Ütlen kohe ära, et probleem väga tõsine ei ole, kuid puutun taolise käitumisega kokku esmakordselt ja ei oska sellest midagi arvata. Kas on veel kellelgi nii olnud?
Laps on kogu aeg olnud n.ö. \”selgrooga inimene\” (lasteaiaõpetajate iseloomustus). Viimastel kuudel ilmeb käitumises aga huvitav nähtus. Oletame, et laps tahab midagi. Näiteks, et emme annaks juustusaia, aga ilmneb, et emmel on hetkel kiire ja issi pakub, et tema annab. Järgneb lapsepoolne vastuseis, et ei, emme peab andma, aga siis jõuab ka lapsele kohale, et emme tõesti ei saa, nimetab siis issi \”teiseks emmeks\” ja on temapoolse teenusega rahul. Või on hommikul unine, ei taha hästi lasteaeda minna ja nõuab, et talle uuesti tuduriided selga pandaks. Nähes aga, et pääsu pole, nimetab õuekombeka tuduriideks ja rohkem ei protesteeri.
Mis see nagu oleks siis? Et tema sõna peab ikkagi peale jääma? Või …?
Näitan 2 postitust - vahemik 1 kuni 2 (kokku 2 )
Teema: Kangekaelne 3-aastane
16.01.2012 11:44
To report this post you need to login first.
16.01.2012 12:11
Veab siis,kui laps ikka selle saia või muu vastu võtab,nimetagu kuidas iganes.Meie poiss on nii kange et ei võtagi vastu ja ei panegi selga kui arvab teisiti olevat.Oi milliseid \”lahinguid\” me peame ja polegi miskit,vahel jääb oma saiast,veest või mis iganes ka ilma kui pole nõus teistelt vastu võtma.Riided mõistlikuse piires valib ise,teisiti ei jõuaks me kunagi kodust välja.
To report this post you need to login first.
Näitan 2 postitust - vahemik 1 kuni 2 (kokku 2 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
