Esileht Pereelu ja suhted Kaks või kolm last

Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )

Teema: Kaks või kolm last

Postitas:
Kägu

Mul on 3 last 7-aastaste vahedega. Pole tõesti vahet, kõikidega on olnud võrdselt lihtne.

Teine asi oleks muidugi 3 last 4-5 aasta sees saada. Seda ma ausalt öeldes ette ei kujutaks, mulle meeldib, et kõikidel mu lastel on olnud võimalus piisavalt kaua “kõige väiksem” olla.

7-aastaste vahedega, see on pigem nagu kolm üksikut last, sest koos nad ju mängida ei saa. 14-aastast võib hoidjana kasutada, aga seda ma ka jällegi päris õigeks ei pea.

mul ongi kolm last viie aasta jooksul ja nad on koos kasvanud ja on nüüd koos teismelised. minu meelest leiavad väikse vanusevahega lapsed palju paremini endile tegevust ja nö hoiavad üksteist. 7 a vanusevahe puhul on kõik ikka nagu ühelapselisel, lihtsalt mitu korda järjest. minu jaoks oleks see ka endale väsitavam – kogu aeg on peres väike laps, ma vist ei jõuakski ära oodata seda, mil nad suureks kasvavad :)))

Mul tuli kohe selline õudus silme ette, et kui on mitu teismelist korraga, et no siis peab küll rahapuu kodus kasvama. Mul üks teismeline on ja tal on koguaeg midagi vaja, eriti uusi riideid ja jalatseid ja ega need ei või suvalised olla, ikka teatud hinnatud firmad. Tütarlaps ehk siis meiki ka. Õnneks on teine alles lasteaialaps ja talle saan ise riideid valida, meigist rääkimata. Üks läheb kooli, on juba kulud suured. Ma ei taha mõeldagi, et kui neid peaks korraga mitu olema. Vähem kulukam on minu meelest siiski just nii. Suuremat väiksemat hoidma ei pane. Tean omal nahal väga hästi, et see pole normaalne, sest ka mul ja mu õel on suur vanusevahe ja minu lapsepõlv jäi kesiseks tema pideva hoidmise ja kantseldamise tõttu. Kõik peavad saama lapsed olla ja ei olegi normaalne neid hakata koormama kohustustega, mis nende kohustus tegelikult ei ole. Oma lapsele nii ei tee. Samas mulle sobib ja on omal lihtsam, et üks on niivõrd suur, et saab enamus oma asjadega ise hakkama. Koos on nad ka toredad, väiksem teeb nalja ja suurem naerab ja jäädvustab neid hetki telefonisse sel ajal kui mina koduseid toimetusi teen. Olen suuremalt kuulnud, et mitmed sõbrannad ja sõbrad on öelnud, et neil võiks ka olla selline lahe ja naljakas väike õde.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
rosinakypsis

Oi, küll see teema kõnetab!
Mina olen ise 3-lapselisest perest ning soovisin aastaid ka ise 3 last – kuniks sündis mu teine laps. Julm, aga tõsi. Kohati on nii raske, et nutan salaja või marsin lihtsalt kodust välja värsket õhku hingama, et mitte plahvatada. Ja ometi kinnitati ka mulle, et mida rohkem lapsi, seda lihtsamaks läheb. No ei pruugi nii minna, mitte kunagi ei tea ette!

Üks asi, mis elu vähemalt natuke lihtsamaks teeb, on laste 6-aastane vanusevahe. Poeg läheb juba 3. klassi, on rahulik, kannatlik, vaikne ja pigem omaette nokitseja. Ma ei mäleta, et temaga väga raske oleks olnud, ta hakkas varakult potil käima, on alati maganud nagu nott, kuulab sõna ega jonni. Õpib enamjaolt iseseisvalt ning viitsib ka väikese õega tegeleda.

Mu pisitütar on poja täielik vastand – nagu tulesäde. Ei püsi sekunditki paigal, muudkui tormab, kiljub, kargab, kukub, jonnib… Oeh! Ta on meist kõigist nii erineva iseloomuga, et vahel mehega naljatame, et küllap ta läks haiglas vahetusse. Ta on kohutavalt kange ja jonnakas ning oskab oma häälepaelu väga osavalt kasutada. 😊 Imikuiga oli väga raske ning hetkel on käsil “kohutava kahese” periood, mis kuidagi lõppeda ei taha.

Mis mu jutu mõte oli – ei teagi! 😛 Tahan lihtsalt öelda, et kõik need “õpikulaused” ja ajakirjade roosamannalood à la iga lapsega läheb kergemaks ja lapse kasvatamine on suurim õnnistus – need on alatud ja tekitavad asjatuid süümepiinu. Ainus tõde, mis kehtib, on see, et mida vanemaks laps saab, seda kergemaks läheb. Kaks kõige raskemat aastat on möödas, edasi läheb juba kergemaks – nii lohutan end mina. Ja laste suur vanusevahe on minu arvates just “pääsetee” – ei kujuta ette, kui praeguse 3-aastase “elavhõbeda” kõrvalt peaks tähelepanu jaguma veel teisele pisikesele.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oi, küll see teema kõnetab!

