Supikogu on ka siin imelik külakost. Viiakse ikka midagi, mida saab kohe lauale panna.
Teemaalgatuse rõhuasetus ei ole selles, mis on või ei ole viisakas. Küsimus on toitumisharjumustes. Ja arvamuses, mida pidada normaalseks, mida mitte.
Supikogu on ka siin imelik külakost. Viiakse ikka midagi, mida saab kohe lauale panna.
Teemaalgatuse rõhuasetus ei ole selles, mis on või ei ole viisakas. Küsimus on toitumisharjumustes. Ja arvamuses, mida pidada normaalseks, mida mitte.
einoh, ega minagi ainult rootsudest suppi ei tee, puljongi saab tõesti nendega valmis, aga ega see liha, mis nende rootsude küljes mitmeid tunde keenud, enam supi sisse tagasi panna ei kõlba.
Nokid siis rootsud enne lihast puhtaks, paned liha kõrvale ja rootsud keedad puljongiks. Pärast paned liha supi sisse tagasi.
Mina just hiljuti tegin koorest lõhesuppi, tegin suurele perele suure pajatäie (ca 6 l). Kasutasin ära 2 pakki kuumsuitsu lõhe”ribisid” ja lisaks läks suuremate kalatükkide jaoks 600g fileed (toorest). Väga hea rikkalikult lõhene supp tuli.
lihtsalt mahanülitud nahk pole selline pehme ja ilus
Kõik nahad on lihtsalt maha nülitud. Missugune see mitte maha nülitud nahast püksirihm siis on?
Loomulikult saab roadkillist täiesti korralikke nahkesemeid.
On tõesti jah. Olen isegi üht looma nülginud (ülikoolis, praksi käigus, jahimehed tõid), aga parkimisega me ei tegelenud. Pärast nülgimist tuleb nahk parkida, et sellest midagi teha saaks. Vahet pole, kas nülitud nahk pärineb autoteel hukkunud looma või spetsiaalselt kütitud looma seljast. Kusjuures, kütitud looma nahas on ka auke (enamasti).
Supikogu on ka siin imelik külakost. Viiakse ikka midagi, mida saab kohe lauale panna.
Teemaalgatuse rõhuasetus ei ole selles, mis on või ei ole viisakas. Küsimus on toitumisharjumustes. Ja arvamuses, mida pidada normaalseks, mida mitte.
Ka siin on hulgaliselt inimesi, kes pole elus ise puljongit keetnud. Tean inimesi, kes ei söögi kunagi suppi, siis nad ei hakka ka konte keetma. Seega see ei ole ameeriklaste kohta eriti hea näide.
#3928133: Nende jaoks oli absoluutselt üllatav, et me koorisime ise omad kartulid – nende jaoks oli see kuidagi seotud sellega “vaesed balti riigid pärast nõuk okupatsiooni, inimesed peavad ise kartuleid koorima!” ???? ???? ???? Vähe sellest, me mitte ise ei koori kartuleid, vaid ka ise kasvatame kartuli. ???? Nende jaoks ilmselt midagi ulmevaldkonnast.
Ma kasvatan ka kartuleid ise, sest enda kasvatatud on lihtsalt nii palju paremad. Valin endale meeldivad sordid, kasvatan loomulikult ökolt ja sügisel, kui koor veel hästi õhuke ja sile, sööme neid koorega, sest nii on palju maitsvam.
Mulle tundub, et seal USAs on väga vilets toit ????
Võtan aja maha… reisides!: Söök ja toit USAs (aegonmaas.blogspot.com)
Supikogu on ka siin imelik külakost. Viiakse ikka midagi, mida saab kohe lauale panna.
Teemaalgatuse rõhuasetus ei ole selles, mis on või ei ole viisakas. Küsimus on toitumisharjumustes. Ja arvamuses, mida pidada normaalseks, mida mitte.
Ka siin on hulgaliselt inimesi, kes pole elus ise puljongit keetnud. Tean inimesi, kes ei söögi kunagi suppi, siis nad ei hakka ka konte keetma. Seega see ei ole ameeriklaste kohta eriti hea näide.
