Esileht Beebi ja mitmikud Kakskeelne pere

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )

Teema: Kakskeelne pere

Postitas:

Tere

Hetkel ootan oma esimest last ja mul oleks küsimus lapsevanematele, kellel on kaks emakeelt. Kuidas lapsele õpetada mõlemat keelt nii, et see kuidagi lapsele halba ei teeks (et hakkab kahte keelt sassi ajama jne)? Meil lihtsalt nii, et oleme ise vene rahvusest, sugulased, vanaemad ja sõbrad enamus venekeelsed, ise kodus räägime eesti keelt.
Paljud ütlevad, et rääkige kodus ikka samamoodi edasi, aga samas olen kindel, et siis ei saa laps vene keelt ikkagi selgeks,sest meiega veedab ju enamuse ajast+ elame ikkagi eesti riigis ja eesti keel jääb alati domineerima.
Olen ise näinud sõimerühmas lapsi, kes räägivad puhtalt nii eesti kui vene keelt.. Äkki siin isegi mõni psühholoog vms, kes oskaks soovitada, kuidas seda kõike teha õigesti?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kumbki vanem räägib lapsega üksnes ja eranditult oma emakeeles. Omavahel rääkige mehega niimoodi edasi, nagu olete harjunud.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nagu eelmine ütles. Laspele ei õpetata keelt, vaid laps ise omandab keele.

Ma olen ka ise kakskeelsest perest, kuid vene keelt rääkimisena ei omandanudki korralikult, st räägin nagu keskmine eestlane. Arusaamise omandasin küll väga hea. Selles mõttes olen vist erand, et ma ei hakanud isaga kunagi vene keeles rääkima, vaid võiski olla kõrvalt meid veider kuulata – isa rääkis minuga vene keeles ja mina vastasin eesti keeles ja kõik toimis 😀 Kahju muidugi, et ma normaalselt vene keelt rääkida ei oska 😀

Aga siiski arvan, et ära muretse liialt ja ära mõtle liiga pingsalt sellele, et laps peab kindlasti mingi x või y keele perfektselt omandama. Elus ja lapse kasvatuses on palju olulisematki, kui et milline saab lapse põhiliseks keeleks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Haridus olgu sajaprotsendiliselt eestikeelne. Kui kodus õpetada teist keelt juurde, ei tohi unustada seejuures grammatikat ja reegleid. Palju on elu jooksul nähtud neid, kes ei oska ei eesti keelt ega vene keelt hästi, vaid mõlemat keskpäraselt. Sõnade järjekord lonkab ja komasid ei osata õigesse kohta panna.
Võib-olla tasuks logopeediga konsulteerida siis, kui laps on juba aastakese kasvanud?

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitatakse tõesti teha nii, et kumbki vanem räägib lapsega oma emakeeles – sinu suguvõsa ka siis vene keeles ikka.

Midagi halba see lapsele ei tee, pigem ikka head – ise kadestan väga inimesi, kes kodust mitu keelt kaasa said.

Kakskeelsest perest laps võib algul sõnu ja vorme sassi ajada, samuti võib kõne areng esimestel eluaastatel näida aeglasem kui eakaaslastel. Kui õpid korraga klaverit ja flööti, arened ka algul aeglasemalt kui vaid ühele pillile keskendudes. Aga peagi hakkavad erinevad pillid teineteist toetama ja sinu muusikaline maailm on rikkam. Keeltega sama lugu.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Kakskeelsus perekonnas ja kaskeelse inimesena kasvamine on väga normaalne ja levinud nähtus, samuti lapse väga võimekale ja vastuvõtlikule ajule täiesti jõukohane – lapsed omandavad kahte keelt sama kergusega nagu üht keelt… õige pisut võib hiljem rääkima hakata, aga ei pruugi, ning lasteaia-koolieas ei ole eakaaslastest keeleoskuse osas kehvem. Kartma kakskeelsust ei peaks, vastupidi keeleteaduses on tõestatud kakskeelsuse väga positiivseid mõjusid lapse aju arengule, paindlikkusele, kohanemisvõimele. Võiks isegi öelda palju õnne teile, et teie lapsel on võimalus kasvada kakskeelses peres, mis rikastab tema keeleomandamise kogemust! Mina kunagi õpinguteajal lapsekeele arengut õppides isegi unistasin sellest, et mul kunagi oleks ka kakskeelsed lapsed – läks aga teisiti! 😀 Aga jah, üldreegel (mis garanteerib ka selle, et laps omandab tõesti kvaliteetse ja rikkaliku ja nüansseeritud keele) on alati see, et ÜKS VANEM, ÜKS KEEL. Ehk igaüks peaks rääkima oma emakeeles lapsega, see on see keel, mida sa oskad kõige paremini, kõige varjundirikkamalt ja soravamalt. See, mis keelt ema-isa omavahel räägivad last nii palju ei mõjuta. Mõjutab ikka see, kui palju lapsevanem üldse lapsega tegeleb, temaga räägib, talle asju seletab (juba beebieast peale!).

Üks väga hea kakskeelsust toetav tegevus on ka beebiviiplemine, millega võite pihta hakata alates ca 6. elukuust. Sellest metoodikast võid täpsemalt lugeda beebiviiplemine.ee/blog, aga kakskeelsuse vaatepunktist ütlen niipalju, et viibete kasutamine aitab lapsel hakata orienteeruma nendes kahes keeleruumis ning looma seoseid kahe kasutatava keele vahel… et ta hakkabki mõikama, et “ohhoo! emme ütleb MOLOKO ja issi ütleb PIIM, aga nad teevad seda sama käemärki sinna juurde, järelikult on need sama asi” 🙂
Et viiped on mõlemal samad, aga kumbki räägib siis oma keeles sinna juurde!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jätkake samamoodi nagu seni. Kunstlikult millegi muutmine pikemas perspektiivis nagunii ei toimi. Mina mõtleksin hoopis sellele, mida ma olemasolevale olukorrale lisada saaksin – kui sugulastega toimuks suhtlus vene keeles, aga oled mures, et seda suhtlust ei ole piisavalt palju, et keel korralikult selgeks saada, siis võiks kaaluda venekeelset hoidjat ja hiljem venekeelset lasteaeda. Tulevikus kui laps juba koolis käib, võib leida venekeelse huviringi või igasuvise laagri.

Kui ta teist keelt päris ideaalselt selgeks ei saa, pole sellest midagi, kõige olulisem, et korralik põhi on all, millele edasist ehitama hakata kui selleks tulevikus huvi või vajadust peaks olema.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil võib kodus kuulda kolme erinevat keelt, aga me pole olukorda üle mõelnud. Isa räägib ühte keelt, mina teist keelt ja omavahel me räägime kolmandat. Mina isiklikult olen arvamusel, et keeled ainult rikastavad ja oleme lihtsalt jätnud nii, et me räägime temaga eranditult ainult oma keeles ja omavahel ka nii nagu tavaliselt. Hetkel saab aru nii eesti- kui vene keelest. Ütleb “aitäh” ja “lamp”. Vene keelseid sõnu pole, aga nagu ma mainisin…me ei stressa üle. Saab ilusti aru, kui talle vene keeles öelda ka “auto” või “kus on…”. Neid palju millest ta aru saab nii eesti- kui vene keeles. Oleme ka viipeid kasutanud nagu keegi eelnevalt mainis ja see teeb ka asja kergemaks ning tema jaoks arusaadavamaks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )


Esileht Beebi ja mitmikud Kakskeelne pere