kooli läinud, hinded on head jne. Ma ei kujuta ette, mida ta tavaklassis teinud oleks. Minu arust on see puhas win-win.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.12 15:35; 13.12 13:53; 14.12 22:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tavaliselt on ju kiusajaks üks või kaks last klassis ja ülejäänud lihtsalt kiusavad kaasa, et ise mitte kiusatud saada. On need siis häiretega või tavalapsed, vahet pole. Kiusajate vanemad on tihti veel ka uhked, et nende lastel on “liidri omadused”.

Kiusamine algab kodust, kuid on vale väita, et kogu kiusamine käib ainult tunnis. Tegelikult käib see hullemini just vahetunnis ja ka peale kooli tänaval, kodus edasi internetis.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.12 21:31; 16.12 13:46;
To report this post you need to login first.
Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )


Esileht Koolilaps Käitumishäirega lapsed