Mina olen ise 3-lapselisest perest ning soovisin aastaid ka ise 3 last – kuniks sündis mu teine laps. Julm, aga tõsi. Kohati on nii raske, et nutan salaja või marsin lihtsalt kodust välja värsket õhku hingama, et mitte plahvatada. Ja ometi kinnitati ka mulle, et mida rohkem lapsi, seda lihtsamaks läheb. No ei pruugi nii minna, mitte kunagi ei tea ette!

Üks asi, mis elu vähemalt natuke lihtsamaks teeb, on laste 6-aastane vanusevahe. Poeg läheb juba 3. klassi, on rahulik, kannatlik, vaikne ja pigem omaette nokitseja. Ma ei mäleta, et temaga väga raske oleks olnud, ta hakkas varakult potil käima, on alati maganud nagu nott, kuulab sõna ega jonni. Õpib enamjaolt iseseisvalt ning viitsib ka väikese õega tegeleda.

Mu pisitütar on poja täielik vastand – nagu tulesäde. Ei püsi sekunditki paigal, muudkui tormab, kiljub, kargab, kukub, jonnib… Oeh! Ta on meist kõigist nii erineva iseloomuga, et vahel mehega naljatame, et küllap ta läks haiglas vahetusse. Ta on kohutavalt kange ja jonnakas ning oskab oma häälepaelu väga osavalt kasutada. 😊 Imikuiga oli väga raske ning hetkel on käsil “kohutava kahese” periood, mis kuidagi lõppeda ei taha.

Mis mu jutu mõte oli – ei teagi! 😛 Tahan lihtsalt öelda, et kõik need “õpikulaused” ja ajakirjade roosamannalood à la iga lapsega läheb kergemaks ja lapse kasvatamine on suurim õnnistus – need on alatud ja tekitavad asjatuid süümepiinu. Ainus tõde, mis kehtib, on see, et mida vanemaks laps saab, seda kergemaks läheb. Kaks kõige raskemat aastat on möödas, edasi läheb juba kergemaks – nii lohutan end mina. Ja laste suur vanusevahe on minu arvates just “pääsetee” – ei kujuta ette, kui praeguse 3-aastase “elavhõbeda” kõrvalt peaks tähelepanu jaguma veel teisele pisikesele.

Meil on ka 4 aastane tütar nii vaidlushimuline, et ega ta ennem ei jätagi kui temaga nõustutakse ja kinnitatakse tema juttu 🙂 Oskab üksi ilusti mängida, aga kui suhtleb, siis on väga intensiivne ja domineeriv meiega ja on üldse tundlikum ja tujukam tegelane.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul tuli kohe selline õudus silme ette, et kui on mitu teismelist korraga, et no siis peab küll rahapuu kodus kasvama. Mul üks teismeline on ja tal on koguaeg midagi vaja, eriti uusi riideid ja jalatseid ja ega need ei või suvalised olla, ikka teatud hinnatud firmad. Tütarlaps ehk siis meiki ka.

nojah, meie teismelised ongi kõik tüdrukud… ilmselt siis meil kas on rahapuu ja ma ei ole selle langevaid lehti lihtsalt tähele pannud või on meil väga mõistlikud lapsed. pigem siiski seda teist, kuigi rahapuudust meil ei ole. keskmine alles hiljuti meenutas, et oot, viimati ostsin mingi uue riide vist eelmisel suvel (ses mõttes uue, et ta on sekkarifänn).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul on olnud mehega arutelu, kas kaks või kolm last – tema tahtis kolme, mina kahte.
Praegu on suhted muudel põhjustel nii kehvad, et ilmselt tuleb lahutus ja rohkem lapsi sellisesse suhtesse saada ei julge. Isegi kui teiste perede kolm last tundub tore kooslus, siis ma lahku minemise korral, isegi jagatud hoolduse puhul, kolmega korraga üksi hakkama ei saaks. Kuna ma ei ole ka väga osav pereema ja perenaine (kuigi pean ennast siiski üsna heaks emaks), siis kaks last on minu puhul täielik ülempiir.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen ise ainus laps ja kohe kuidagi ei tahtnud endale üht last. Mäletan liiga hästi seda igavust, lisaks olen harjunud oma tahtmist saama. No ei tundunud ahvatlev perspektiiv.

