Teema: Kandideerimine töökohale, kus töötasu suurus selgub nö. lõppvoorus.

Tuleb suhtuda nii, et tööandja ei hooli oma töötajatest, ei ole antud valdkonnas pädev ja/või on tõsistes majandusraskustes.
Loodetakse, et ohtralt oma aega kulutanud kandideerija nende “suurepärase” pakkumisega ikkagi nõustub. Aga kui nõustubki, siis pettunult ja edasisele töösuhtele mõjub selline algus halvasti.

Üldiselt ei ole hea toon kunagi pakkuda alla 90% palgasoovi real kirjutatust, kui just palgaga ei kaasne mingid muud massiivsed hüved – ametiauto kütusega, kaks nädalat tasustatud lisapuhkust vms.
Viimases voorus need asjad selguma muidugi ei peaks, kui see viimane voor just alles 3. voor pole. Esimene voor – CV saatmine. Teine voor – kirjalik kodutöö või grupitöö. Kolmas voor – vestlus üks-ühele. Muidugi ka sel juhul ei tohiks loksutada inimest, kelle palgasoov on oluliselt kõrgem võimalikust. Need lendavad kohe paberihunti.
Seetõttu ka ei soovitata tööotsijatel “õngitseda”, et panna väga kõrge palgasoov, et ehk läheb õnneks. Soliidne ettevõte liiga kõrge palgasooviga inimesi niisama ei loputa läbi kuue-seitsme vooru.

Veel hullem, kui alguses räägitakse palga osas ilusat juttu, jäetakse kuvand Eesti mõistes väga heast palgast. Tead, et oled valdkonnas tugev ja võtad töö vastu. Siis selgub, et lepinguga venitatakse, seejärel saadetakse meilile poolik leping (ilma lisata, kus on kirjas palk, kuigi leping sellele lisale viitab), kohaldatakse tasustamata “proovitööpäevi” ja lõpuks tullakse lagedale jutuga, et tehakse üldse töövõtuleping.
Lugu elust enesest.

Töötasu peaks olema ära toodud töökuulutuses, muidu pole mõtet ju kandideeridagi…

Ma tahtsin ükskord teada, kui palju minu endisel ametikohal, aga Tallinnas palka pakutakse. Endal mul oli miinimum ja tahtsin lihtsalt võrrelda, mis see vahe pealinnaga on. Kirjutasin siis neile nagu huviline ikka ja küsisin, aga vastati, et palganumbrist enne ei räägita kui järgmises voorus. Selleks oli eelnevalt vaja mingi mahukas ankeet ära täita, lisaks CV inglise keeles esitada jne. Mitmetunnine ajakulu garanteeritud. Muuseas tegemist lihttööga/masstootmisega, kus kohapealne väljaõpe, aga palk on miskipärast suur saladus.

Minul on nii juhtunud, palgasoov Cv-s oli oluliselt kõrgem pakutavast, mis selgus viimases voorus. Olin töötu, mõned kuud tagasi koondatud, aga kahtlesin kõvasti, kas pakkumine vastu võtta. Kuna teadsin inimesi, kes seal töötanud olid, siis uurisin palgatõusude ja palgatasemete kohta järgmistel astmetel ja sain teada, et palgad tõusevad seal kiiresti. Otsustasin koha vastu võtta. Lepingut allkirjastades sain muidugi järgmise pettumuse osaliseks, sest katseaja palk oli kokkulepitust veel madalam, aga sellest intervjuul ei räägitud. Lõpuks lahenes kõik hästi, 2 aasta pärast sain juba seda palka, mida olin küsinud ja järgmiste aastate kiire palgatõus kompenseeris madala palga alguses.

Selles ettevõttes oli nii, et alustaja palk oli kõigile sama, aga kuna taheti võimalikult häid inimesi, siis kutsuti intervjuule ka need, kelle palgasoov oli kõrgem pakutavast, et nad ikkagi ära rääkida, peamine argument siis kiire palgatõus, milleks tuli aga ennast tõestada. Kuna enamasti jäävad palgatõusud nii inflatsiooni piiresse või kuni 5%, siis kuhugi mujale tööle minnes ma nii palju väiksema palgaga enam nõus poleks.

