Lapsed tulevad maailma paari nädala pärast. Kas kahe vastsündinud beebiga saab üksi hakkama? Jagage kogemusi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.03 19:51; 30.03 18:36; 30.03 18:39;
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )
Teema: Kaksikute üksikema
12.03.2016 19:51
To report this post you need to login first.
13.03.2016 09:31
Oleks hädasti abijõudu vaja. Kas pole ema või kedagi teist sugulast, kes mõneks nädalaks sinu juurde jääda saaks? Sa ei tea ette, kui räbalasti sa ennast füüsiliselt tunda võid (kas tuleb keiser või sünnitad) ja magamatus on esialgu kindlasti. Ilma igasuguse toeta oleks väga raske, isegi kui keegi on vähemalt kõrval, kellel on lastega kogemusi, oskab aidata ja vähemalt nõu anda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.03 09:31; 04.04 14:12; 14.12 09:48;
To report this post you need to login first.
14.03.2016 15:29
Et nagu kogu aeg ainult üksinda?
Ilmselt vapramad saaksid hakkama, aga eriti lihte see ei ole. Hakkama tegelt saab ideaalselt, aga vaim vajab vahel puhkust.
24/7 ja niimoodi kuni laste suureks saamiseni on väsitav. Ma olen E-R üksi, siis tuli mees koju. Aga ma väsisin sellest ka ära. Kui peaks, siis on muidugi jõu jaotamise mehhanismid sootuks teistsugused.
Ja kokkuvõttes, kui ikka vaja on, ega siis ju pole valikut, et ei saaks hakkama.
To report this post you need to login first.
23.03.2016 12:34
Mina olen enda kaksikutega(6 kuused) päeval üksi kodus…saan hakkama. Jah, vahel on raske, kui korraga kisama pistavad v olen ise väsinud, aga pole midagi võimatut. Kui mees viibib töö asjus välismaal c nädal, siis olen 24h üksinda, jah saan jällegi hakkama. Aga vahel on vaja puhkust, minna kasvõi toidupoodi, eemale kõigest…veidikene pead tuulutada. Kui sul on ikka võimalus kedagi vahel appi paluda siis on see super ???? Saad suurte inimeste asju rääkida, muidu mandud titadga veel täitsa ära…
To report this post you need to login first.
27.03.2016 15:11
Olen kaksikute üksikema, kuid esimesel aastal ma ilmselt poleks toime tulnud, kui ema poleks aidanud.
Märkssõnaks on režiim (kellaajalised söömised, pesemised, jalutamaskäigud) ja see, kui harjutad nad öösel magama.
Ilmselt olen selletõttu väga ebapopulaarne ema, aga meid see aitas. Eriti tõhus oli öine magamaharjutamine. Lapsed on praeguseni harjunud minema ühel ja samal kellaajal magama.
Nüüd on nad muidugi juba teiseikka jõudnud ja lähevad nõksu hiljem magama, kuid probleeme pole olnud.
Öine magamaharjutamine oli selline:
Umbes 22.30-23.00 oli tuulutamine, võimlemine, masseerimine (igasugune väntsutamine), siis vann, puhtad mähkmed, kõva kõhutäis, voodisse, tuba pimedaks ja toast välja.
Pole sisuliselt ühtegi magamata ööd olnud.
To report this post you need to login first.
28.03.2016 13:06
Ka mina olen kaksikute üksikema. Esimene aasta oli raske, esimesed kuud isegi väga. Aga hakkama ma sain ja edasi läks kergemaks.
Probleem ongi selles, et sa ei tea, mis seisus oled peale sünnitust. Peale keisrit ei tohi lapsi tõstagi. Nii et kindlast esimesteks nädalateks otsi keegi appi. Minu oli ema abiks.
Minu jaoks oli ka see rütmi leidmine väga oluline. Kuigi ise peab kordades rohkem vaeva nägema, just ise rutiinis olemisega, siis lõpuks tasub see ära. Nii nt ei jää ma siiani kunagi küla peale kauemaks ehk siis kl 21 on minu lapsed voodis ja magavad. See annab mulle endale 2-3 tundi OMA aega.