Ja siin ma nüüd olen oma kolmega. 7,8 ja 5a. Esiteks, see jutt unusta ära et mida rohkem neid on, seda kergem. Ei!! Pesamuna, poiss, genereerib päevast päeva pahandusi, hoolimata sellest kui palju temaga tegeleda või epistleid maha pidada. Kohati tundub, et energia ülejääk on meeletu, lisaks räägib 24/7 ja ootab et talle ka pikalt ja põhjalikult vastatakse. Väsitav. Muidu on rõõmsameelne ja hooliv laps.
Tüdrukud on jälle mõlemad parajad fruktid, kaheksane on eelpubekas, ei mahu oma kesta ära, keskmine on tugeva õiglustundega, samas kinnine, kui mingi probleem, sulgub oma kesta. Omavahel mängivad ja sama palju ka kisuvad.

Teiseks, auto. Ei ole vaja 7kohalist, need 2 lisaistet võtavad pagasiruumi ära. Piisab ruumikast pereautost, kus kolm istet eraldi. Mingi autoajakiri (Tehnikamaailm, Autobild vms) korraldas automüüjatele testi, ülesandega suruda 5 kohalisse autosse 2 turvatoooli. Päris paljud põrusid. Meie pereauto on Subaru Outback, 5kohta, aga taga on ruumi palju, ka täiskasvanud sirutavad jalad välja. Mõnusalt mahukas pagass ka.

Kolmandaks – raha. Riiklik toetus ei kata sugugi kõike, nipitama peab, toit vast kõige suurem kuluartikkel. Koroona lennutas kõik nädala toiduarved kosmosesse, kui ikka teed süüa 3x päevas 5le inimesele, siis 50-60€ ei mängi välja. Muus osas, riided seljas, mänguasju saavad, väljasõite teeme ka.

Neljandaks, iseenda olek. Minu kolm ei ole kaugeltki kerged lapsed ja käsi südamel, ma ei tunne seda paljuräägitud emaduse tunnet, et ma naudin oma lapsi ja muud polegi õnneks vaja. Muidugi ma armastan oma lapsi, aga see ei ole ahviarmastus, ma tunnen et on õige olla õhtuks rampväsinud ja et ma soovin oma lastest puhkust. Oma osa mängib kindlasti vanusevahe, neid ei saa ükshaaval hellitada, vaid ikka kõik korraga tahavad midagi, pidevalt mõista kohut, keela ja kamanda.

Õhtuti lähen tavaliselt koeraga jalutama, hea rahulik tund aega oma mõtteid mõelda ja koer saab ka aiast välja. Muidugi pole päevad vennad ja ikka on häid päevi ka, lihtsalt argipäev on nagu kirjeldasin. Kui tunned et see kolmas on puudu, tee ära. Minu norm on täis, tehtud-nähtud-kogetud, aitab ka.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sama kolme lapsega, nüüd on rahumeeli just täpselt “norm täis”, rohkem ei tule kindlasti. Ja igaühel ongi see “norm” erinev. Mis teie pere norm on, seda peate siis selgeks mõtlema ja ega ta päriselt selgeks ei saa, enne kui otsusega (kas siis kahelapselisena või kolmanda pesamunaga) elanud olete, eks siis selgub hiljem, kas sai vähe, palju, või just parasjagu.

Mismoodi peaks kolmega kergem olema kui kahega, see pole muidugi loogiline jutt, samuti ka see, et no pole sugugi vahet, on neid siis kaks või kolm. Kui sul on kümme last, siis 11. vast tõesti enam ei ole vahet, aga paljude perede piir sealt kahe juurest jooksebki, rohkem ei jaksa, igas mõttes. Meie jaksame, aga me oleme ehk üle keskmise jaksav pere. Ja ise me neid lapsi tahtsime, nüüd oleks patt viriseda.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on 18-14-9. Loobusime 3nda kasuks välisreisidest, ei kannata välja lihtsalt nii suurt kulutust aga imelik oleks reisida selle 3 asemel 4kesi. Mul on lihtne vaikne pere, meile sobib ja iial ei kahetse seda otsust, et hakkaks õige kolmelapaeliseks pereks!

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lastel on 8-aastat vanusevahet ja alati naersin, et see on parim valik – et kui pubekas oma maailmavalus vindi ülekeerab – siis on nii mõnus väikelapsega ninnunännutada, et tema jaoks olen ma maailma parim ema. Nüüd on noorem laps pubekas ja nii hea on suure pojaga maailmaasju arutada ja teada, et oleme väga head vanemad talle olnud, kui väiksem jälle mossitab ja millegagi rahul ei ole.
Minule sobib suur vanusevahe lastel, nad möllavad ja mängivad koos, samas on mul kummagi jaoks olnud piisavalt privaataega. Ma ei nõutu sellega, et lapsed seda ei vaja või et seda saaks asendada laste omavaheliste koosolemistega.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuigi võivad tekkida tüüpilised kolmese grupi hädad, et kaks on liidus ja kolmas nagu välja tõugatud või tõrjutud ja siis sellised tülid.

