Teema: Kala supikogu

Gordon ja James saadaksid su oma puljongiga puu taha pärast esimest lusikatäit maitsmist, kui sa seda fileest keedaksid. Esimene koos rohkete fakkidega, sest maitse ütleb juba kõik.

Pigem mõistaksid nad mõlemad mingist kuubikust tehtud suppi, kui kõneks oleks näiteks nälgivate sudaani laste söötmine või ka lõkketoit mitmepäevasel loodusmatkal.

#3929047:

#3928548:

#3928371:

Ja mina tean hulga inimesi, kes kunagi ütlesid, et nad suppi ei söö. Miks ei söö? Sellepärast, et nende lapsepõlvekodus kunagi ei tehtud suppi.

Lasteaias ja koolis on supp põhisöök, seega ma ei tea, kas on võimalik ilma suppidega kokku puutumata üles kasvada. Sellegipoolest ei söö väga paljud ka täiskasvanuna suppe.

Kui kodus suppe ei sööda, siis on päris sage see, et keeldutakse ka koolis või lasteaias supist. Süüakse siis leiba ja magustoitu või oodatakse koduni, kus saab midagi muud süüa.

Tahtsin just sama öelda. Kui kodus suppe ei tehta ja supi söömise harjumus puudub või see lausa võõras söök tundub, siis laps ei söö seda ka lasteaias ega koolis. Kui lasteaias ehk sunnitakse (ei tea, kas tänapäeval enam tohib nii?), siis koolis annab väga edukalt mitte meeldivatest ja mitte harjumuspärastest söökidest eemale hoida.

#3929847:

Kui kodus suppe ei tehta ja supi söömise harjumus puudub või see lausa võõras söök tundub, siis laps ei söö seda ka lasteaias ega koolis.

See on täiesti individuaalne ja sõltub lapsest. Mu lapselaps sööb nii aias suppe kui ka minu, vanaema, juures meelsasti, tema kodus suppe ei tehta.
Ja ma ise ei söö pärast emakodust väljakolimist enam suppe, sest need on ebameeldivad vaid seetõttu, et terve lapsepõlve pidin väga palju suppe sööma.

#3929212:

Tahtsin just sama öelda. Kui kodus suppe ei tehta ja supi söömise harjumus puudub või see lausa võõras söök tundub, siis laps ei söö seda ka lasteaias ega koolis. Kui lasteaias ehk sunnitakse (ei tea, kas tänapäeval enam tohib nii?), siis koolis annab väga edukalt mitte meeldivatest ja mitte harjumuspärastest söökidest eemale hoida.

Vihkan suppe. Miks peaksin neid siis sööma või miks peaksid minu lapsed seda tegema? On see kuidagi kohustuslik? Nõukaaeg on tulnud tagasi või mis? Meie sööme korralikke lihapraade, tahtmise korral salateid, puuvilju, näkse, mida iganes, kuid mitte suppe.

Las iga pere kujundab oma  harjumused ise, ilma sinu abita. See pole ju ometi sinu asi, mis meie perele võõras tundub või ei tundu.

#3928553:

Suppidest üldiselt rääkides – kui ma söön suure kausitäie suppi ütleme kell 12, siis kell 14.30 on mul silmade eest näljast must. Pean sööma XXL prae ja mitu võileiba, soovitavalt veel rohkesti keefiri juurde ja puuvili. Kui ma aga keeldun ja suppi ei söö, siis piisab kell 13 väiksemast praest salatiga ja enne õhtut ei taha enam midagi näha, kui siis õuna või kurki.

Minul on IGA supp, ka rammus hernesupp suitsulihaga kindel meetod päeva kalorid kaks korda üle põrutada pluss nälga ka tunda. Võimalik, et sellest, et kõik supid käivad minust läbi väga kiiresti, ükskõik kus ja kes neid tegi. Kohutavad näljatekitajad minu jaoks. Viimati sõin suppi kolmveerand tundi enne teatrisse minekut ja esimese vaatuse lõpuks kippus nälg silmanägemist ära võtma. Vaheajal ma ei julgenud püsti tõusta, sest kõht korises ja pea käis näljast ringi. Söönuks ma enne võileiva või kaks juustu ja tomatiga, poleks söök sel päeval enam meeldegi tulnud.

Minu supid on väga paksud. Näiteks borš ja seljanka. Paks supp on sama kui praad.