Ja mina tean hulga inimesi, kes kunagi ütlesid, et nad suppi ei söö. Miks ei söö? Sellepärast, et nende lapsepõlvekodus kunagi ei tehtud suppi. Kui need inimesed said suureks ja said elukogemust juurde, siis sõid nad vägagi suppi. Aga… Päris supp tuleb kondist, mitte puljongikuubikust!
Ja mina tean hulga inimesi, kes kunagi ütlesid, et nad suppi ei söö. Miks ei söö? Sellepärast, et nende lapsepõlvekodus kunagi ei tehtud suppi. Kui need inimesed said suureks ja said elukogemust juurde, siis sõid nad vägagi suppi.
Mul vastupidi – kasvasin suppide peal üles. Neid tehti kõikvõimalikke ja alatasa. Võin oma 30 erinevat üles lugeda. Vihkan suppe. Olen küll teinud palju aastaid perele vähemalt kord nädalas, aga ise ei söö. Perele maitsevad.
Ja mina tean hulga inimesi, kes kunagi ütlesid, et nad suppi ei söö. Miks ei söö? Sellepärast, et nende lapsepõlvekodus kunagi ei tehtud suppi. Kui need inimesed said suureks ja said elukogemust juurde, siis sõid nad vägagi suppi.
Mul vastupidi – kasvasin suppide peal üles. Neid tehti kõikvõimalikke ja alatasa. Võin oma 30 erinevat üles lugeda. Vihkan suppe. Olen küll teinud palju aastaid perele vähemalt kord nädalas, aga ise ei söö. Perele maitsevad.
Samas, kehakaal on tänu lapsepõlve toitumisharjumusele korras.
Mina kasutan sageli kala supikogu, puljong tuleb maitsvam kui fileest tehtud puljong, lisaks maitseb mulle kalapea. Kõik kalalihatükid sorteerin ka supi sisse. Väga maitsev supp tuleb. Aga kingiks ei viiks lihtsalt seetõttu, et sellisel viisil supi tegemine on üsna töömahukas ja kõik ei soovi sel viisil oma aega täita.
Ja mina tean hulga inimesi, kes kunagi ütlesid, et nad suppi ei söö. Miks ei söö? Sellepärast, et nende lapsepõlvekodus kunagi ei tehtud suppi.
Lasteaias ja koolis on supp põhisöök, seega ma ei tea, kas on võimalik ilma suppidega kokku puutumata üles kasvada. Sellegipoolest ei söö väga paljud ka täiskasvanuna suppe.
Suppidest üldiselt rääkides – kui ma söön suure kausitäie suppi ütleme kell 12, siis kell 14.30 on mul silmade eest näljast must. Pean sööma XXL prae ja mitu võileiba, soovitavalt veel rohkesti keefiri juurde ja puuvili. Kui ma aga keeldun ja suppi ei söö, siis piisab kell 13 väiksemast praest salatiga ja enne õhtut ei taha enam midagi näha, kui siis õuna või kurki.
Minul on IGA supp, ka rammus hernesupp suitsulihaga kindel meetod päeva kalorid kaks korda üle põrutada pluss nälga ka tunda. Võimalik, et sellest, et kõik supid käivad minust läbi väga kiiresti, ükskõik kus ja kes neid tegi. Kohutavad näljatekitajad minu jaoks. Viimati sõin suppi kolmveerand tundi enne teatrisse minekut ja esimese vaatuse lõpuks kippus nälg silmanägemist ära võtma. Vaheajal ma ei julgenud püsti tõusta, sest kõht korises ja pea käis näljast ringi. Söönuks ma enne võileiva või kaks juustu ja tomatiga, poleks söök sel päeval enam meeldegi tulnud.
Supp venitab mao välja ja magu nõuab edasi rohkem toitu. Palju ja lahjat. Mõttetu kraam, kuigi ajuti ülimaitsev. Sööma peaks pigem vähem ja toitvat, vajalike mineraalide ja vitamiiniderohket. Vett saab organism ka ilma magu maakera suuruseks venitamata.
Supp venitab mao välja ja magu nõuab edasi rohkem toitu. Palju ja lahjat. Mõttetu kraam, kuigi ajuti ülimaitsev. Sööma peaks pigem vähem ja toitvat, vajalike mineraalide ja vitamiiniderohket. Vett saab organism ka ilma magu maakera suuruseks venitamata.
