Hei, olen 23 aastane kuid möödas juba kaks raseduse peetumist.
Esimene oli 2020 aastal 5+1 ja teisest sain teada täna 8+5 ????. Nüüd ongi peal täiesti abitu tunne, et kuhu ning mis edasi. Last sooviksime oma perre kogust südamest ning kindlasti jätkame ka oma katsetustega, et see unistus täita.
Aga, kas kellelgi on mingeid häid soovitusi kuhu tasuks nüüd edasi pöörduda või mida teha? Et järgmise raseduse lõpus saaksime me ikka oma pisikese kätte ????.
Mul oli samuti 2 peetumist järjest ja seejärel pöördusin ITK-sse dr. Erlangi poole, kes tegi igasugu uuringuid. Tänu temale ma jäin ka rasedaks ja nädal tagasi sünnitasin.
Soovitaks autoantikehade, kilpnäärme hormoonide ja hüübimishäiretega seotud näitajaid (geenimutatsioonid vb veel mingid) verest määrata lasta. Mul avastati peale kahte järjestikust (ja kokku kolme) raseduse peetumist neid tehes (ise palusin uurida oma günekoloogil, siis polnud teadlikki veel sellisest geenist nagu MTHFR) MTHFR geeni homosügootne mutatsioon c667t, mis häirib foolhappe ja homotsüsteiini ainevahetust (ensüümi aktiivsus langenud) ning VÕIB olla seotud raseduste katkemiste/peetumistega (on vastuolulised uuringud, ühed lükkavad ümber, mõned kinnitavad seost.), teooria peaks olema, et platsenta väikestes veresoontes tekivad mikrotrombid ja loote verevarustus häirub seetõttu. Nüüd olen üle kantud rasedusega lõpusirgel, võtsin raseduse alguses rohkelt aktiivses vormis foolhapet (sünteetilist foolhapet väidetavalt ei tohiks võtta, seda ei suuda mutatsioonikandja aktiveerida ja see blokeerib lihtsalt retseptoreid) ja üldse B-kompleksi vitamiine (ecosh.ee-st tellituid), hiljem väiksemas doosis ja ebaregulaarsemalt, kuna sain oma normi ülemises piiris olnud homotsüsteiini taseme liigagi alla (kõrgem tase seotud suurema trombiohuga) ja vitamiini tasemed üles ning süstisin (siiamaani süstin) kogu raseduse aja alates lapse südamelöökide tuvastamisest verevedeldajat (madalmolekulaarset hepariini enoksapariini). Muidugi on arste, kes ütlevad, et põhjuslikku seost ei ole ja ei ole ilmselt nõus ravima, aga on ka selliseid (nagu näiteks minu oma), kes ütlevad, et noh, proovime, kaotada ka midagi pole.
FB-s on ameeriklastel lausa MTHFR toetusgrupp, sealsed lood on muidugi enamasti oluliselt ekstreemsemad kui paar järjestikust peetumist ja seal suurem hulk arste ei ole nõus ka ravima ning ei usu seost.
Kuna selle geeni mutatsioonide (on kahte tüüpi mutatsiooni, kas homosügootses või heterosügootses vormis, vastavalt siis kodeeritava ensüümi aktiivsus rohkem või vähemal määral langenud) levimus populatsioonis on ~10%, siis seetõttu ilmselt paljud arstid ei usugi seost.
Aga no põhimõtteliselt tuleks alustada sellest, et leiad günekoloogi, kelle poole oma murega pöörduda ja kes on nõus põhjalikumat uurimist läbi viima, sh. ka geneetikule saatma mõlemad osapooled. Muu minu jutt kaldus juba väga spetsiifiliselt ühekülgseks mu oma kogemuse tõttu.
Esimesel trimestril peetub/katkeb väga suur osa rasedusi, selles ei ole midagi eriskummalist. Proovi lihtsalt uuesti ja varsti õnnestub!
5 x järjest peetus, pöördusin Dr Erlangi poole ITK-s ja 2 tervet last(2a ja 4k) nüüd käes. Mina soovitaks abi otsida, raiskasin palju aastaid!
Mina pöördusin Pelgulinna viljatuskliinikusse. Tehti põhjalikud proovid ja leiti ka viga kiirelt ülesse. Väga põhjalikud arstid. Kiidan