Kõht jääb tühjaks ehk supist, mis koosneb suures osas puljongist, kus hulbivad ringi paar kartulitükki ja veel midagi.

#3930453:

#3928553:

Suppidest üldiselt rääkides – kui ma söön suure kausitäie suppi ütleme kell 12, siis kell 14.30 on mul silmade eest näljast must. Pean sööma XXL prae ja mitu võileiba, soovitavalt veel rohkesti keefiri juurde ja puuvili. Kui ma aga keeldun ja suppi ei söö, siis piisab kell 13 väiksemast praest salatiga ja enne õhtut ei taha enam midagi näha, kui siis õuna või kurki.

Minul on IGA supp, ka rammus hernesupp suitsulihaga kindel meetod päeva kalorid kaks korda üle põrutada pluss nälga ka tunda. Võimalik, et sellest, et kõik supid käivad minust läbi väga kiiresti, ükskõik kus ja kes neid tegi. Kohutavad näljatekitajad minu jaoks. Viimati sõin suppi kolmveerand tundi enne teatrisse minekut ja esimese vaatuse lõpuks kippus nälg silmanägemist ära võtma. Vaheajal ma ei julgenud püsti tõusta, sest kõht korises ja pea käis näljast ringi. Söönuks ma enne võileiva või kaks juustu ja tomatiga, poleks söök sel päeval enam meeldegi tulnud.

Minu supid on väga paksud. Näiteks borš ja seljanka. Paks supp on sama kui praad.

Kõht jääb tühjaks ehk supist, mis koosneb suures osas puljongist, kus hulbivad ringi paar kartulitükki ja veel midagi.

Mina teen ka selliseid suppe. Nagu öeldakse, et lusikas ikka püsti sees seisaks.

#3930451:

#3930445:

Vihkan suppe. Miks peaksin neid siis sööma või miks peaksid minu lapsed seda tegema?

Et, kui ema vihkab suppe, siis miks peaks tema lapsed seda sööma? See vist ei tule kõne allagi, et äkki lastele maitseb supp ja nad tahaks seda süüa? Ema otsustas laste eest, mis nende perele maitseb või ei maitse.

Paratamatult, kui ema kodus süüa teeb, siis ta ka ju otsusteab, mida teha. Mina näiteks ei ole enda peres teinud piimasuppe (v.a aedvilja-piimasupp) ja lasteaias oli see teemaks.

Samuti ei ole mulle endale lapsest saati maitsenud hapendatud piimatooted, mistõttu pole ma isegi selle peale tulnud, et poest keefiri, petti vm taolist osta. Mistõttu pole ka lapsed neid kunagi proovinudki.

#3930701:

#3930451:

#3930445:

Vihkan suppe. Miks peaksin neid siis sööma või miks peaksid minu lapsed seda tegema?

Et, kui ema vihkab suppe, siis miks peaks tema lapsed seda sööma? See vist ei tule kõne allagi, et äkki lastele maitseb supp ja nad tahaks seda süüa? Ema otsustas laste eest, mis nende perele maitseb või ei maitse.

Paratamatult, kui ema kodus süüa teeb, siis ta ka ju otsusteab, mida teha. Mina näiteks ei ole enda peres teinud piimasuppe (v.a aedvilja-piimasupp) ja lasteaias oli see teemaks.

Samuti ei ole mulle endale lapsest saati maitsenud hapendatud piimatooted, mistõttu pole ma isegi selle peale tulnud, et poest keefiri, petti vm taolist osta. Mistõttu pole ka lapsed neid kunagi proovinudki.

Seda ju ütlengi, et kodune toitumisharjumus mõjutab väga palju last. Konkreetne inimene, keda tsiteerisin kirjutas nii, et kui tema ei söö, siis tema lapsed ka ei söö. Kuidas ema saab laste eest seda otsustada, mis neile maitseda võib, mis mitte?

Minu enda lapsepõlvekodus ei söödud mitte kunagi suvikõrvitsat ja paprikat. Ma olen vene aja inimene ja tegelikult ei teagi väga täpselt, ehk vene ajal ei müüdud ega kasvatatudki selliseid köögivilju? Kui sain suureks, alles siis avastasin, et paprika on hea ja seda saab väga paljudes söökides kasutada. Samamoodi oli veel mitmete söökidega, mida meie kodus kunagi ei tehtud. Sellepärast ma ei osanudki neid tahta, mitte polnud asi selles, et mulle poleks see maitsenud. Veel näiteid tuues. Minu isa ei armastanud kala. Kord, kui isa kodus polnud ja olime emaga kahekesi, siis tegi ema ahjukala ja riisi. Kui lõpmata hea see oli!