#3540661:

Väga paljudes suurtes ettevõtetes tuleb tööleping ikka oluliselt hiljem allkirjastamiseks. Mul veel selline juhus, et töötasin kaks nädalat ja selle ajaga sain aru, et töö ikkagi ei sobi. Lepingule polnud veel alla kirjutanud

Kindlasti mitte. Missugused suured ettevõtted? Olen töötanud nii Ekspress Grupis, Eesti Energias, ühes suures kaubandusketis, ühes ülikoolis, Hansapangas kui ka kahes toiduainetetööstuse juhtivas ettevõttes, aga midagi sellist kuulen küll esimest korda selliste kohtade kohta. Alati on olnud tööleping olemas enne esimest tööpäeva.

Pigem võib selline töölepinguga viivitamise asi ette tulla kuskil nurgataguses autoremonditöökojas ehk või kuskil keldris asuvas ilusalongis.

#3540724:

#3540697:

#3540661:

Väga paljudes suurtes ettevõtetes tuleb tööleping ikka oluliselt hiljem allkirjastamiseks. Mul veel selline juhus, et töötasin kaks nädalat ja selle ajaga sain aru, et töö ikkagi ei sobi. Lepingule polnud veel alla kirjutanud

Kindlasti mitte. Missugused suured ettevõtted? Olen töötanud nii Ekspress Grupis, Eesti Energias, ühes suures kaubandusketis, ühes ülikoolis, Hansapangas kui ka kahes toiduainetetööstuse juhtivas ettevõttes, aga midagi sellist kuulen küll esimest korda selliste kohtade kohta. Alati on olnud tööleping olemas enne esimest tööpäeva.

Pigem võib selline töölepinguga viivitamise asi ette tulla kuskil nurgataguses autoremonditöökojas ehk või kuskil keldris asuvas ilusalongis.

Või koolis. Jube lõbus on, kui riiklikul tasemel otsustatakse õpetaja põhipalk alles septembri lõpuks.

Ää aa hullu juttu. Õpetaja läheb 1. septembril kooli ja teab suurepäraselt, mis on õpetaja täiskoha miinimumpalk, sest see kehtestatakse kalendriaasta algusest. Kui makstakse rohkem või koormus on väiksem, siis seda otsustatakse märksa madalamal tasemel kui riik.

#3540697:

#3540661:

Väga paljudes suurtes ettevõtetes tuleb tööleping ikka oluliselt hiljem allkirjastamiseks. Mul veel selline juhus, et töötasin kaks nädalat ja selle ajaga sain aru, et töö ikkagi ei sobi. Lepingule polnud veel alla kirjutanud

Kindlasti mitte. Missugused suured ettevõtted? Olen töötanud nii Ekspress Grupis, Eesti Energias, ühes suures kaubandusketis, ühes ülikoolis, Hansapangas kui ka kahes toiduainetetööstuse juhtivas ettevõttes, aga midagi sellist kuulen küll esimest korda selliste kohtade kohta. Alati on olnud tööleping olemas enne esimest tööpäeva.

Pigem võib selline töölepinguga viivitamise asi ette tulla kuskil nurgataguses autoremonditöökojas ehk või kuskil keldris asuvas ilusalongis.

ei nõustu ka sellega, et väga paljudes (ikka mõnedes) ettevõtetes lepinguga viivitatakse.

Soovitan ka tagasiside anda. Väga nõme ettevõttest nii teha.

`

#3541994:

<blockquote class=”gdbbx-bbcode-quote”>
<div class=”gdbbx-quote-title”><a href=”https://foorum.perekool.ee/teema/kandideerimine-tookohale-kus-tootasu-suurus-selgub-no-loppvoorus/#post-3541958″>#3541958:</a></div&gt;
Eestis ei ole seadust, mis kohustab eraettevõttes maksma mingit kindlat palka.
</blockquote>
Eestis kehtib <a href=”https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv&#8221; target=”_blank” rel=”noopener noreferrer nofollow”>töölepingu seadus</a>, kus on kirjas, et töölepingus peab olema kirjas töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

Seda ma ju ütlesingi, et makstakse kokkulepitud tasu. See kägu, keda ma tsiteerisin väitis, et kogemusega inimesele tuleb maksta vastavat palka, muidu on solgutamine ja solvamine. Eestis on määratud miinimumpalk ja teatud riigiametites palgad, aga eraettevõttes ei tule maksta mingit “vastavat palka”, vaid palka, milles on kokku lepitud, isegi kui see on madalam kui valdkonna keskmine.

Mingid aastad tagasi värbaja-tibid ju lausa soovitasid, et palka on viisakas küsida alles lõppvoorus. kohe algul palga kohta küsida ei peetud viisakaks. Mina käin tööl ennekõike palga pärast. See muidugi ei tähenda, et see oleks ainus kriteerium.
Olen palga kohta küsinud hiljemalt 2. voorus. Ei näe mingit põhjust rohkem oma aega kulutada kui teine pool lolli mängib.

