Esileht › Pereelu ja suhted › Kaks last ühes toas- millised on reeglid?
Minul jagavad ka lapsed tuba. Mina olukorras, kus vanem tütar ise lahendas olukorra ja noorem oli nõus, ei segaks üldse vahele.
See kui vanem laps sõidab arvamusega peale, et noorema asjad on “titekad” ei ole olukorra lahendamine.
Vanemale lapsele peab lihtsalt selgeks tegema asju teda samasse olukorda pannes. Et kui ta oleks midagi endale välja valinud, mis talle väga meeldib ja ilus on ja kui keegi teine nii oma arvamusega sisse sõidaks, et kuidas see teda end tundma paneks.
Teismelise iga tähendab ikka konkreetset terminit, mis tähistab erinevaid bioloogilisi protsesse lapse kehas.
Sa räägid puberteedist, aga see ei võrdu ju teismeeaga. Teismeiga on konkreetne vanusevahemik. Kellel millal puberteet toimub, see on teine asi.
Aga see ei puutu teemaalgatusse nagunii, kus on vaja reeglid üle rääkida kahe õe vahel, kes tuba jagavad.
See olukord jätkub ju seni kuni elad kellegagi koos. Praegu õde, hiljem tuleb elukaaslane. Ja ei aita siin targutus et kas sa mõtlesid kui said kitsastes oludes teise lapse.
Meil on mehega ka sisustamuse üle nii palju vaidluseid. Ja ei ole midagi üllatavat ka olukorras et naisele ei meeldi mõni mehe riietusese. See lihtsalt kaob ära. On teil nii olnud?
Ja ei ole midagi üllatavat ka olukorras et naisele ei meeldi mõni mehe riietusese. See lihtsalt kaob ära. On teil nii olnud?
Sellist asja küll ei ole. Mul on ka mõni riideese, mis minu jaoks on mõnus ja mugav, ma oleks väga pahane, kui see “lihtsalt ära kaoks”. Kuidas selline asi kellegi arust üldse normaalne saab olla?
See olukord jätkub ju seni kuni elad kellegagi koos. Praegu õde, hiljem tuleb elukaaslane. Ja ei aita siin targutus et kas sa mõtlesid kui said kitsastes oludes teise lapse.
Meil on mehega ka sisustamuse üle nii palju vaidluseid. Ja ei ole midagi üllatavat ka olukorras et naisele ei meeldi mõni mehe riietusese. See lihtsalt kaob ära. On teil nii olnud?
Jutt on õdedest ja nende toast, mitte elukaaslase kadunud riietest.
Minu dialoog teismelisega oligi pigem selline, et küsisin, kuidas ta arvab, et tema ennast tunneks, kui ta on suure õhinaga kaunistanud, valinud ja ostnud ja siis keegi laseb need asjad ära korjata ja ütleb, et nii ei sobi? Ja ütlesin, et kui soovite, siis jagate kapipealse pooleks või vailte kogu kapi kaunistaiseks üheskoos asjad. Ja palusin tal õe asjad sahtlist välja võtta ja esialgu (kuni nad nt koos uuesti valivad) tagasi panna. Aalguses jah uksed paukusid,kuid nägin, et ta hiljem oli õele kirjutanud ilusti messengeri, et võid ikka oma kaunistused tagasi panna.
Nüüd on kapil mõlema kaunistused 2-3tk kummalgi ja teema maas.
Uusi öökappe ma selle pärast ostma ei hakka ja suuremat kodu kahjuks ka mitte 🙂 Siiski tänan kõiki kaasa mõtlemast ja kommenteerimast!
Toas privaatsete alade tekitamine nt kardinate vms-ga on tore idee ja kindlasti mõtlen sellele!
Tänapäeva Euroopa ja ka Eesti on muutunud väga individualistlikuks, kohati ehk liigagi. Oma ruumi vajadus suureneb üha, paraku on see “oma ruum” väga suhteline mõiste. Mõne rikkuri kodu on kolmesajaruudune, elanikke vaid paar tükki ja siis nad kaovad sinna ära. Pärast imestavad, miks suhted jahedad, läbikäimist vähe.
Vanasti elati mitme põlvkonnaga koos ühes suures rehielamus. Ainult abielupaaril oli õigus pugeda oma voodiga kapi taha. Ja need pered ka püsisid koos, lahutusi praktiliselt ei tuntudki.
Siin mõni käsib lausa vanematel kolida elutuppa magama – peaasi, et lapsukestel oleks omaette toad! Vaevalt need lapsed tulevikus oma vanemaid sellise ohverduse eest tänavad, pigem kaovad nelja tuule poole.
Minul endal ei ole majas mitte ühtki oma tuba. Magamistuba jagan abikaasaga, mu arvuti on elutoa nurgas, meigitarbed vannitoas (kust teismelised tüdrukud neid iga päev pätsamas käivad). Samamoodi pole ka mu abikaasal omaette tuba. Ent lapsed peavad nui neljaks saama omaette toad, või muidu… Tänapäeva põlvkonda kantakse kätel ja võimaldatakse neile kõik, ning sellest hoolimata pole ühelgi teisel noortepõlvkonnal olnud niipalju vaimse tervise probleeme. Kõnekas, mis?
Mina jagasin aastaid tuba noorema vennaga. Kardin oli meie toapooltel vahel ja kumbki tegi oma poolel, mida tahtis/ sai.