Supp ei pruugi sugugi lahja söök olla. See on paras eksiarvamus, et supp on vaid vesi ja sellest jääb kõht tühjaks. Või et kohe varsti tahaks jälle süüa. Pigem on supiarmastajad just korras kehakaaluga.
Kondipuljong on väga kõhtutäitev. Samuti on seal sees palju kasulikke aineid. Kondipuljongit peaks vältima vaid need, kel kehas puriinitase liiga kõrge või kellel on podagra.
Suppidest üldiselt rääkides – kui ma söön suure kausitäie suppi ütleme kell 12, siis kell 14.30 on mul silmade eest näljast must. Pean sööma XXL prae ja mitu võileiba, soovitavalt veel rohkesti keefiri juurde ja puuvili. Kui ma aga keeldun ja suppi ei söö, siis piisab kell 13 väiksemast praest salatiga ja enne õhtut ei taha enam midagi näha, kui siis õuna või kurki.
Minul on IGA supp, ka rammus hernesupp suitsulihaga kindel meetod päeva kalorid kaks korda üle põrutada pluss nälga ka tunda. Võimalik, et sellest, et kõik supid käivad minust läbi väga kiiresti, ükskõik kus ja kes neid tegi. Kohutavad näljatekitajad minu jaoks. Viimati sõin suppi kolmveerand tundi enne teatrisse minekut ja esimese vaatuse lõpuks kippus nälg silmanägemist ära võtma. Vaheajal ma ei julgenud püsti tõusta, sest kõht korises ja pea käis näljast ringi. Söönuks ma enne võileiva või kaks juustu ja tomatiga, poleks söök sel päeval enam meeldegi tulnud.
Eks supil ja supil on vahe ka. Kui sa sööd purgisuppi või puljongikuubikust tehtud suppi, siis on muidugi nii, nagu kirjeldad.
Suppidest üldiselt rääkides – kui ma söön suure kausitäie suppi ütleme kell 12, siis kell 14.30 on mul silmade eest näljast must. Pean sööma XXL prae ja mitu võileiba, soovitavalt veel rohkesti keefiri juurde ja puuvili. Kui ma aga keeldun ja suppi ei söö, siis piisab kell 13 väiksemast praest salatiga ja enne õhtut ei taha enam midagi näha, kui siis õuna või kurki.
Minul on IGA supp, ka rammus hernesupp suitsulihaga kindel meetod päeva kalorid kaks korda üle põrutada pluss nälga ka tunda. Võimalik, et sellest, et kõik supid käivad minust läbi väga kiiresti, ükskõik kus ja kes neid tegi. Kohutavad näljatekitajad minu jaoks. Viimati sõin suppi kolmveerand tundi enne teatrisse minekut ja esimese vaatuse lõpuks kippus nälg silmanägemist ära võtma. Vaheajal ma ei julgenud püsti tõusta, sest kõht korises ja pea käis näljast ringi. Söönuks ma enne võileiva või kaks juustu ja tomatiga, poleks söök sel päeval enam meeldegi tulnud.
Eks supil ja supil on vahe ka. Kui sa sööd purgisuppi või puljongikuubikust tehtud suppi, siis on muidugi nii, nagu kirjeldad.
Ei, endise kokana ja endise kokandusõpetaja pereliikmena me keedame kõik oma supid ise ja loomulikult kondist. Isegi suitsukondid suitsutame ise.
Supisööjad on jah korras kehakaaluga ja tunnevad nälga. Näen neid tööl iga päev. Kui korra kõhu täis söövad, siis on paha-paha. Mina ka söön suppi, maitseb. Aga siis peab ka mingit head kala või liha olema taldrikutäis pärast käepärast. Alakaalulisena ma ei usu näljatunde vajalikkusesse normaalkehakaalu hoidmisel.
Loomulikult on mõistlikum võtta sama lihakogus, pruunistada ja aurutada koos juurviljade, maitseainetega ning süüa ilma liitrit vett sisse larpimata. Kasvõi kondil liha, mis pärast sööki läheb. Seda ballasti pole millekski vaja ja vitamiinid saame ikka toidust kätte. Supi tekstuur võib olla veetlev ja ikka sööme, aga VAJA seda ekstra liitrit vedelikku, mis maitsekuseks vajab ekstrasoola. Vett joome ikka.