Olen samas olukorras olnud, proovitöö, vestlus, siis veel üks vestlus, kus nad palgast veel rääkida ei tahtnud. Seejärel teatati, et nad valisid minu, saime kokku, et täpsemalt arutada, ka palgas kokku leppida ja see palk… Ohohoo, see oli nii naeruväärne, et ei sellega ei oleks ma seda töökohta endale kuidagi lubada saanud. Kusjuures töö oli sellisel alal, mis nõuab selle eriala omandamist ülikoolis ja selleks, et seda ka hästi teha lõpuks, pikemat kogemust. Kogemust oli mul 10+ aastat selles valdkonnas ja ka vastav haridus olemas. Ja palka pakuti nagu toidupoe müüjale. Üsna šokeeriv kogemus. Ütlesin muidugi ära ja selgitasin ka ausalt, et pakutav palganumber ei ole konkurentsivõimeline.

#3541958:

#3541064:

Tegin kunagi sarnase teema: https://foorum.perekool.ee/teema/toopakkumised-varbamiskogemus-tagasiside/

Ma annaks kindlasti tagasisidet, et sinu aega on raisatud sest sina olid oma soovides jm AUS.

Töölkäimine ei ole mingi heategevus, kui on soov palgata ikkagi kogemusega inimene, siis tuleb vastavalt ka palka maksta. Eesti töötandjad on üldiselt suhteliselt nahaalsed, mina tegin mõni aeg tagasi otsuse, et selline solgutamine on vastuvõetamatu.

Eestis ei ole seadust, mis kohustab eraettevõttes maksma mingit kindlat palka. Samuti pole kohustust maksta valdkonna keskmist. Valdkonna keskmine on niikuinii samasugune umbmäärane näitaja nagu keskmine palkki, sest kui raamatupidaja keskmine palk on 1400 eurot, siis sa võid leida nii sellise raamatupidaja, kes saab 800 eurot, kui ka sellise, kes saab 2500. Palk kujuneb kokkuleppel ja tuleb maksta sellist palka, milles on kokku lepitud.

Nüüd see teema, kas cv-s soovitud palgast madalama pakkumise tegemine on ajaraiskamine ja solgutamine. Ajaraiskamine on see vast siis, kui sa pakkumist vastu ei võta. Kuna loomulikult pole tööandjal mõtet teha kümmeid intervjuusid, teades et keegi ei võtaks madalamat pakkumist vastu, siis ilmselt on ikkagi inimesi, kes võtavad. Muidu nad ei kutsuks ju selliseid inimesi üldse intervjuule.

Konkreetselt minu näitel, mille eest ma sain siin miinuseid, küsisin ma 30% rohkem palka kui ma lõpuks sain. Samas 2 aastat hiljem oli mu palk juba rohkem kui 30% kõrgem alguse palgast (palgatõus kahe aasta peale oli umbes 35%) ja 5 aastat pärast alustamist sain üle kahe korra rohkem palgast millega alustasin. Kui ma oleksin pidanud seda palgapakkumist enda solvamiseks ja läinud mujale ja saanud selle 30% kõrgema palga, siis võttes arvesse, et tavaliselt tõusevad ettevõtetes palgad aastas umbes 5% või ei tõuse üldse, siis oleksin ma mujale minnes kaotanud.

Ikkagi kasutas ettevõte sinu sundseisu ära. Kui sa poleks töötu olnud, siis sa poleks sellist töökohta vastu võtnud. Kui arvutad nüüd need 5 aastat kokku – kui palju oleks sa võinud reaalselt kohe teises ettevõttes teenida ja kui palju oled teeninud. Võib-olla sinu oskused ei olnud sellel hetkel sellisel tasemel oma valdkonnas.
Tean ühte inimest, kes küsis palk 1500.- pani ka palgasoovi kohe kirja kandideerides. Kutsuti vestlusele- pakuti 800.- isegi mitte hüvesid. No milleks aega raisata.
Mina jäin ühest kohast ilmselt ilma seetõttu, et pakutav palk oleks olnud sama kui eelmises kohas. Mina aga küsisin veidike rohkem, samas oleks olnud nõus ka sama numbriga, kuna firma ja inimesed meeldisid.

ma ei kandideeri sellistele kohtadele. mul on cv-s palgasoov ja ma küsin juba esimesel vestlusel, kas nad soovivad/suudavad mulle soovitud palka maksta. valetatud siiani ei ole 🙂