Meie peres kandus see muster nii jõuliselt välja ka täiskasvanuikka, et selliseid inimesi, kes koguaeg omavahel sõbralikult suheldud saaks meist kolmest ei tulnudki. Kolm on kolm, midagi pole parata. Kaks õde, üks vend. Noorem õde eluaeg rivaalitsenud vanemaga, seda eriti venna tähelepanu pärast. Vend on lükka-tõmba sinna, kust tuul puhub. Vanem õde väsis suhtlemisest nendega üldse. Ei soovigi rohkem kokku puutuda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen ise 3-lapselisest perest ning soovisin aastaid ka ise 3 last – kuniks sündis mu teine laps. Julm, aga tõsi. Kohati on nii raske, et nutan salaja või marsin lihtsalt kodust välja värsket õhku hingama, et mitte plahvatada. Ja ometi kinnitati ka mulle, et mida rohkem lapsi, seda lihtsamaks läheb. No ei pruugi nii minna, mitte kunagi ei tea ette!

Su noorem laps on alles kaheaastane! Nii et see võib muutuda. 😛

Mul on kaks kanget väikest tüdrukut kodus – imelik, nende vanematest vendadest ma sellist jonnakust ei mäleta. Aga ma olen ikka väga rahul, et nad mul on, ja et neid on kaks, isegi kui vahel tuleb kahe kange kokkupõrkeid lahendama minna.

Mul on teise ja kolmanda vanusevahe 11 aastat, nii et loomulikult oli seal suur vahe, kas oli kaks teismelist või kaks teismelist pluss beebi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuigi võivad tekkida tüüpilised kolmese grupi hädad, et kaks on liidus ja kolmas nagu välja tõugatud või tõrjutud ja siis sellised tülid.

Meie peres kandus see muster nii jõuliselt välja ka täiskasvanuikka, et selliseid inimesi, kes koguaeg omavahel sõbralikult suheldud saaks meist kolmest ei tulnudki. Kolm on kolm, midagi pole parata. Kaks õde, üks vend. Noorem õde eluaeg rivaalitsenud vanemaga, seda eriti venna tähelepanu pärast. Vend on lükka-tõmba sinna, kust tuul puhub. Vanem õde väsis suhtlemisest nendega üldse. Ei soovigi rohkem kokku puutuda.

See tegelikult ei sõltu laste arvust. Me õega olime kahekesi aga rivaalitsesime samal moel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul tuli kohe selline õudus sil me ette, et kui on mitu teismelist korraga, et no siis peab küll rahapuu kodus kasvama. Mul üks teismeline on ja tal on koguaeg midagi vaja, eriti uusi riideid ja jalatseid ja ega need ei või suvalised olla, ikka teatud hinnatud firmad. Tütarlaps ehk siis meiki ka.

Minul on kodus kolm teismelist. Aga mul ei ole mingit probleemi sellega, et nad ebarealistlikke soove avaldaks. Ma olen pere eelarve neile lahti seletanud. Igal ühel on teatud summa, mille eest nad rõivaid võivad osta ja ülejäänud soovid nad finantseerivad ise oma taskuraha või sünnipäevaraha kasutades.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas siis ikkagi on, kas kahe lapsega on olulisemalt kergem kui kolmega või ei ole erilist vahet? Uurin ainult igapäevaelu kohta, arusaadav, et kolme lapsega kulub rohkem raha, vaja soetada suurem auto jms. Südames on meil abikaasaga soov kolmanda järele, aga kõhklema paneb, kas jaksame ikka kolmega hakkama saada. Rahaliselt pole probleemi, ka maja on suur ja vajadusel on olemas tugi meie vanemate näol.

Sel juhul ei usu, et kolmas probleeme põhjustab. Emotsionaalselt on kõige suurem shokk yldse esimese lapse saamine, kolmas tuleb ja integreerub juba nagu möödaminnes.
Kahe lapsega on niikuinii juba segasumma suvila, kolmas midagi juurde sinna ei lisa.
Rahalises mõttes ja logistiliselt muutub ainult reisimine kallimaks ja keerukamaks, muu jääb samaks. Alati kas oma villa, suur sviit või kaks eraldi double tuba. Meie reisime nii, et lapsehoidja ka. Yks tuba tal kahe lapsega ning meil mehega teine tuba yhega. Või kui villa võtame, siis lapsehoidja ikka abiks, kui tahad ise murevaba puhkust. Aga see kahe väikesega tegelikult kõik samamoodi.

0
0
Please wait...

Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )


Esileht Pereelu ja suhted Kaks või kolm last