Loomulikult on mõistlikum võtta sama lihakogus, pruunistada ja aurutada koos juurviljade, maitseainetega ning süüa ilma liitrit vett sisse larpimata. Kasvõi kondil liha, mis pärast sööki läheb. Seda ballasti pole millekski vaja ja vitamiinid saame ikka toidust kätte. Supi tekstuur võib olla veetlev ja ikka sööme, aga VAJA seda ekstra liitrit vedelikku, mis maitsekuseks vajab ekstrasoola. Vett joome ikka.
Minu supikauss mahutab 0,3 l ehk 300 ml. Koos viilu leivaga täiesti piisav kogus.
Huvitav, kes larbib endale terve liitri sisse?
Loomulikult on mõistlikum võtta sama lihakogus, pruunistada ja aurutada koos juurviljade, maitseainetega ning süüa ilma liitrit vett sisse larpimata. Kasvõi kondil liha, mis pärast sööki läheb. Seda ballasti pole millekski vaja ja vitamiinid saame ikka toidust kätte. Supi tekstuur võib olla veetlev ja ikka sööme, aga VAJA seda ekstra liitrit vedelikku, mis maitsekuseks vajab ekstrasoola. Vett joome ikka.
Minu supikauss mahutab 0,3 l ehk 300 ml. Koos viilu leivaga täiesti piisav kogus.
Huvitav, kes larbib endale terve liitri sisse?
Mul oleks siis kõht 2,5 tunni pärast hele. Sul paneb siis õhtuni vastu ilma näljatundeta?
Praegu mul piisab lõunast kell 11.30 või 12, korralik praad salatiga ja hiljem ehk puuvili. Siis kell 19.30 midagi kergemat ja mitte suppi 🙂 ja näljatunnet pole 45 aastat tundnud.
Mul oleks siis kõht 2,5 tunni pärast hele. Sul paneb siis õhtuni vastu ilma näljatundeta? Praegu mul piisab lõunast kell 11.30 või 12, korralik praad salatiga ja hiljem ehk puuvili. Siis kell 19.30 midagi kergemat ja mitte suppi ???? ja näljatunnet pole 45 aastat tundnud.
Aga öeldaksegi ju, et kasulik on süüa korraga vähe, aga tihti.
Mul oleks siis kõht 2,5 tunni pärast hele. Sul paneb siis õhtuni vastu ilma näljatundeta? Praegu mul piisab lõunast kell 11.30 või 12, korralik praad salatiga ja hiljem ehk puuvili. Siis kell 19.30 midagi kergemat ja mitte suppi ???? ja näljatunnet pole 45 aastat tundnud.
Aga öeldaksegi ju, et kasulik on süüa korraga vähe, aga tihti.
Utreerime ka 🙂 Miks siis peaks sööma 300 g suppi ja 2,5 h pärast juba midagi süüa ja siis nälg ja veel jälle uue supi ja siis uue supi ja salati enne und. Kui saaks süüa 300g liha või kala ja salatit ning kõht läheb kergelt tühjaks alles 4,5-5 tunni pärast. Siis sööks samu hautatud juurvilja ja näiteks muna või kala samas kaalus kui supiports. Süüakse sama vähe ja sama asja, eeldame, aint puljong jääb ära. Nälg jääb ära ja pidev vajadus süüa ka.
46. a eestlane, kes on ka 40. a potipõllumees olnud. Suppi pole elu sees keetnud, puljongit pole elu sees keetnud ja kui keegi tuleks kalasupikoguga…läheb õue lindudele.
Ja kui keegi tuleb nüüd rääkima, et isekeedetud kalasupp on elu alus, siis mingu kuu peale.
46. a eestlane, kes on ka 40. a potipõllumees olnud. Suppi pole elu sees keetnud, puljongit pole elu sees keetnud ja kui keegi tuleks kalasupikoguga…läheb õue lindudele.