Kui juhe väga kokku hakkas jooksma, tuli mõni sõbranna ja kasvõi jalutas lastega 2-3 tundi õues kuni mina kodus… magasin või vannis käisin.
To report this post you need to login first.
30.03.2016 18:36
30.03.2016 18:39
04.04.2016 14:12
Kõige tähtsam alguses on nad saada tegema kõike korraga (no mina imetasin ka korraga, aga seda võib veidi varieerida). Kui nad on ärkvel kordamööda, ei jää sulle ühtegi hingetõmbeaega, see oleks päris hull.
Esimesed kuud on rasked ka siis kui isa on olemas 🙂 alles kolmandal kuul hakkas tunduma, et äkki on võimalik ellu jääda. Imeta, kui lapsed magavad, lüpsa piima välja (meil oli sellega igavene jama, brrrr), hiljem gaasivalud. Sünnitusmajas küsiti, et kuidas ise magada saate, kas tuleb 8t kokku, ma vaatasin nagu kuutõbist, sest uneaeg alguses oli 3-4t… ei ole väga jätkusuutlik. Igasugune kodu heakord ja söögitegemine on päris miinimumini viidud sel ajal, eaasi et ellu jääksi(te) 🙂
On need su esimesed lapsed? Siis oleks mõni teadjam inimene abiks! Õpid muidugi ja juba nädala pärast oled ühe käega tita pespupesemises ja muus kõva käsi, aga ikka tekib küsimusi jne. Teeb kasvõi süüa jne.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.03 09:31; 04.04 14:12; 14.12 09:48;
To report this post you need to login first.
07.06.2016 16:11
Meie esimene aasta oli väga-väga raske, kuna üks laps sündis kaasasündinud südamerikkega, algul iseseisvalt ei söönud ja suurema osa ajast viibisime erinevates haiglates. Kolisime minu ema juurde. Muidu poleks suutnud hakkama saada. Oli aegasid kui 24h jooksul sain kokku magada 14 min ja seda ka mitte järjest (jah võtsin reaalselt aega). Olin nõrkemas. Kaotasin kaalust, kuigi juba enne olin väga väike, siis sellel ajal võis mind panna anorektikute klubisse. Lihtsalt ei jätkunud aega, et süüa. Meie ei saanud režiimi paika ja see tähendas seda, et olingi rakkes 24h. Üks lõpetas söömise, teine alustas, üks jäi magama, teine ärkas, üks oli nõus vankris magama, teine mitte. Kohutav aeg oli. Ainult see, et me mu ema juures olime, jättis mind pinnale. Kui režiim paika saada kohe algul ja lapsed terved on, siis saab ilusti hakkama, aga aja, et mõne täiskasvanuga suhelda, peaks ikka leidma.
To report this post you need to login first.
17.07.2016 22:30
On võimalik hakkama saada. Mina sain 3.a ja kaksikutega samal ajal hakkama. Nutu peale ei tohi närvi minna vaid peab külma närvi hoidma ja peab olemas olema rûtm – kõike tehakse koos ja samal ajal. Kui nad on su esimesed lapsed siis on oluliselt raskem ja keegi värske mõne kuuste – aastaste kaksikute ema peaks nõu andma tihti. Fbs on igasugu kaksikute grupid ka. Mina võin ka nõuga aidata kui soovi on.
To report this post you need to login first.
09.08.2016 17:33
Lapsed jah harjutada ühele režiimile täiesti teadlikult sünnist peale. Ma tean kaksikute emasid, kes on lasknud neil olla erinevas rütmis, aga mina ei kujutanud seda ette, et üks magab ja teine on ärkvel, üks sööb ja samal ajal teine ärkab õues vankris – mis siis teed, ei raba ju tissi/pudelit suust, et teist last väljast tooma minna, samas, mis muud sul üle jääb? Nii et jah: ühine päevarežiim.
Magamata öid ei pruugi tulla. Meie lapsed magasid öösiti väga kenasti, paari söögipausiga. Sellist lihtsalt üleval istumist, öö ja päeva vahetamist või öiseid nutumaratone õnneks polnud.