Minu täiskasvanuelus on täna väga, väga palju sööke ja toiduaineid kasutuses, mida me lapsepõlvekodus kunagi ei söönud. Mu ema ei teinud sugugi halvasti süüa, aga teatuid üsna tavalisi toiduaineid ta ei kasutanud, sest tema arvates meie kodus neid ei sööda.

Jah, ega ma isegi patust prii ole. Mulle ei meeldi piimasupid. Seostuvad minu jaoks haiglatoiduga, mida olen pidanud elus palju helpima. Sellepärast ei ole ma mitte kunagi piimasuppi teinud ja mu lapsed ei ole neid kodus söönud. Aga ma ei ole nende eest ära otsustanud, et mu lastele see ei maitsegi. Miks nad peaks!? Jne. Võimalik, et kuskil lasteaias ja koolis sõid nad piimasuppi isukalt.

Kui supis lusikas püsti seisab, siis see pole enam supp. See on siis hautis, hernetamp :-), puder, ühepajatoit, risotto vms, aga mitte supp. Kuigi te tahate seda nii nimetada.

#3931350:

#3931319:

Mul sellest hoolimata on see kogus mahuliselt, mis on tarvis kõhu täitmiseks sisse vohmida, ka paksu supi puhul suurem, kui näiteks üks kanakints, keedumuna ja viilutatud tomat rukolaga. Erinevus on, et kanakintsu ja muna järel ei taha süüa 5 tundi. Supi järel tuleb kerge näljatunne juba 2 tunniga. Ja ometi on teda mahuliselt – mitte kaaluliselt – sisse söödud vähemalt kaks korda rohkem.

Ketotaja? Ülekaaluline? Ja tuleb rääkima tervislikust toitumisest?

Kas ma olen üldistanud? Ma kogu see aeg räägin, et minul venitab supp mao välje ja minul läheb kõht tühjaks. Pole kordagi öelnud, et supp pole tervislik või et kõigil eranditeta läheb kõht tühjaks. Ära rapsi.
Normaalkaalus alampiiri lähedal, sooviks 2-3 kilo juurde võtta.

#3928933:

Supipõhi keedetakse ikka rootsudest või kondist. Eks saab teisiti ka, aga siis pole see päris see…

Ja mis siis kui ei ole?

#3931717:

#3929058:

Gordon ja James saadaksid su oma puljongiga puu taha pärast esimest lusikatäit maitsmist, kui sa seda fileest keedaksid. Esimene koos rohkete fakkidega, sest maitse ütleb juba kõik.

Mina õnneks ei pea oma toitu nende reklaamnägudega jagama.

….ega ühegi hea kokaraamatu autori ega peakokaga.

#3931735:

#3931716:

#3928933:

Supipõhi keedetakse ikka rootsudest või kondist. Eks saab teisiti ka, aga siis pole see päris see…

Ja mis siis kui ei ole?

Ei saanud aru, mis asi on siis, kui mis siis kui ei ole?

Millest sa ei saa aru? Lugeda ei oska? Kirjutati – aga siis pole see päris see. Vastati – ja mis siis, kui ei ole?

Küll energiahind lõpetab ära tunde kestva kontide/luude keetmise ka eliitrestoranides.

Puljongikriitik on selles teemas kuidagi vagane? Varasemates teemades oli ikka järeldus, et suppi saab keeta ainult vähemalt kilosest fileest, ei mingeid kalarootse!

Mina näen suppidega kõvasti vaeva, korralik puljong, palju head kraami, juurikad kuumutan võiga läbi jms.

No ei maitse mulle, lihtsalt ei ole supisõber. Vaevalt et enam meeldima hakkab, keskeas juba ja ikka võimalusel sööks midagi muud. Pubekast poeg on suur supisõber, mehele ka meeldib.

Minu meelest ei ole see tunne mitte kõht jääb supisöömisest tühjaks/ läheb kiiresti tühjaks- lihtsalt tahaks midagi head ja supp ei ole see.