Ja kui keegi tuleb nüüd rääkima, et isekeedetud kalasupp on elu alus, siis mingu kuu peale.
Inimene ei peagi olema elus suppi keetnud. Aga sellega, et pole kunagi suppi keetnud, spetsiaalselt uhkustada on ka veider.
Jajah. Uhkustada tuleb muidugi sellega, mitme kalarootsuga vägev puljong keedetakse.
Jajah. Uhkustada tuleb muidugi sellega, mitme kalarootsuga vägev puljong keedetakse.
Kas keegi on siin sellega uhkustanud?
Kusjuures, mitme kalarootsuga keedetaksegi vägev puljong. Kuna sina pole oma elus kordagi suppi teinud, siis ära ironiseeri teemal, millest sa midagi ei tea ja millega kogemus puudub.
Tõsi, ma eelistan süüa kala ja mitte rootsusuppi.
Ja ühest kanast ma viiele inimesrle nädala süüa ei oska teha…
Tõsi, ma eelistan süüa kala ja mitte rootsusuppi.
Ja ühest kanast ma viiele inimesrle nädala süüa ei oska teha…
Sina lihtsalt ei tea, et suppi ei keedeta fileest, vaid kondist. Fileed võid soovi korral veel lisaks sisse panna, aga õige puljong tuleb justnimelt nendest jubedatest rootsudest, peast, sabast, uimedest…
Täpselt samamoodi ei tehta sea- või loomalihast suppi nii, et vistakse lihatükk potti keema. Kõigepealt ikka keedetakse supikont. Ja hiljem nokitakse kondi küljest liha supi sisse. Ja vajadusel lisatakse veel eraldi keeduliha.
Supipõhi keedetakse ikka rootsudest või kondist. Eks saab teisiti ka, aga siis pole see päris see…
Ühest kanast viiele, nädalaks ajaks – see nali on juba ammu maha käinud. Ja siia teemasse ei puutu see mitte kuidagi. Lihtsalt tüütud on need äraleierdatud perekooli naljad, mis enam ammu ei ole naljakad.
Olen päris kindel, et need kitsipungade saated on lavastatud. Kunagi oli mingi paarike, kes korjas tee äärest korjuseid ja meisterdas neist võtmehoidjaid kingiks. No tegelikult nii katkistest korjustest ei saa mingit nahka, mis seal näidati ja see nahk, mida vahepeal sai näha, oli väga ilusti pargitud, lihtsalt mahanülitud nahk pole selline pehme ja ilus. Muud asjad ka küllaltki ebausutavad tihtipeale. Aga ameeriklased on küllaltki eluvõõrad küll, mitte ainult saated pole väljamõeldised ja ilustatud, tavaelu ka selline meie jaoks naljakas. Süüa ei oskagi neist paljud tõesti üldse teha.
Roadkillidest isegi toitutakse ja just USA’s enamasti. Pole lavastatud, Mikimaa Youtuberid täiesti õpetavad seda tegema ja teevad ise kaamera ees.
Aga muidu ei imesta üldse selle episoodi üle, kultuurid ongi erinevad. Aasia inimesed imestavad, miks me elusad ussikesed ja kaheksajalad, aurutatud pardilooted ja koduloomad ära põlgame, meie imestame et keegi midagi sellist sööb. Vaatasin just, kuidas üks USA naine üritas võimalikult soodsa ostukorvi nädalaks kokku panna (10$) ja aedviljadest raatsis osta ainult mõne sendi eest ühe paprika ja natuke rohelist sibulat, samas peaaegu 2$ pani paki hommikukrõbinate alla…
Ja mina tean hulga inimesi, kes kunagi ütlesid, et nad suppi ei söö. Miks ei söö? Sellepärast, et nende lapsepõlvekodus kunagi ei tehtud suppi.
Lasteaias ja koolis on supp põhisöök, seega ma ei tea, kas on võimalik ilma suppidega kokku puutumata üles kasvada. Sellegipoolest ei söö väga paljud ka täiskasvanuna suppe.
Kui kodus suppe ei sööda, siis on päris sage see, et keeldutakse ka koolis või lasteaias supist. Süüakse siis leiba ja magustoitu või oodatakse koduni, kus saab midagi muud süüa.