<p style=”text-align: left;”>
Ent lapsed peavad nui neljaks saama omaette toad, või muidu… Tänapäeva põlvkonda kantakse kätel ja võimaldatakse neile kõik, ning sellest hoolimata pole ühelgi teisel noortepõlvkonnal olnud niipalju vaimse tervise probleeme. Kõnekas, mis?
</p>
Mina olen see, kes kolis elutuppa magama, et 7-aastase vanusevahega lapsed saaksid kumbki oma toa. Põhjuseks olid ühist ruumi jagavate laste tülid (valguse, helide, magama minemise ja ärkamise aja jne) osas. Samuti oli küsimus sõprade külla kutsumisega. Kuidas on see lahendatud peredes, kus lapsed tuba jagavad? Külaline ja kutsuja istuvad elutoas? See, kellel pole külalist, istub elutoas? Külalisi ei kutsuta? Ükski sõber ei jää kunagi ööbima?
Samuti oli küsimus sõprade külla kutsumisega. Kuidas on see lahendatud peredes, kus lapsed tuba jagavad? Külaline ja kutsuja istuvad elutoas? See, kellel pole külalist, istub elutoas? Külalisi ei kutsuta? Ükski sõber ei jää kunagi ööbima?
Variante on ju mitmeid: külaline ja kutsuja istuvad elutoas, õde/vend istub elutoas, sõber tuleb ööbima kas neil kordadel, kui õde/vend kodus ei ole või magab see õde/vend sel ööl elutoas või magab külalise kutsunu koos külalisega elutoas. Kuni vanemad ei maga elutoas, on ju variante täpselt sama palju nagu siis, kui kummalgi lapsel oma tuba on – tube ju selle vangerdusega juurde ei teki.
Mul on ka kaks last samas toas ja mingit probleemi ei ole külaliste kutsumisega – keegi magab elutoas või hoopis vanema õe kaisus, kui ühel noorematest sõber ööseks tuleb. Ma ei oleks elu sees valmis oma privaatsusest loobuma selle nimel, et igal lapsel oma tuba oleks. Mitte iialgi! Ja ma arvan tõesti, et see on abielu surm, kui vanemad hakkavad oma elu laste pärast sellisel määral piirama. (Olude sunnil selliste valikute tegemine on hoopis teine asi; minu vanemad magasid elutoas ja me ise oleme mehega lühikest aega elutoas maganud, kuna oligi ainult kaks tuba.)
Mis sinu arvates teismeiga on? (Juhuks kui s arvad, et alates 11, siis ütlen igaks juhuks, et teismelisteks peetakse siiski 13-aastaseid ja vanemaid. Mõiste on tulnud inglise keelest ja see, et eesti keeles oleks teismeline tehniliselt alates 11 a, siis arenguliselt see siiski nii ei ole.)
See, millal kellelgi puberteet algab, on üsna varieeruv. Kas tead, et noorim emaks saanu oli sel ajal kõigest viieaastane? Jah, tal olid hormonaalsed häired ja mingi pervert kasutas teda ära.
Õpetajana olen palju erinevaid lapsi näinud ja mõnel tüdrukul on 5. klassis (11-12aastased) suuremad rinnad kui mul, samuti on osa poisse-tüdrukuid minust oluliselt pikemad (olen lühike küll, aga mitte päris päkapikk). Hiljuti kohtusin tuttava tütrega, kes on 11. Ta näeb välja, käitub ja räägib nagu 16-17aastane, pikkust on ka 170+. Tema ema kurtis, et tütar on tujukas ja käitub nagu pubekas mõni aasta tagasi. Ju siis temal algaski puberteet mõne aasta eest.
Teemaalgatajale oleks ainus soovitus edaspidiseks, et enne sekkumist võiks ära kuulata ka teise tütre arvamuse. Ei ütle, et TA valesti tegi. Tõenäoliselt vanem tüdruk tõesti keelitas noorema õe tema tahtmist tegema. Aga võibolla saavutasid nad mingi omavahelise kokkuleppe? Toa osas võiks kõigi osapooltega ühtsed reeglid kokku leppida, siis on edaspidi selgem ja lihtsam. Lastel ka.
Samuti oli küsimus sõprade külla kutsumisega. Kuidas on see lahendatud peredes, kus lapsed tuba jagavad? Külaline ja kutsuja istuvad elutoas? See, kellel pole külalist, istub elutoas? Külalisi ei kutsuta? Ükski sõber ei jää kunagi ööbima?
Meil ei ole sellega kunagi probleeme olnud. Tihtipeale klapivad õed ka sõorade seltskonda igasugu lauamänge jne on mitmekesi parem mängida. Ja kui ei klapi, siis tühjasid nurgakesi majapidamises ikka leiab, olgu siis köögis, elutoas, või päevasel ajal ka minu ja mehe magamistoas. Lastetoa põrandale on madratsitele mahtunud ka kolm külalist. Nüüd kui lapsed suuremad, ööbivad nad külalistega sageli hoopis saunas või telgis.
Mina ise elasin lapsena kahetoalises korteris neljaliikmelise perega ja ka mahutasime külalised põrandatele magama. Köögist sai vahel isale kabinet, vahel emale õmblustuba. Vahel hiliste külalistega lobisemise koht.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kaks last ühes toas- millised on reeglid?