Raske aeg oli kusagil esimese ja teise elukuu vahel, kui igal õhtul punkt kl 19 algas nutumaraton. Kui sel kellaajal üksi kodus olin, võttis küll päris nõutuks. Istusin fitnesspallil, mõlemad tited süles, ja hüplesin üles alla 🙂
See on hea sooovitus, et nutust ei tohi endast välja minna. Kui võtad seda loomuliku osana beebiks olemisest, siis on endal palju lihtsam.
To report this post you need to login first.
06.09.2016 11:21
Meie esimene aasta oli väga-väga raske, kuna üks laps sündis kaasasündinud südamerikkega, algul iseseisvalt ei söönud ja suurema osa ajast viibisime erinevates haiglates. Kolisime minu ema juurde. Muidu poleks suutnud hakkama saada. Oli aegasid kui 24h jooksul sain kokku magada 14 min ja seda ka mitte järjest (jah võtsin reaalselt aega). Olin nõrkemas. Kaotasin kaalust, kuigi juba enne olin väga väike, siis sellel ajal võis mind panna anorektikute klubisse. Lihtsalt ei jätkunud aega, et süüa. Meie ei saanud režiimi paika ja see tähendas seda, et olingi rakkes 24h. Üks lõpetas söömise, teine alustas, üks jäi magama, teine ärkas, üks oli nõus vankris magama, teine mitte. Kohutav aeg oli. Ainult see, et me mu ema juures olime, jättis mind pinnale. Kui režiim paika saada kohe algul ja lapsed terved on, siis saab ilusti hakkama, aga aja, et mõne täiskasvanuga suhelda, peaks ikka leidma.
Nii tubli oled 🙂
Kallid sulle.
Naised ja emad on ikka vaprad.
To report this post you need to login first.
03.10.2017 04:12
Naised ja emad on ikka vaprad.
oh jah.
no võtke loogiliselt: mitu last on mitu last, muidugi on ühest kinnihoidmine lihtsam kui kahest.
mida uhhuud küsimust.
To report this post you need to login first.
21.11.2017 22:16
Ka mina olen kaksikute üksikema. Esimene aasta oli raske, esimesed kuud isegi väga. Aga hakkama ma sain ja edasi läks kergemaks.
Probleem ongi selles, et sa ei tea, mis seisus oled peale sünnitust. Peale keisrit ei tohi lapsi tõstagi. Nii et kindlast esimesteks nädalateks otsi keegi appi. Minu oli ema abiks.
Minu jaoks oli ka see rütmi leidmine väga oluline. Kuigi ise peab kordades rohkem vaeva nägema, just ise rutiinis olemisega, siis lõpuks tasub see ära. Nii nt ei jää ma siiani kunagi küla peale kauemaks ehk siis kl 21 on minu lapsed voodis ja magavad. See annab mulle endale 2-3 tundi OMA aega.Kui juhe väga kokku hakkas jooksma, tuli mõni sõbranna ja kasvõi jalutas lastega 2-3 tundi õues kuni mina kodus… magasin või vannis käisin.
G
Võib küll tõsta lapsi peale keisrit. Mina tõstsin neid isegi koos turvatooliga ja lükkasin ise vankrit. Mul oli erakorraline keiser.
To report this post you need to login first.
07.12.2017 01:30
alguses kindlasti keegi appi – sa ei oska praegu prognoosida, kuidas sünnitus kulgeb,
kuidas hilisem magamatus mõjub, kuidas lastega harjumine sujub ja kui kiiresti kohaned ja oma n-ö rütmi kätte saad.
kui esimene šokk:) möödas ja rütm sees, igapäevaelu taas n-ö kontrolli all, siis saad üksi ka hakkama.
To report this post you need to login first.
14.12.2017 09:48
Kui teemaalgaja veel siin käib, siis oleks huvitav teada, kuidas läinud on, lapsed varsti kaheaastased tal.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.03 09:31; 04.04 14:12; 14.12 09:48;
To report this post you need to login first.
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
